Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
51 
 
   
IV фясил.  ATAKA:  NSANLARA NECÄ TÄS R GÖSTÄRMÄL  
«Siyasät – mümkün olanı äldä edä 
bilmäk mäharätidir!» 
Taleyran 
Bu  konsepsiyanın  ätraflı  şärhinä  keçmäzdän  ävväl,  giriş  mäqsädilä  (vä  ya  hazırlıq  üçün)  deyilän 
komponentlärä  istinadän  psixikanı  idarä  etmäyin  burada  äsas  götürülän  näzäri  mexanizmi  barädä  müxtäsär 
mälumat: 
Sadalanan  ekzogen  faktorlar  insanın  azadlığını  älindän  alıb  onun  taleyini  fatal  mäcraya  yönältmäsinä 
baxmayaraq,  digär  täräfdän  bunlar  onun  üçün  «äks-rabitä»  funksiyası  daşıyaraq,  ona  özünü  ätraf  dünyaya 
uyğunlaşdırmaq,  täbiät  vä  cämiyyätlä  adaptasiya,  harmoniya  şäraitindä  yaşamaq,  çoxsaylı  münasibätlär 
sistemindä  öz  yerini  tapmaq,  özünüqorumada  oriyentasiya  müäyyänläşdirmäk  –  bir  sözlä,  yaşamaq  uğrunda 
apardığı mübarizäsindä uğurunu, yaxud tählükäsizliyini sığortalamaq imkanı verir. Lakin bir şärtlä ki, bu täsirlär 
bitkin vä obyektiv olsun, onlar onun täräfindän düzgün deşifrä olunsun vä ona qarşı verdiyi cavab reaksiyası da 
adekvat  mäzmun  käsb  etsin.  Bu  isä  adi  mäsälä  deyil.  ş  burasındadır  ki,  bu  täsirlärin  bir  çoxu  äksär  halda 
maskalanmış, digärläri ilä eynizamanlı olduğundan färqländirilä bilinmäyän, qeyri-stabil, gözlänilmäz, obyektin 
özü täräfindän därk olunmayan vä s. ola bilir ki, bu da onların subyektiv däyärländirilmäsindä tähriflärä gätirib 
çıxarır:  obyekt  ya  hansısa  real  tählükäni  görmür,  ya  görsä  dä  miqyasını  düzgün  täyin  edä  bilmädiyindän 
konfrontasiya  zamanı  müqavimät  göstärä  bilmir,  ya  da  ümumiyyätcä,  här  hansısa  bir  tählükänin  miqyasını 
şişirdilmiş qavrayıb, ona lazım olduğundan qat-qat artıq diqqät vä enerji ayırır. Bütün bunlarsa dezoriyentasiya 
zäminindä  dissonans  vä  deqradasiyanı  qaçılmaz  edir.  Mähz  bu  nüanslar  hämin  dinamikada  insanın  ätraf 
täsirlärdän  här  hansı  formalı  izolyasiyasının  onun  üçün  hansı  faciälärä  säbäb  olacağını  täsävvürä  gätirmäyä 
imkan  verir.  nsanların  ekzogen  faktorlar  vasitäsilä  idaräçiliyi  dä,  mähz  hämin  bu  mäqama  äsaslanır.  Belä  ki, 
istär  ayrıca  färdlärin  vä  istärsä  dä  onların  täsadüfi  yığnağından  ibarät  olan  nähäng  kütlälärin  bu  zaman  ätraf 
alämdän  aldığı  informasiyaları  (yäni  bir  daha  täkrar  edirik  ki,  ixtiyari  täsir  növünü)  müäyyän  tähriflärdän, 
saxtalaşdırmadan  keçirib  onlara  çatdırmaqla  onların  davranış  vä  düşüncälärinin  dezoriyentasiyasına, 
addımlarının,  reaksiyalarının,  düşüncälärinin,  ovqatlarının  lazımi  proqram  üzrä  reqlamentläşmäsinä  vä s.  nail 
olmaq  mümkündür.  Täfäkkürün  analiz  imkanı  isä  äldä  olan  informasiya  potensialının  kämiyyät  vä  keyfiyyät 
hüdudundan känara çıxa bilmädiyindän, bu zaman obyekt ätraf reallığa informasiya mänbäyinin gözü ilä baxmaq 
zorunda qaldığından axıra qädär xäbärsiz qalmış olur. 
Burada, hämçinin obyektin özünün keçmiş täcrübä vä biliklärindän onda qalan komplekslär, «ustanovka»lar, 
värdişlär,  stereotiplär,  şablon  reflekslär  vä b.  da  heç  dä  az  rol  oynamır.  Bunların  korreksiyası  isä  ontogenez 
faktorlara müdaxilä hesabına baş verir. 
Ontogenez  faktorlara  müdaxilä  halında  individin  istänilän  täsiri  analiz  etmäk  üçün  istinad  etdiyi, 
oriyentasiya üçün mayak kimi götürdüyü norma vä däyärlär, yaxud onun davranış vä düşüncäsindä qeyri-şüuri 
olaraq  korrektäedici  funksiya  yerinä  yetirän  hansısa  meyarlar,  komplekslär,  värdişlär,  «ustanovka»lar  vä s. 
müzakirä  obyektinä  çevriltdirilir,  müxtälif  analiz  manipulyasiyaları  ilä  gözündän  salındırılaraq,  äväzindä  bir 
başqa  kriteriyaların  onun  beynindä  hakim  olmasına,  reaksiyalarının,  fikirlärinin,  qärarlarının  mähz  onun 
prizmasından baxılaraq seçilmäsinä, formalaşmasına vä s. çalışılır. 
Filogenez faktorlar sisteminä müdaxilä  isä nisbätän  müräkkäb  mäsälä  olsa da, här  halda, müasir  baxımdan 
qeyri-mümkün dä deyil. Belä ki, täbiätdä härdän spontan olaraq baş verän bir sıra genetik däyişiklikläri müasir 
elmdä  tibbi-genetik  (älälxüsus,  genom  açarı  vasitäsilä)  vä  psixotreninq  vasitäsilä  formalaşdırmağın 
mümkünlüyü artıq eksperimental sübut olunub. Lakin här halda, bu mäsälänin nisbätän müräkkäb mexanizmini 
näzärä  alaraq,  biz  şärti  olaraq  şäxsiyyätin  sonsuz  häddä  däyişilmäsini  mümkünsüz  hesab  edirik  vä  bunun  da 
başlıca  säbäbini  şäxsiyyätin  nüväsindä  filogenez-genetik  faktorlar  kimi  parolun  dayanmasında  görürük.  Bu 
säbäbdän,  kitabda  istär  ayrıca  färdlärin  vä  istärsä  dä  nähäng  kütlälärin  davranış  vä  düşüncälärinin  onların 
genlärinä müdaxilä yolu ilä reqlamentläşdirilmäsindän, korreksiyasından bähs edilmir. 
O  ki  qaldı,  nähäng  kütlälärin  idaräçiliyinä,  o  da  täqribän  deyilän  hämin  bu  mexanizmlär  üzrä  baş  verir. 
Müxtälif  kütlävi  häräkatlar  da  bu  cür,  verilmiş  andakı  hansısa  ümumi  stimullardan,  kütlänin  bu  täsirlä  bağlı 
stereotip  qänaätindän  vä  onun  seqmentar  (irqi,  irsi,  milli,  dini,  sinfi  vä s.)  psixologiyasından  asılıdır:  Kütläyä 
hansısa  tählükänin  vä  ya  mänfäätin  miqyasını  şişirdilmiş  şäkildä  çatdırmaq  mümkündür  ki,  bu  zaman  kütlä 
dezoriyentasiya  olunaraq  qeyri-adekvat  addımlar  atasıdır.  Kütlänin  näzärindä  kiminsä  vä  ya  näyinsä  rolunu, 
ähämiyyätini süni şişirtmäk vä ya süni kiçiltmäk olar ki, bundan sonra o, yaxşı ilä pisi bir-birindän färqländirä 

---

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
52 
bilmädän xeyri ilä ziyanını bir-birinä qarışdırsın, öz seçim vä qärarında yanılsın... 
Beläliklä,  insanları  häräkät  etdirän  qüvvälär,  qanunauyğunluqlar  barädä  bu  qädär.  Bu  qanunlar  äsasında, 
istänilän  sosial  sistemi  süni  şäkildä  tarazlıqdan  çıxarmaq  vä  disbalansdan  doğan  enerjisini  müvafiq  qanunların 
täläbläri  üzrä  idarä  edib,  lazımi  istiqamätä  yönäldä  bilmäk  kifayätdir  ki,  bir  anda  istänilän  cämiyyätdä  nähäng 
tälatümlär,  fırtınalar,  qasırğalar  baş  versin,  kütlä  än  ağılsız  häräkätlärä  belä  qadir  olsun,  xaos  alämi  başına 
götürsün  ki,  bu  kitabdan  da  mäqsäd  mähz  bu  mexanizmläri,  ondan  iräli  gälän  fäsadları  vä  onların  qarşısını 
almağın metodlarını izah etmäkdän ibarätdir. 
 
     
 
I
I
V
V
.
.
1
1
.
.
 
 
P
P
S
S
I
I
X
X
O
O
L
L
O
O
J
J
I
I
 
 
T
T
Ä
Ä
S
S
I
I
R
R
L
L
Ä
Ä
R
R
I
I
N
N
 
 
F
F
O
O
R
R
M
M
A
A
L
L
A
A
R
R
I
I
 
 
Prinsipial mäsälälärdä täbliğatla täşviqat növbäti fäsildä izah olunacaq tälqin, inandırma vä sanksiya ilä ortaq 
mäxräc täşkil etsä dä, lakin täbliğat sırf ideoloji element olub, yalnız ‘‘tovlatma’’ qaydası kimi xarakterizä oluna 
bildiyi  halda,  tälqin  vä  inandırma  tädris,  tibb  kimi  sahälärdä,  incäsänätdä  vä b.-da  da  geniş  tätbiq  dairäsinä 
malikdir.  Täşviqat  isä  tälqin,  aldatma  vä s.-in  bir  çox  elementlärini  özündä  ehtiva  etmäklä,  sanksiyadan  färqli 
olaraq, häm dä, atılmış addımın cavabı yox, avansı yerindä dä istifadä oluna bilär. Mähz buna görä dä, burada 
onlar bir-birindän färqländirilir. 
     
