Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə31/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   27   28   29   30   31   32   33   34   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
42 
nümayiş etdirmälidirlär. 
Sevgi etiraflarına qarşı daha bir başqa reaksiyanı zäif psixi tipä malik, sentimental täbiätli, hässas qadınlar 
göstärirlär. Bu cür qadınlar kimäsä çox çätinliklä isinişib, çox çätinliklä dä soyuduqlarından, onlar heç vaxt riskä 
getmäyi xoşlamırlar vä aldanıb psixi travma almaqdansa, häyatlarında heç näyi däyişmäyib, lap ävväldän necä 
varsa här  şeyin  axıracan  elä o  cür dä qalmasına çalışırlar. Bu säbäbdän dä, onların dünyasına  müdaxilä  etmäk 
olduqca çätin başa gälir. 
Adi bir häyati situasiyanın nä qädär rängaräng variantları olduğu göz qabağındadır. «Psixi baryer» deyilän 
hämin  täräddüdlär  dä  mähz  bu  cür  riskli  mäqamların  mövcudluğu  halında  meydana  çıxır.  Hansısa  xahiş  üçün 
räisin qäbuluna girdikdä, yüksäk tribunadan ilk däfä çıxış etmäli olduqda, qadına intim täklif vermäk istädikdä 
vä  digär  yerlärdä  dä,  insan  bu  baryerlärlä  qarşılaşır  vä  mähz  buna  görä  dä,  çoxları  addım  atmaqdan  qorxaraq, 
neçä-neçä fürsäti äldän buraxırlar. 
  Mäs.,  eynilä  hämin  bu  säbäbdän,  birisi  älindä  lazım  olandan  da  artıq  rüşväti  tuta-tuta  väzifäli  bir  adamın  qäbuluna 
girmäyä  cäsarät  etmir  ki,  işini  düzältdirsin  vä  ya  bir  başqası  isä  äksinä,  älindä  böyük  imkanı,  väzifäsi  ola-ola  deyä 
bilmir ki, bu qädär versäniz sizin filan işinizi düzäldäräm (deyilänlär, etika vä qanun çärçiväsindän känara çıxan hallar 
olsa  da,  burada  bütün  hallarda  qäsdän  mähz  bu  cür  nümunälär  seçilir,  göstärilir  ki,  sadälövh  adamlar  kimlärin 
tämtäraqlı sözlärinin arxasında hansı çirkin niyyätlärin gizländiyini aşkar edä bilsinlär. Üstälik dä ki, bunların tätbiq 
yerläri  täk  bu  çärçivä  ilä  mähdudlaşmır,  sadäcä  bunlar  problemin  ähatä  dairäsinin  genişliyini  qabartmaq 
mäqsädindän iräli gälirdi). 
Beläliklä,  psixi  baryerlär  täräfindän  blokirovkalanmış  situasiyalar  barädä  bu  qädär.  ndi  isä  bu  düyünlärin 
açılışı barädä: 
Normal  halında  istänilän  ifadä  stilinin  äsasän  iki  forması  (yäni  ritorika  terminläri  ilä  deyilsä,  dispozisiya 
strategiyası) mövcuddur: induktiv vä deduktiv. Bunlardan birincisindä äsas fikir lap ävväldän ifadä olunur, sonra 
isä müxtälif arqumentlärlä bu fikir izah edilir, ona aydınlıq gätirilir. Bu zaman, adätän, keçid mäqsädilä «yäni», 
«belä  ki»,  «çünki»,  «mäsälän»  kimi  ara  sözlärindän  istifadä  olunur.  kinci  variant  fikir  konstruksiyasında  – 
ävvälcä  lazımi  arqumentlär,  baza  fikirlär  söylänilir.  Yalnız  bundan  sonra  onlar  ümumiläşdiriläräk,  äsas  fikir 
çıxarılır.  Bu  halda  adätän,  «beläliklä»,  «bir  sözlä»,  «älqäräz»,  «yekun  olaraq»,  «demäli»  vä s.  kimi  ara 
sözlärindän istifadä edilir. 
Adi häyatda vä ädäbiyyatda fikir konstruksiyasının belä bäsit modelindän çox az halda istifadä olunur. Belä 
ki, onlardan adätän qarışıq formada, yäni kombinasiyalı variantda istifadä edilir. 
Bunlar ifadänin forması ilä älaqädar ümumi qanunauyğunluqlar idi. Psixoloji cähätdän isä burada forma yox, 
mäzmun  äsas  şärtdir,  vä  bu  aspektdän,  ifadänin  mäzmunu  üçün  bu  cür  sälis  reqlament  tapmaq  nisbätän  qäliz 
mäsäläsidir.  Belä  ki,  här  bir  situasiya,  mäqsäd  özünä  uyğun  stil,  janr,  taktika  täläb  edir.  Konkret  olaraq,  riskli 
fikirläri ifadä etmäklä älaqädar bu cür variantlardan bir neçäsi aşağıdakılardır: 
1) Risk ehtimalı böyük olan fikri lazımi adresata çatdırmağın än effektiv vä tählükäsiz üsulu – bu mäqsädlä 
vasitäçilärdän  istifadä  etmäkdir.  Bu  vasitäçinin  neytral  täräf,  yaxud  sizin  vä  ya  onun  yaxın  adamı  olması 
mäsäläsi, burada äsasän rol oynamır. Täki iş bacaran vasitäçi olsun. Arada vasitäçinin olması isä här iki täräfin 
qorxusunu birä-min qat aradan qaldırır. Belä ki, här iki täräf yaxşı bilir ki, bädä-bäddä bütün günahı vasitäçinin 
boynuna atıb öz yaxasını qırağa çäkä biläsidir. 
  Nümunä üçün, mäs., bäzi väzifäli şäxslär rüşvät iyi hiss olunan problemlä bağlı onun yanına gälmiş şäxsläri mäxsusän 
«rüşvät mäsäläsinä baxan» filan müavinin vä ya ümumiyyätcä, här «işi» yaxşı bilän müäyyän şöbä müdirlärinin üstünä 
göndärirlär;  Yaxud  qäbula  gälänlärsä  räislä  danışmaqdan  qorxduqda,  hansısa  müavin  vä  ya  şöbä  müdirinin  qäbuluna 
girib,  ondan  arada  vasitäçilik  etmäyi,  bu  işi  düzältmäyin  şärtlärini  «öyränib»  onlara  demäyi  xahiş  edirlär.  Hämin  bu 
şöbä müdirläri, müavinlär vä ya digär bu işlä mäşğul olan şäxslärsä, bu adamın guya, därdini «näzärä alaraq», yaxud 
onunla  calaq-calaq  «tanış»  çıxdıqları  üçünmü  vä  ya  bir  başqa  hansısa  bähanä  iläsä,  «äziyyät»  dä  olsa,  räisi  «yola 
gätirmäk» üçün çalışacaqlarını boyunlarına götürürlär; Yaxud bäzi idarä müdirläri idarälärindäki hansısa bir qadını vä 
ya ümumiyyätcä, «yola gälmäsi» mümkün olan bir-neçä qadını älä keçirmäk üçün, burada xüsusi «aradüzäldän» qadın 
saxlayırlar ki, o da növbä ilä bir-bir bu qadınlarla dost olaraq, yavaş-yavaş saqqızlarını oğurlayır; Vä ya gänclär hansısa 
qıza öz mähäbbätlärini bäyan etmäk üçün qızın räfiqäläri ilä dostlaşıb vä ya öz iş yoldaşı, qrup yoldaşı, tanışı, qohumu 
vä s. olan bir qızın onunla dostluğuna nail olub, ona onların vasitäsilä täsir göstärir, fikirlärini çatdırırlar vä s..; 
2) Riskli  fikri  ifadä  etmäyin  daha  bir  metodu  –  bu  mäqsädlä  ikibaşlı  cümlälärdän  istifadä  etmäkdir.  Häm 
«qışa»  vä  häm  dä  «yaza»  yozula  bilinäcäk  bu  cür  cümlälär  sizä  särf  etmäyän  reaksiyanı  doğurduğu  halda, 
täräfdaşın mänanı düzgün başa düşmädiyini vä sizin burada o biri mänanı näzärdä tutduğunuzu deyib, väziyyäti 
sığortalamaq mümkündür. 
  Ädäbiyyatda  işlänän  «Ezop  dili»,  alleqorik  janr  vä b.  bu  varianta  nümunälärdändir.  Mäs.,  bu  kateqoriyadan  olan 
Azärbaycanın  nüfuzlu  ädibi  B.Vahabzadänin  «Gülüstan»,  «Latın  dili»,  «Özümüzü  käsän  qılınc»  vä s.  äsärlärindä  – 
sätiraltı  formada  SSR -nin  (ävvälinci  ikisindä)  vä  hazırkı  Qärbin  (sonuncuda)  Azärbaycan  mentalitetinä  etdiyi 
ekspansiyaya qarşı etiraz mäzmunu ifadä olunur. 
3) Daha  bir  variant  –  bu  fikri  müxtälif  simvolik  jestlärlä  ifadä  etmäkdir.  Bu  halda  hansısa  mänfi 
reaksiyadansa  ehtiyatlanaraq,  dildä  bir  başqa  fikir  ifadä  olunduğu  halda  jest,  mimika,  manera  vä s.  vasitäsilä 
arzulanan  mäna  ifadä  olunur.  Täräfdaşın  reaksiyasının  arzuolunan  olmadığı  halda  onun  çox  nahaq  yerä  sözü 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   27   28   29   30   31   32   33   34   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə