Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə45/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   41   42   43   44   45   46   47   48   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
61 
vä s.-dir. Çoxluğun zähmi vä ya «qrup täzyiqi effekti» mäsälädä ciddi dönüş yaradasıdır: 
  Nümunä 1: Psixologiyada «Verter effekti» deyilän bir fenomen mövcuddur. Effekt ilk däfä dahi alman yazıçısı  ohan 
fon Hötenin «Gänc Verterin iztirabları» adlı äsäriylä älaqädar müşahidä olunduğundan, bu äsärin qährämanının adı ilä 
dä adlandırılıb. Äsär Verter adlı personajın intiharı ilä bitir. Äsärin täsir gücü o däräcädä böyük olur ki, onun täsiri ilä 
özünäqäsd  epidemiyası  Avropanı  bürüyür.  Fenomen  o  qädär  güclü  säviyyä  alır  ki,  bir  çox  ölkälärdä  äsärin  çapı  vä 
yayılması  dövlät  säviyyäsindä  qadağan  edilir  (Analoji  hal  2000-ci  ildä  Murat  Käkilli  adlı  bir  tanınmayan  türk 
müğännisinin  ifa  etdiyi  «Bu  axşam  ölüräm»  adlı  mahnısı  ilä  älaqädar  da  baş  verdiyi,  yäqin,  çoxlarının  yadındadır. 
Mahnının täsiriylä özünäqäsd halı bir epidemiya kimi Türkiyä ilä Azärbaycanda yayıldı vä iş o yerä gälib çatdı ki, här 
iki ölkänin radiostansiyaları intiharların qarşısını almaq üçün, mahnını efirä vermäkdän birdäfälik imtina etdilär). 
Fenomenin izahını Kaliforniya universitetlärindän birinin sosioloqu Devid Filips verdi. 1947-1962-ci illär ärzindä 
ABŞ-ın ayrı-ayrı ştatlarında baş verän intiharlarla, hämin ştatın mätbuatında intiharlar barädä därc olunan materialları 
älaqäländiräräk,  Filips  bu  qänaätä  gälir  ki,  hansı  äräfädä  hansı  ärazinin  mätbuatında  intihar  faktları  barädä  ardı-arası 
käsilmäyän  geniş  materiallar  därc  olunubsa,  orada  bundan  sonra  intiharların  sayı  da  händäsi  silsilä  üzrä  artmağa 
başlayıb.  Onun  tädqiqatlarına  görä,  intihar  halının  epidemiya  şäkli  alıb  yayılmasında  bu  intiharlar  barädä  mätbuatın 
geniş materiallar därc etmäsi älahiddä rol oynayır. Özü dä, mätbuatda hansı mäqam, hansı formalı intihar xüsusi qeyd 
olunur, vurğulanırsa, növbäti intiharçılar da özlärini mähz hämin qaydada öldürür, intihar stilindä mähz hämin mäqamı 
vurğulayır, saxlayırlar. 
Beläliklä, özünä inamı olmayan vä ya verilmiş situasiyada özünäinamsız, mütäässir halda olan ayrı-ayrı individlärä 
çoxluğun «qrup täzyiqi» effektinin täsiri göz qabağındadır. 
Deyilänlärdän älavä, hansısa härbi ämäliyyatlarda, o cümlädän, Qarabağ döyüşlärindä iştirak edän här käs yaxşı 
bilir ki, qızğın atışmalar zamanı cämisi bir näfärin özünü iräli atması, hamıya necä sürätlä sirayät edib, hamının özünü 
şüursuz  väziyyätdä  onun  arxasınca  iräli  atmasına,  äksinä,  kiminsä  sängärdän  çıxıb  qaçması  başqalarının  da  inamını 
zäiflädib geri çäkilmäsinä güclü täsir göstärä bilir. Hansı ki, sonradan düşünändä hämin an iräli getmäyä vä  ya ikinci 
halda geri çäkilmäyä heç bir zärurät olmadığı aydın olur. 
Bütün  bunların  näticäsi  olaraq  isä  –  fahişäliyin  vä  ailä  dağılmalarının  kütlävi  hal  alması  barädä  mätbuatın  gecä-
gündüz çoxsaylı faktlar därc etmäsi, hätta bu barädä häyäcan täbili çalmaq formasında da olsa, mütämadi müzakirälär 
açması, ümumiyyätcä, istänilän formalı parnoqrafiyanın leqal formaya keçirilmäsi – bu kimi halların cämiyyätdä daha 
da intişar etmäsindä, cämiyyätin mänävi uçuruma yuvarlanmasında nä däräcädä detonator rolu oynayır? 
  Nümunä  2:  Hansısa  oyunçulara  stavka  qoyulması  şäklindä  oynanılan  azart  oyunlarının  bäzilärindä  (mäs.,  cıdır 
yarışında)  täcrübäli  oyunçular  bäzän  belä  bir  fänd  işlädir:  ävvälki  oyunlardan  än  pis,  än  zäif  täräf  kimi  tanıdıqları 
birisinä (burada ata) lap ävväldän xeyli miqdarda stavka qoyurlar. O qädär dä täcrübäli olmayan yerdä qalan oyunçular, 
mäsälädän därindän baş çıxarmadıqlarından, başqalarının nümunäsi timsalında oriyentasiya götürürlär ki, bunun üçün 
dä,  özlärindän  ävväl  kimä,  hansı  oyunçuya,  hansı  täräfä  daha  çox  stavka  qoyulması  ilä  maraqlanırlar.  ppodromda, 
mäs., bu barädä xüsusi lövhä olur. Oyunçular bütün täräflärä heç bir stavka qoyulmayıb vä ya çox az qoyulub, yalnız 
birinin  ardınca  böyük  stavka  siyahısı  düzüldüyünü,  onun  favorit  seçildiyini  görüb,  onlar  da  buna  stavka  qoymaqda 
davam edirlär. Kifayät qädär stavka toplandıqdan sonra, här işi qurub-qoşan ilk oyunçu yaxınlaşıb äsas stavkanı özünün 
favorit hesab etdiyi äsl seçiminä qoyur vä täbii olaraq qalib gälib, bütün stavkaları täkbaşına vä ya çox az şäriklä älä 
keçirir; 
  Nümunä  3:  Koreya  müharibäsi  dövründä  (1950-1953)  dezertirliyin  kütlävi  xarakter  olması  vä  buna  paralel  olaraq, 
gözlänilän tählükälär, ailäsindäki faciälär vä s. barädä intensiv dezinformasiya yayıb, bundan sonra müxtälif eyhamlar, 
ötäri  sözlär  vä s.  vasitäsilä  qaçmağın  mexanizmini,  yolunu,  xäritäsini  (mäs.,  şähär  polisini  zäif  olduğu  äraziläri) 
öyrätmäklä  Koreya  3  il  ärzindä  ABŞ-ın  160  minä  yaxın  (!)  äsgär  vä  zabitinin  dezertirliyinä  nail  olmuşdu  (Bänzär 
mövzularla älaqädar bax, burada: säh., 123, 123, 125) 
e) Deyildiyi kimi äyani deyil, qiyabi şäkildä çoxluğun vä ya avtoritetlärin bu mäsäläyä münasibätdä mähz siz 
deyän mövqedä olduğunu ona çatdırmaq da bu qäbildändir: 
  Liderlärin  özlärini  daim  nüfuzlu,  ali  adamların  arasında  göstärmäyä  çalışması,  äksinä,  aşağı  statuslu  adamlarla  bir 
görünmäkdän çäkinmäsi, yaxud söhbät zamanı yalnız bu kateqoriya insanlarla keçirdiyi epizodlardan söz açması, aşağı 
statuslu adamlarla olan kontaktlarını isä ört-basdır etmäsi, yalnız qalib gäldiyi mäqamları qabardıb, mäğlubiyyätlärdän 
söz açmaması vä b. bu effektin nümunälärindändir; 
 
IV.2.1.2. QARŞI TÄRÄFIN ZÄIFLIKLÄRINDÄN ISTIFADÄ YOLU ILÄ HÄYATA KEÇIRILÄN TÄLQIN 
Täsirgöstärilän şäxsin (suggerandın) färdi keyfiyyätläri faktoru: 
Tälqin prosesindä rolu olan faktorlardan ikincisi – tälqinolunan şäxsin (auditoriyanın, resieptin vä s.) kimliyi 
mäsäläsidir. Yäni bir adam tälqinä çox asanlıqla düşsä dä, digäri çätinliklä düşä bilär. Buna görä dä, bu faktoru 
da näzärä almaq burada zäruri mäqamlardandır. 
Ümumi  olaraq,  yaxşı  tälqin  oluna  bilän  färdlärin  başlıca  älamätläri  aşağıdakılardır,  başqa  sözlä,  bu 
älamätlärä malik şäxslär tälqinä daha tez düşürlär: 
a)  Fizioloji cähätdän – ağdärili, mavigözlü, sarışın saçlı (qızılaçalan sarışın yox) adamlar; 
b)  Emosional  baxımdan  –  tez  küsän,  tez  mütäässir  olan,  tez  heyrätlänän,  tez  sevinib-kädärlänän,  utancaq,  qorxaq, 
häyäcanlı, täsirgöstärän şäxsin qarşısında qorxu, häya, häyäcan vä s. hissi keçirän adamlar; 
c) 
ntellektual baxımdan – az savadlı vä az täcrübäli, yaxud elmin humanitar sahälärinä meylli adamlar, eläcä dä, verilmiş 
mäsälä üzrä aşağı kompetentlik däräcäsi olan şäxslär; 
d)  radi  baxımdan  –  daim  itaät  altında  yaşamış,  müstäqillik  ruhu  qırılmış  («kölä  psixologiyasına»  värdiş  etmiş),  özünä 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   41   42   43   44   45   46   47   48   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə