Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə34/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   30   31   32   33   34   35   36   37   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
45 
mümkün  idisä,  indi  qeyri-mümkündür  vä  istär-istämäz  indi  o,  qadının  näzärindä  özünü  alçalmaqdan  qorumaq, 
şäräfini xilas etmäk üçün här vasitädän istifadä etmäyä, ölümä belä getmäyä hazır olur. 
Ümumiyyätcä, belä mäqamlarda qadın kişi, kişisä qadın üçün ciddi provakasion faktordur. Belä ki, öz cinsi 
yanında  deyilän  tänqidlärä  insanlar  nisbätän  yumşaq  reaksiya  göstärä  bildikläri  halda,  äks  cinsi  yanında  bu, 
qeyri-mümkün olur vä här şey patoloji väziyyät alır; 
d)  Tänqid  hansısa  şübhälärä,  subyektivliyä,  äsaslanmamalıdır,  yäni  yenä  dä  bayaqkı  kimi,  konkret  olmalı, 
däqiq  fakt  vä  arqumentlär  üzärindä  durmalıdır.  Mäs.,  «Män  biliräm  ki,  sän  yenä  onunla  görüşürsän»,  «Män 
biliräm ki, sän onsuz da, ora gedirsän» vä s. kimi ifadälär heç bir äsas üzärindä dayanmayıb, havaya atılan boş 
güllälärdir  vä  heç  bir  hädäfä  däymäyib,  bir  para  äsäbläri  qıcıqlandırası,  bäzän,  hätta  äks  effekt  göstäräsi,  yäni 
täräfdaşı  daha  da  intriqaya,  acığa  salıb,  bu  yola  tährik  edäsidir.  Hätta  siz  haqlı  olmuş  olsanız  belä,  älinizdä 
konkret faktınız olmadığından, ittihamınız käsärsiz vä mänasız söz yığnağı xarakteri käsb edäcäk. Äksinä, säbrini 
basıb,  hücuma  yalnız  konkret  fakt  älä  keçirdikdän  sonra  başlamaq,  väziyyäti  däyişir  vä  täräfdaşın  dil-ağzını 
bağlayır. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  hansısa  bir  jurnalistin  hansısa  bir  idaränin  rähbäri  barädä  yazdığı  «O,  rüşvätxordur,  dövlät 
ämlakını çapıb-talayır» vä s., yaxud hansısa bir siyasätçinin digäri barädä dediyi  «Onun xarici banklarda milyardlarla 
dollar  väsaiti,  Avropanın  müxtälif  ölkälärindä  yüzlärlä  möhtäşäm  villaları  var»  vä s.  tipli  ifadälärlä  «O,  filan  vaxt 
filankäsdän  filan  mäsälä  ilä  bağlı filan  yerdä  on  min dollar rüşvät alıb»  Vä  ya  «Onun filan  ölkänin filan bankındakı 
filan  hesabda  bu  qädär  väsaiti  vä  filan  ölkänin filan  ünvanlarında hansı däyärdä tärpänmäz ämlakı  var»  tipli ifadälär 
arasındakı täsir färqi  göz qabağındadır. Ümumiyyätcä, fakt istänilän formalı tänqidin başlıca silahıdır vä bunu näzärä 
alaraq, hätta müsahibälärinin birindä Azärbaycanın tanınmış jurnalisti Mirşahin, faktı jurnalist sänätindä özünün allahı 
adlandırmışdı. 
e)  Tänqid  zamanı  täräfdaşı  kiminläsä  müqayisä  etmäkdän  çäkinmäli.  «Filankäs  sändän  färasätlidir», 
«Filankäs  qädär  dä  olmadın»  vä s.  tipli  deyimlär  bu  qäbildändir.  Bu,  onun  mänliyinä  güclü  zärbä  olduğundan 
situasiyanı ifrat qälizläşdirä bilär; 
Vä s. 
     
III.2.3. ETIRAZ, IMTINA QAYDALARI 
1) Etirazı  qaçılmaz  (ixtiyari  yox,  qaçılmaz!)  säbäblä  älaqäländirmäk,  äks  täräfin  israrını,  täkidini 
neytrallaşdıra  bilir.  Mäs.,  içki  täklifinä  qarşı  elä-belä  etiraz  etdikdä,  täkid  daha  da  güclänä  vä  ya  içänlärin 
häqarätamiz replikaları ilä cavablana bildiyi halda, bunu mädä xästäliyi ilä, häkimin göstärişi ilä, rul arxasında 
olacağınızla  vä s.  älaqäländirmäk,  äks  täräfi  väziyyätlä  barışmağa  vadar  edir.  Hätta  alkaşların  da  dinä  böyük 
hörmät  bäslämäsi,  bäzi  ‘‘mädäni’’  adamlarınsa  dinä  hörmätsizliyin  ätrafdakılardan  kimäsä  xoş  gälmäyä 
biläcäyini  därk  etmäsi  säbäbindän,  belä  mäqamlarda  dinä  istinad  etmäk  yäni  «seyid  näslindän  olduğunu», 
«tövbäli  olduğunu»  vä s.  bildirmäk  dä,  täkidi  avtomatik  blokirovkalayıb,  israrı  divarla  qarşılaşdıran 
düymälärdändir. 
Täklif  olunan  görüşdän  imtina  etmäk,  bäzän  qarşı  täräfin  xätrinä  däyib,  münasibätä  täsir  edä  bildiyi  üçün 
gänclär  (älälxüsus  qızlar)  adätän  «görüş»  mäsälälärindä  bäzän  odla-su  arasında  qalırlar  (älälxüsus  da  ki, 
täräfdaşın sämimiliyinä etibar edilmädiyi, lakin bunu qabartmağın da zäruri olmadığı mäqamlarda). Belä halda 
onun dediyi vaxtda bir başqa vacib işiniz olduğunu vä ya ümumiyyätcä, bu ay hansısa bir problemi häll etmäk 
üçün mütläq evdä olmalı olduğunuzu vä s. çatdırmaq xüsusi effektlidir (bir aydan sonra Allah kärimdir). Bunlar, 
deyilän fändlä bağlı formulun än ümumi ifadä variantlarına nümunälär idi. Formulun özüsä ondan ibarätdir ki: 
Än ävväl – täräfdaşın räy vä hissinä hörmät nümayiş etdirmäli, ikinci märhälädä – sizi imtinaya vadar edän 
sizdän asılı olmayan säbäbläri göstärmäli, yaxud lazımi tänqidi ifadä etmäli vä nähayät, sonuncu märhälädä 
– yenä dä onun hiss vä fikirlärinä öz hörmätini ifadä etmäklä, söhbäti yekunlaşdırmalı. 
Nähayät, hämişä aktual olacaq sevgi etirafı mäsäläsi: Kimäsä öz üräyini açıb, mähäbbätinizi izhar etmäk nä 
däräcädä  çätindirsä,  ona  rädd  cavabı  vermäk  dä,  bir  o  qädär  çätin  mäsälädir.  Belä  ki,  o,  sizi  sevmäklä  sizin 
yanınızda  heç  bir  günah  işlätmir,  sizä  qarşı  heç  bir  pislik  etmir  vä  burada  här  şey  onun  özündän  dä  asılı 
olmayaraq  formalaşıb.  Täsävvüründä  qurduğu  xäyallara,  sizä  qarşı  bäslädiyi  ifrat  böyük  hörmätä  räğmän sizin 
ona  aşkar  rädd  cavabınız,  onun  üçün  psixoloji  zärbä  demäk  olar  vä  qälbinä  bälkä  dä,  heç  vaxt  sağalmayacaq 
zärbälär vurardı ki, bu da layiq olmadığı halda sizin ona pislik etmäyiniz demäkdir. 
Bäziläri  mäsälänin  mähz  bu  sonuncu  sentimental  täräflärini  düşünä-düşünä  çıxılmaz  väziyyätdä  qalır  vä 
sevmädiyi adama «yox» demäyä dili gälmädiyindän, ailä qurub ömürlük özünü bädbäxt edir. 