IV.1.1. TÄBLIĞAT 
«Ägär düşmän bizi tärifläyirsä, demäli, näyisä düzgün etmämişik» 
V. .Lenin 
Täbliğat  dedikdä,  burada  bütün  hallarda  verbal  vä  qeyri-verbal  vasitälärlä  aparılan  aşağıdakı  fäaliyyät 
növläri näzärdä tutulur vä tutulacaq: 
—  lazımi mäsälänin yalnız sizä särf edän täräfläri, yäni lehinä, yoxsa äleyhinä täbliğat aparılmasından asılı olaraq, täbliğat 
hädäfi  olan  täräfin  (milli  vä  färdi)  zövq,  baxış  vä  maraqları  (o  cümlädän,  idealı,  änänäsi,  stereotipi,  amalı,  istäyi, 
ehtiyacı vä s.), hämçinin sosial (irqi, irsi, dini, sinfi vä s.) mänsubiyyäti ilä uzlaşmayan vä hätta ziddiyyät täşkil edän, 
yaxud  äksinä,  söhbät  lehinä  täbliğatdan  gedirsä  –  uyğun  gälän  xüsusiyyätläri  birtäräfli  işıqlandırılır,  geniş  reklam 
etdirilir,  nümayiş,  täsvir  vä  ya  izah  edilir,  lazımi  kommentariya  ilä  şişirdilir;  Mäsälänin  mähz  bu  variantının  K V 
nümayändälärinä çatması täşkil edilir, vä ya çatmasına çalışılır; 
—  dövriyyäyä  bu  säpkili  saxta  informasiya  buraxılır,  saxta,  qurama  analiz,  arqument,  nümunä,  fakt  vä  statistikalarla 
äsaslandırılır, izah edilir, başa salınır; 
—  xüsusi eyhamla çatdırılır, tälqin edilir, ortaya söz atılır, diskussiya obyektinä çevriltdirilir; 
—  onun  yaxınlarının nä  vaxtsa bu mövzuda söylädiyi fikirläri  aktuallaşdırmaqla  vä  ya  bu  äräfälärdä bu säpkili filmlärä, 
şäkillärä, söhbätlärä vä s. geniş yer, xüsusi diqqät ayırmaq yolları ilä assosiasiya yaradılır; 
—  täbii  olaraq  bu  mövqedä  olan  vä  ya  sizin  tährikiniz,  täsirinizlä  bu  mövqeyä  gälmiş  şäxsläri  (älälxüsus,  avtoritetli 
şäxsläri) axtarıb tapıb, bu sahädä öz mövqelärini  geniş ifadä edä bilmäläri üçün, ägär istäsälär, fäaliyyät göstärmäläri 
üçün onlara här cür (maliyyä, tribuna, instruksiya vä s. baxımından) şärait yaradılır, kömäk göstärilir, onların avtoriteti 
süni şişirdilir, cämiyyätdä müäyyän söz sahibi, status sahibi olmalarına çalışılır; 
—  bu mäqsädä xidmät edän här növ ideyaların, täkliflärin, ädäbiyyat vä incäsänät nümunälärinin, hämçinin häräkatların, 
fäaliyyätlärin, kompaniyaların, qruplaşmaların vä s. yaranması, yayılması vä şöhrätlänmäsi stimullaşdırılır, dästäklänir, 
täşkil edilir vä i.a.; 
—  bütün  bu  deyilänlärä  äks  olanlar  isä  gizlädilir,  ört-basdır  edilir,  görmämäzliyä  vurulur,  yaxud  mäqsädyönlü  yozaraq 
adiläşdirilir, neytrallaşdırılır,  tänä, tähqir, tänqid, rişxänd, mäsxärä,  gülüş  obyektinä çeviräräk  däyärsizläşdirilir,  geniş 
dairäyä yayılmasına här vasitä ilä mane olunur, äleyhinä kompaniya formalaşdırılır vä s. (Älavä olaraq bax: «Tälqin: 
nsanları  ayıqkän  necä  hipnoz
 
 
e
e
t
t
m
m
ä
ä
l
l
i
i»  [burada, säh. 57]  vä  « nandırma,  aldatma  vä  dezinformasiya» 
[burada, säh. 69] bähslärinä). 
Hämçinin, älavä edäk ki, burada bütün hallarda qabardılır, izah edilir, başa salınır, täbliğ edilir dedikdä dä, 
mähz  bu  mänalar  näzärdä  tutulur.  Özü  dä,  deyildiyi  kimi,  bütün  hallarda  informasiyanın  verbal,  yoxsa  qeyri-
verbal formada olmasının mäsäläyä heç bir däxli yoxdur. 
Härbiyyädä täbliğat, äsasän, aşağıdakı formalarda aparılır: 
1) Şifahi vasitälärlä: rupor, räqib ratsiya xättinä girmäk, radio vä televiziya, telefon, ratsiya, geri qaytarılan 
äsirlär vasitäsilä vä s.; 
2) Yazılı vasitälärlä: väräqälär säpmäk, qäzet, jurnal, broşüra, mäktub, vä s. vasitäsilä; 
3) Äyani vasitälärlä: Film, bädii tärtibatlı plakat, karikatura, stend, särgi, nakleyka, süvenir vä s. vasitäsilä; 

---