Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
57 
     
IV.2.1. TÄLQIN:  NSANLARI AYIQKÄN NECÄ HIPNOZ ETMÄLI 
Tälqin  –  mäntiqi  analiz  vä  qiymätvermä  täläb  etmäyän  mäzmunun  qavranılması  vä  realizä  edilmäsindä 
tänqidiliyin vä şüuriliyin zäiflädilmäsi ilä bağlı psixikaya täsir prosesidir. Tälqin – insanda här hansısa bir halın, 
räyin vä ya meylin formalaşdırılması mäqsädilä häyata keçirilib, mexanizmi hisslärä, onun vasitäsilä isä ağıl vä 
iradäyä täsir prinsipinä äsaslanır. Äsasän, emosional (bädii) tipli insanlara tätbiqdä effektlidir. 
Ümumi  olaraq,  istänilän  tälqin  prosesinin  sämäräliliyi  bir  çox  faktorlardan  asılıdır  ki,  bunların  bir  neçäsi 
aşağıdakılardır: 
—  Tälqinedän şäxsin kim olması: onun kompetentliyi, etibarlılığı, zahiri cälbediciliyi vä s.; 
—  Täsirgöstärilän şäxsin kimliyi: yaşı, analitik-obrazlı düşüncä tärzi vä s. 
—  Täsirgöstärän şäxslä täsir obyekti olan şäxs arasındakı münasibät: arada olan etimad, şäxsi simpatiya vä s. 
—  Tälqinin  göstärildiyi  kanal:  aktivlik-passivlik,  şäxsän  birbaşa  olaraq,  yoxsa  mäktub,  telefon,  K V  vasitäsilä  täsir 
göstärilmäsi; 
—  Situasiya: tälqinin harada, hansı vaxt, hansı şäraitdä vä s. göstärilmäsi 
vä s. kimi amillär tälqin prosesindä xüsusi ähämiyyät daşıyan elementlärdir 
Aşağıda bu variantlardan här birinä äsaslanan tälqin formaları barädä ätraflı mälumat verilir: 
 
IV.2.1.1. Avtoritet vä etimada äsaslanan tälqin 
Täsirgöstärän şäxsin (suggestorun) färdi keyfiyyätläri faktoru: 
lkin  olaraq  tälqin  prosesinin  effektliliyindä  rolu  olan  başlıca  faktor  tälqinedän  şäxsin  kimliyi  mäsäläsidir, 
yäni  tälqinin  effekti tälqin edän  şäxsin  kimliyindän  bilavasitä  asılıdır.  Tälqin  prosesindä  rolu  olan bu  faktorun 
mahiyyätini bizim «Avtoritet täzyiqi effekti» adlandırdığımız aşağıdakı qanunla xarakterizä etmäk mümkündür: 
Sosial täsir vektorunun oriyentasiyası hämişä güclü şäxsdän gücsüzä doğru yönälmiş olur. 
Başqa sözlä, insanlar o şäxsin täsiri altına daha tez düşürlär, hansılar ki, onlardan üstündür.  nsana başqaları 
qarşısında üstünlük gätirän belä cähätlärä qismän aiddir: 
a)  Fiziki üstünlüklär: Buraya aiddir –  qüvvä, ağıl, köklük, hündürboyluluq,  yaşca böyüklük, zahiri cälbedicilik, amiranä 
danışıq  tärzi,  tälqinolunan  şäxslä  oxşarlıq  vä s.  kimi  cähätlär.  Mähz  bu  säbäbdän,  hündürboylu  vä  ya  kök  adamlar 
düşdükläri kollektivdä xüsusi statusa malik olur, nüfuz qazanmaq üçün xüsusi çarpışıb vuruşmur vä çox vaxt da, lider 
kimi qäbul edilir; qızlar bu cür oğlanları daha yetkin täbäqä kimi qavrayır, onlara daha çox mähäbbät gözü ilä baxır – 
baxmayaraq ki, bu insanlar psixi cähätdän heç dä hämişä qüvvätli olmurlar vä tarixdä ad qoymuş böyük särkärdälärin 
dä  heç  biri  bu  kateqoriyaya  aid  deyil,  o  cümlädän,  sgändär,  Sezar,  Napoleon,  Lenin,  Stalin,  Hitler  vä  digär  dahi 
şäxsiyyätlärin boyu 165 sm.-dän çox olmayıb. Gözäl görünüşlü vä yaşlı adamların täsir gücü dä bu qäbildändir; 
b)  Emosional üstünlüklär
: Buraya aiddir – öz emosiyalarını idarä edä bilmäk qabiliyyäti, heç vädä öz täbii emosiyalarını 
düşünmädän  täzahür  etdirmämäk,  heç  käsä  özünü  emosional  tarazlıq  väziyyätindän  çıxarmaq  şansı  vermämäk,  yäni 
hämişä öz sakitliyini qoruyub saxlaya bilmäk vä s.; 
c) 
ntellektual üstünlüklär: Buraya aiddir – intellektual yetkinlik, därin mäntiqi analiz qabiliyyäti, mälumatlılıq vä s.; 
d)  radi  üstünlüklär:  Buraya  aiddir  –  mätanät,  prinsipiallıq,  äzmkarlıq,  kinlilik,  qätiyyät,  özünäinam,  optimizm, 
şäraitäuyğunlaşabilmä,  özünüäläalabilmä  qabiliyyätläri,  täräddüdsüz  sakitlik,  müstäqillik,  cäsarät,  heç  kimä  hesabat 
vermämäk,  özünähörmät,  eqoizm  vä s.  kimi  cähätlär;  mötäbärlilik,  kompetentlik;  birbaşa  –  düz  gözün  içinä  baxaraq 
danışmaq, öz marağını sezdirmämäk vä s.; 
e)  Sosial üstünlüklär: Hörmätli dostlara, vacib siyasi älaqälärä malik olmaq, iş üçün ähämiyyät (referentlik) käsb etmäk, 
vacib mäqamda danışıqları, ünsiyyäti, münasibäti käsmäk ehtimalı vä s. 
Bunlar  «täsirgöstärän  şäxsin  (suggestorun)  färdi  keyfiyyätläri»  faktorunu  xarakterizä  edib,  täqribän 
«güclülük  nädir?»  sualının  cavabı  vä  kimliyindän  asılı  olmayaraq,  här  käsä  münasibätlärdä  üstünlük  gätirän 
nüansların bir qismi idi. Tälqin prosesindä bu effekt iki variantda – birbaşa vä dolayısı variantında tätbiq olunur. 
Bunlardan birincisi – öz avtoritetindän, ikincisi isä – bir başqalarının avtoritetindän tälqin aläti kimi istifadädir. 
Aşağıda bu variantların här biri barädä ayrıca söhbät açılır: 
«Avtoritet täzyiqi effekti»ndän birbaşa istifadä yolu ilä häyata keçirilän tälqin: 
Bu zaman tälqin öz avtoritetinä istinad hesabına häyata keçirilir.  Yuxarıda sadalanan  cähätlär, äsasän täbii 
xüsusiyyätlärä  aid  olsa  da,  vä  «güclü  şäxslärdä»  onlar  hansısa  keçmiş  mährumiyyätlärin,  xüsusi  tämrinlärin, 
yaxud özünümähdudlaşdırmanın näticäsi kimi formalaşsa da, lakin här bir käs  süni şäkildä bunların här birinä 
malik ola bilär vä  ya onları özündä tärbiyä  edär. Sadäcä olaraq, bunun üçün  mäharätlä rola  girmäyi bacarmaq 
lazımdır  ki,  elä  tarix  sähnäsindä  adı  qalmış  böyük  şäxsiyyätlärin  demäk  olar  ki,  äksäriyyäti  dä,  ayrı-ayrı 

---

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
58 
epizodlarda  mähz  aktyorcasına  rol  oynadıqlarını  sonradan  bu  vä  ya  digär  formada  özläri  etiraf  ediblär.  Başqa 
sözlä,  häyatda  daha  güclü,  daha  üstün  olub,  hamını  özünä  uyğunlaşdırmağa  çalışanlar  deyil,  yalnız  vä  yalnız 
özünü ätraf alämä, şäraitä, insanlara uyğunlaşdırıb, här bir şäxs vä zamanla onun öz dilindä danışmağı bacaranlar 
qalib gälir. Bu isä insandan häyata yaradıcı yanaşmağı täläb edir. 
* * * 
♣  Başqaları  üzärindä  bu  birinci  tipli  üstünlüyü  äldä  etmäk  çätin  olsa  da  (çünki  hündürboyluluq,  köklük, 
yaşlılıq  vä b.  täbii  xüsusiyyätlärdir),  här  halda,  qeyri-mümkün  dä  deyil.  Belä  ki,  dayanarkän  nisbätän  hündür 
mövqe  seçmäk, mäclisdä nisbätän  yuxarı başda  vä  ya ağsaqqalın,  başçının vä b. yanında äyläşmäk, adi  vaxtda 
oturarkän,  äl-ayağını  särbäst  açaraq  nisbätän  geniş  yer  mäşğul  etmäk  vä b.  här  käsä  üstün  status  verän 
nüanslardandır. 
  Hämin  säbäbdän,  hörmätli  qonaqlara  mäclisin  yuxarı  başında  yer  ayrılır,  natiqlär  öz  nitqlärini  hündür  tribunalardan 
söyläyirlär  (yarıya  qädär  torpağa  basdırılmış,  yaxud  quyu  dibindä  olan  adamın  ayaq  üstä  duran  ätrafdakılara  nitq 
söylämäsinin gülünclüyünü, yaxud täsirsizliyini täsävvür etmäk çätin deyil). Eyni zamanda, arada distansiya saxlamaq 
da sizä älçatmazlıq statusu verän nüanslardandır. 
* * * 
♣  kinci  tipli  üstünlüyü  äldä  etmäk  –  özündä  dörd  qabiliyyäti  tärbiyä  etmäkdän  ibarätdir:  (1)  mövcud 
emosiyanı  [hirs,  äsäbilik,  heyrät,  häyäcan  vä  s.]  gizlädä  bilmäk;  (2)  mövcud  olmayan  emosiyanı  özündä 
yaradıb, süni hal göstärä bilmäk; (3) mövcud bir emosiyanı digäri ilä maskalayıb, onun äväzindä onu büruzä verä 
bilmäk;  (4)  zäiflik  halını  xarakterizä  edän  emosiyaları  (yäni  şikayät,  peşimançılıq,  qorxu,  bädbinlik  vä b.-nı) 
näzarätdä  saxlayıb,  heç  vädä  özündä  bunları  göstärmämäk,  o  cümlädän,  heç  näyin,  älälxüsus  qadının  düşgünü 
olmamaq (bir daha qeyd edirik ki, här dörd halda söhbät özünü mähz zahirän belä göstärmäkdän, yäni lazımi 
imic formalaşdırmaqdan gedir). 
  Mäşhur  Azärbaycan  atalar  sözündä  deyilir:  «De  görüm  dostun  kimdir,  sänin  kim  olduğunu  deyim».  Bu  baxımdan, 
hämin  atalar  sözünü  aşağıdakı  kimi  improvizä  etmäk  mümkündür:  «De  görüm  näyä  reaksiya  verirsän,  sänin  kim 
olduğunu deyim». Müxtälif stimullara qarşı öz reaksiyalarını bu cür idarä edä bilmäk, täräf-müqabilin täsävvüründäki 
sizin  obrazınızla  manipulyasiya etmäyä bärabärdir  vä  hissi davranışınızda här hansı stabil qanunauyğunluq aşkar edä 
bilmäyän täräfdaş istänilän halda sizä qarşı hansısa addım planlaşdırmaqda, proqnozlaşdırmaqda çätinlik çäkäcäk vä här 
an räftarınızdakı sürprizlärä hazır olacaq. 
Qeyd olunmalıdır ki, insanın hissi, emosional reaksiyaları onun bir täk danışığında deyil, eyni zamanda, daha çox 
onun jest, mimika vä pozalarında, yäni adi baxışında, intonasiyasında, göz qırpmasında, näfäs almasında, yumruğunun 
düyünlänmäsindä  vä s. özünü büruzä  verir.  Bunlar barädä  bir  qädär ätraflı şäkildä  «Bio – sosial  ontogenez 
motivlär
» bähsindä [burada, säh. 25-12] mälumat verilir; 
* * * 
♣ Üçüncü tipli üstünlüyü äldä etmäk üçün öz intellektinin särhädini gizlädä bilmäk vacibdir. 
  Bunun üçün, heç vaxt mäslähät vermämäli vä almamalı, öyrätmäyä can atmamalı vä kiminsä sizä müällimlik etmäsinä 
şans  vermämäli;  ehtimallarla  danışmamalı  vä  räy  bildirmämäli  (bu  räy  vä  ehtimalların  fiaskosu  ilä  sonradan 
avtoritetinizin dä güdaza getmämäsi üçün) vä ya räy bildirmäk zäruräti yarandıqda ümumi räyin cäräyan istiqamätini, 
tendensiyasını näzärä almalı; tänqid, tänä, tähqir etmämäli, mütäxässis yanında onun sahäsi barädä moizä söylämämäli 
(«ağzından vurulmaması» üçün), sualların birbaşa cavabından yayınmalı (buna aid fändlär «Mövzudan mäharätlä 
yayınmaq  qaydaları
» bähsindä [burada, säh. 46] sadalanır), çoxdanışan olmamalı, danışdıqda isä  yoxlanılmış, 
özü  dä  imkan  olarsa  orijinal,  başqalarının  bilmädiyi  fikirlär  söylämäli  (başqa  sözlä,  yalnız  bunları  demäk  mäqamı 
çatdıqda danışmalı), özünün diskussiyaya, münaqişäyä cälb olunmasına imkan vermämäli vä ya özünü bunların birbaşa 
iştirakçısı säviyyäsinä endirmämäli, mäcburän cälb olunduqda isä mövzunu tez-tez däyişmäklä («fırlatmaqla») mäğlub 
olduğun hissälärin ifrat qabarıqlaşmasına macal vermämäli, bütün vasitälärlä, hätta än äclaf vasitälärlä dä olsa mütläq 
qäläbäyä can atmalı (çünki «mäqsäd – vasitäläri bäraätländirir!»), mübahisädänsä yalnız qäläbä çaldığın mäqamlardan 
birindä çıxmalı (çünki ätrafdakıların näzärindä qalib – än axırda qalib gäländir) vä täräf-müqabilin polemikanı hälä dä 
uzatmaq  cähdlärinä  mähäl  qoymamalı,  ümumiyyätcä,  söhbät  adi  tempdä  davam  etsä  belä,  yenä  dä,  öz  maraqlılıq 
statusunu qoruyub saxlamaq üçün söhbätdän här şeyi danışıb qurtarmamış, yarımçıq çıxmalı vä gälän däfäyä dä nä isä 
saxlamalı. Fäqät, kitab – yalnız oxunub qurtarana qädär maraqlıdır, ondan sonra isä maraqdan düşür. 
Bir sözlä, özünü här vächlä müämma örtüyünä bükmäli; 
* * * 
♣  Dördüncü  tipli  üstünlüyü  äldä  etmäk  üçün,  deyildiyi  kimi,  här  növ  räftar,  davranış  vä  nitqdä  qätiyyät, 
äzm,  hökm  vä  müstäqillik  nümayiş  etdirmäli,  başqalarının  sizin  sözünüzü  käsmäsinä  imkan  vermämäli, 
täräfdaşın  düz  gözünün  içinä  baxaraq  danışmalı,  gücsüzlüyünü,  acizliyini,  mäğlubiyyätini  ört-basdır  etmäli. 
Uğursuzları  heç  kim  sevmir,  hätta  bu  uğursuzluq  namünasib  şäraitin  bähräsi  olduğu  açıq-aşkar  bilinsä  belä. 
Äksinä, günü-gündän iräliläyän vä ya irälilädiyi täsävvürünü (imicini, görüntüsünü) yarada bilmiş şäxslär maqnit 
dämir  qırıntılarını  cäzb  etdiyi  kimi  insanları  öz  ätrafına  toplaya  bilir.  Däqiq  yadda  saxlamalı:  Uğursuzları  heç 
kim  xoşlamır.  nsanlar  möhtac  väziyyätdä  olan  birisinä  kömäk  etmäkdä  aciz  olduqda  ondan  üz  çevirirlär  vä 
bäzän hätta onu alçaldırlar. (älavä olaraq bax: burada, säh. 131). 
  Möhkäm  iradi  xarakterin  parametrläri  ilä  bağlı  häm  dä,  bu  bir  vacib  qaydanı  yadda  saxlamalı:  öz  avtoriteti  qeydinä 

---