Yaxud bäzän bu sevgi täklifi qäräzli mäqsäd güdä bilär vä siz dä aydın başa düşä bilärsiniz ki, bu, yalançı 
«Leyli-Mäcnunluq»dur. Burada gizlin olaraq hansısa (adätän, seksual) tämänna güdülär vä vaxtında münasibätin 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
46 
därinläşmäsinin qarşısını almasanız, aydın bilirsiniz ki, sonda täräfdaşın hansısa mäqsädinin alätinä (o cümlädän, 
seksual oyuncağına) çevrilä bilärsiniz. Lakin bu son mäqsäd, hazırda sämimi duyğularla maskalandırıldığından, 
indi sizin ona hansısa iddia iräli sürmäyä, faktik olaraq, ixtiyarınız çatmır vä üstälik dä ki, hansısa säbäbdänsä 
(mäs.,  nädäsä  ondan  asılı olduğunuz  säbäbindän),  siz  münasibätlärin  korlanmasında  maraqlı  deyilsiniz.  Bütün 
bu kimi hallar üçün nä etmäli? 
Yenä  dä  hämin  «sizdän  asılı  olmayan  säbäb»  fändi  effektlidir:  «Siz  ona  hörmät  edirsiniz  vä  bälkä  dä  bu 
söhbät  bir  neçä  ay  bundan  ävväl  olmuş  olsaydı,  mäsälä  bir  başqa  cür  olardı.  Amma  indi  artıq  gecdir,  çünki 
valideynläriniz  sizi,  heç  sizin  razılığınız  da  olmadan,  öz  qohumunuzdan  kimäsä  nişanlamaq  istäyirlär  vä  artıq 
danışıq da olub». 
Vä  ya  elä-belä,  sadäcä  olaraq:  «Bilirsän,  sän  yaxşısan,  gözälsän,  mänim  dä  sänä  hörmätim  hämişä  böyük 
olub...  (vä s.  vä i.a.).  Amma  indi  män  başqasına  nişanlanmaq  äräfäsindäyäm»  (täbii  ki,  här  iki  halda  söhbät 
nişanlanmazdan ävvälki dövrlärdäki münasibätlärdän gedir. Nişanlı olmuş olsaydınız daha bu qädär bähanäyä 
ehtiyac qalmazdı ki). Bir-iki aydan sonra soruşulsa ki, «bäs nä oldu nişanın?», – yenä dä bähanä etmäk olar ki, o 
biri täräfdä (vä ya elä sizdä) hüzr yeri düşüb, ona görä, ilin çıxmasına qädär bütün xeyir işlär täxirä salınır vä s...; 
2) Etiraz  etmäyin  daha  bir  metodu  –  täräfdaşın  täklifi  qarşısında  bir  başqa  alternativ  qoyub,  onu  qäbul 
etmäkdir.  Mäs.,  içki  täklifinä  qarşı  –  «Yox,  yaxşı  olardı  ki,  män  limonad  içim,  susamışam  (üräyim  limonad 
istäyir vä s.)», çimärliyä getmäk täklifi qarşısında – «Yox, yaxşı olar ki, kinoya gedäk, ölüräm äräb filmlärindän 
ötrü» vä s. alternativi qoyula bilär. 
Deyilänlärlä älaqädar bir şeyi deyäk ki, bäziläri bu mäsälä bağlı onu düşünä bilär ki, onsuz da ailä quranların 
sayı  azalıb.  Neçäsi  illärlä  gözläyir  ki,  yoldan  keçän  istänilän  birisi  elçi  gälsin,  täklif  versin,  ağına-bozuna 
baxmadan  razılıq  versin.  Täki  ailäsi  olsun,  ömrünü  tänhalıqda  keçirmäsin.  Bunların  müqabilindä,  üstälik  dä, 
«otval» metodları barädä yazıb, bayaqdan zorla da olsa düzälä bilän hansısa sevdanı pozmaq, kimlärinsä sämimi 
hisslärinin qarşısında, indi hämişälik keçilmäz sädlär çäkmäk vä s. näyä gäräk? 
Ävväla, çıxılmazlıqdan qäbul edilän, zorla düzälän sevda ömürlük bädbäxtçilik kimi yaşanılmasa, özü gec-
tez pozulasıdır ki, vaxtında qarşısını ala bilmäk bundan särfälidir.  kincisi, bu fändlär häm dä, kimlärinsä hissläri 
ilä oynayıb, onlardan öz mäqsädläri üçün istifadä edän, gündä bir budağa qonan, bir qälbä mehman olan hämin 
Don  Juanların  (özü  dä,  täkcä  oğlan  Don  Juanların  yox)  vä  ya  gänclärin  dili  ilä  deyilsä,  «väfasızların»  vida 
sähnäsinin ssenarilärindändir ki, burada  «nakam» rolunu oynamamaq, epizod säviyyäsinä  enmämäk  vä s.  üçün 
fabulanın mümkün variantları, proseslärin mümkün cäräyan istiqamätläri ilä qabaqcadan tanış olmaq heç dä pis 
olmamalıdır (hansılardan ki, biri dä deyilän tragik variant idi ki, burada, mäs., oğlan äldän-ayaqdan gedib här 
vasitä ilä qıza sonsuz diqqät vä sevgisini nümayiş etdirir, fikrinin ciddi olduğuna qäti ämin edir, qız hayil-mayil 
olub, dünyanı unudandan vä özünü bütövlüklä oğlanın ixtiyarına verändän sonra isä vaxt çatır, oğlan deyilän 
monoloqu  söylämäyä  başlayır:  «Bäs,  bağışla,  valideynlärim  mäni  güclä  (Azärbaycanda!?,  Güclä!?,  Özü  dä  – 
oğlanı!?!?!?)  başqası  ilä  nişanlayırlar  (adätän,  qohumumuzla  deyilir),  män  nä  qädär  çalışıramsa  mümkün 
olmur. Män hämişä säni seväcäyäm, xatırlayacağam vä s. vä i.a...»); 
Nähayät, qeyri-sämimi, märamı qabaqcadan bälli olan vä ya ümumiyyätcä, yaxın älaqä qurulması mäslähät 
bilinmäyän  istänilän  adamdan  mädäni  şäkildä,  münasibätlärä  xäläl  gätirmädän,  heç  kimin  könlünü  incitmädän 
uzaqlaşa  bilmäk  üçün  dä,  ehtiyatda  bir  neçä  etiraz,  imtina  formulları  saxlamaq  heç  dä  artıqlıq  etmämälidir  ki, 
onlardan bir neçäsi dä bunlar idi. 
     
III.2.4. MÖVZUDAN MÄHARÄTLÄ YAYINMAQ QAYDALARI 
«Getdim ki, qalam!» 
Sezar 
Qanuni  (korrekt)  halda  tezis  yerindä  ikimänalı  fikirlärdän  istifadä  edilmämälidir,  yäni  fikir  ikimänalı 
olmamalıdır  (olarsa,  mänalarından  biri  äsas  götürülür)  vä  tezisdä  axıra  qädär  heç  bir  älavä-düzäliş 
olunmamalıdır. Qeyri-qanuni (qeyri-korrekt) halda isä, mähz bu iki kiçicik şärt pozulur vä mübahisädä «tezisin 
däyişdirilmäsi» deyilän hal baş verir. Bu fänddän istifadänin bir neçä qaydası isä aşağıda verilir: 
a) Mübahisä boyu öz subyektiv fikirlärinizi gah mütläq mälum häqiqät, gah da özünüzün subyektiv fikriniz kimi täqdim 
edin  vä  diskussiya  boyu  mövqeyinizi  lazım  olduqda  bu,  lazım  olmadıqda  o  biri  istiqamätä  däyişmäklä,  yäni  faktı  lazım 
gäldikdä obyektiv mövqe, lazım gäldikdä isä subyektiv mülahizä kimi yozaraq täräfdaşın fikri ilä manipulyasiya edin; 
b) Omonim (ikibaşlı) anlayışlardan istifadä edin vä lazımi halda bu, lazımi halda o biri mänanı äsas götürün. Nümunä 
üçün, mäs.,  «Oxu adam ol atan kimi heyvan olma», «Onsuz öläcäk»,  «Filankäs daha ağıllıdır», «Filankäs tarixin artıq bir 
sähifäsidir» vä s. kimi deyimlär bu cür däyişdirilä bilir; 
c) Mübahisä zamanı sizin öz ävvälki fikrinizdän sizä qarşı istifadä edärlärsä särf etmäyän ävvälki fikrinizi inkar edin 
vä belä bir fikir söylädiyinizi unutduğunuzu bäyan edin; 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   30   31   32   33   34   35   36   37   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə