Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə50/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   46   47   48   49   50   51   52   53   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
66 
böyüklär (älälxüsus qadınlar) üçün  olan kitabların dizayn işinä xüsusi diqqät verilir; hämin säbäbdän, eyni bir äsärin 
film  variantı  daha  yaxşı  yadda  qalır,  qavranılır,  näinki,  kitab  variantı  (çünki  bu  birincidä  här  şey  dinamik  vä 
rängaränglik fonunda täqdim edilir); hämin säbäbdän, mnemotexnikada, istänilän yeni predmeti yadda saxlamaq üçün 
onu här şeydän ävväl öz täsävvüründä maksimum parlaq vä häräkät edän, däyişän väziyyätdä täsävvür etmäk tövsiyyä 
edilir; hämin säbäbdän, istänilän şeirin mahnı variantı daha yaxşı  yadda qalır – çünki bu ikinci halda  o, melodiya ilä 
assosiasiyadadır; Hämin säbäbdän häzin musiqi fonunda edilän söhbätin, deyilän fikrin täsir effekti xüsusilä güclü olur; 
Poeziyanın, gecänin füsunkar täsir gücü dä bununla älaqädardır; hämin säbäbdän, gänclär öz sevgililärinä näyisä zäruri 
fikir  çatdıranda  bununçün  ilk  ävväl  ya  onun  täsävvürünü,  beynini  rängaräng  ideallar,  xäyallarla  doldurub  sonra  öz 
fikirlärini  çatdırır  vä  ya  da  bunu  hansı  rängaräng  park  gäzintisindä,  film  tamaşası  zamanı  vä  ya  ondan  därhal  sonra 
edirlär  –  fäqät,  bu  cür  obrazların,  rängarängliyin  dinamikliyin  oyatdığı  täässürat  hämin  mäqamda  eşidilän,  görülän, 
duyulan,  yaşanılan  här  bir  elementi,  detalı  onlarla  birlikdä  birbaşa  uzunmüddätli  yaddaşa  ötürür  (qızlar  da  sonra 
düşünürlär ki, axı necä oldu o mäni äfsunladı, tilsimä salıb başqa vaxt razılaşmadığım şeylärlä özüm dä bilmädän, razı 
saldı vä onunla bağlı xatirälärisä indi heç cür beynimdän silä dä bilmiräm...). 
Deyilänlär,  istänilän  adi  fikri,  komandanı,  informasiyanı  obrazlı  informasiyalarla  assosiasiya  variantında 
çatdırmağın tälqin effektini göstärmäk mäqsädindän iräli gälirdi. Lakin adi ünsiyyät zamanı bunların äksäriyyäti 
yarayan deyil, çünki öz mähäbbätini meşälikdä, dağ döşündä, füsunkar täbiät qoynunda, özü dä mahnı vasitäsilä 
çatdırmağı  ancaq  hindistanlılar  bacarar.  Yaxud  öz  ünsiyyätinin  täsir  effektini  artırmaq  üçün  heç  käs  özü  ilä 
müxtälif  söhbät  mövzularına  aid  şäkillär  komplekti  gäzdiräsi,  üstälik  dä  söhbät  äsnasında,  äyani  väsait  kimi 
bunları  bir-bir  çıxarıb  göstäräsi  deyil.  Lakin  nitqin  obrazlılığını,  demäli,  täsir  gücünü  artırmaq  üçün  elä  nitqin 
özünün  bir  sıra  elementlärindän  istifadä  etmäk  mümkündür  ki,  bunlar  da,  istänilän  diqtäyä  lazımi  obrazlı  fon 
yarada bilir. Deyilänlär «bälağät» elminin çoxdan yaratdığı vä bugünkü elmdä «ritorik fiqurlar» adı ilä tanınan 
ifadä  elementläridir  ki,  bunların  da  äsas  mäqsädi  lazımi  fikrin  estetik  xüsusiyyätlärini  artırmaqdır.  Bu  fiqurlar 
qrupuna qismän aiddir: metaleps, sinekdoxa, antonomeza, litota, mübaliğä, silleps, antifraza, allyuziya, metafora, 
alleqoriya,  kinayä,  täzad,  mäcaz,  evfemizm,  perifraza,  inversiya  vä s.  (terminlärin  izahı  ilä  bağlı  ritorika, 
ädäbiyyat, linqvistika vä s. sahäsindäki istänilän lüğätdän ätraflı mälumat almaq mümkün olduğundan, burada 
onların  şärhinä  izafi  yer  ayrılmır.  Här  halda,  bunlardan  mäcaz,  kinayä,  mübaliğä,  alleqoriya  vä s.  kimi 
sadälärinin mänası, elä bilirik, hamıya aydındır). Başqa sözlä, nitqin bu ifadä elementläri ilä zänginläşdirilmäsi 
onun obrazlılığını artırır vä istänilän fikrin täsir gücünü artırır. Ätrafdakılarsa bu adamı olduqca maraqlı, gözäl 
danışıqlı şäxs kimi qäbul edirlär. O, hätta dönä-dönä eyni bir ähvalatı täkrar edib, ideyanı vurğulasa da, här däfä 
bunu färqli stildä vä färqli fiqurlarla bäzäyib ifadä etdiyindän, deyilän dinamik vä rängaränglik tämin olunmuş 
olur vä buna görä dä, ätrafdakılar onu täkrar kimi qäbul etmirlär. 
Yekunda bir şeyi qeyd edäk ki, gözäl zahiri görkämli vä ya gözäl geyimli adamların täsir gücünün sirri dä 
bundadır.  Belä  ki,  onların  bu  cähätläri,  onların  istänilän  fikrinä  müvafiq  estetik  fon  yaradıb,  fikirlärinin 
obrazlılığın avtomatik olaraq artırır. 
 
IV.2.1.5. TÄLQIN TEXNIKASI FAKTORU 
Tälqin  aktında  xüsusi  rolu  olan  digär  bir  amil  –  tälqin  texnikası  amilidir.  Yäni  lazımi  materialı  (ämri, 
komandanı, reklam rolikini, äsäri vä s.) obyektä necä çatdırmaq mäsäläsidir. 
1) Obyektin  tählükäsizliyinä  hädä  törädän,  vä  ya  här  nä  cürsä  onun  tählükäsizliyi  ilä  älaqäländirilän 
informasiya  ona  daha  yaxşı  täsir  göstärir:  Mäsälän,  aparılan  eksperiment  zamanı  iki  qrupdan  birinä  müvafiq 
arqumentlärlä bildirilir ki, siqaret çäkmäyänlär uzunömürlü olurlar; ikinciyä isä bildirilir ki, siqaret çäkänlär tez 
ölürlär  (eksperiment  vä  ya  näzäriyyä:  Dawn  Wilson  &  others,  1987,  1988);  spirtli  içkilärlä  bağlı  da  bunun 
analogiyası mövcuddur (eksperiment vä ya näzäriyyä: Claude Levy-Leboyer – 1988) ( 131 säh. 322); 
2) Birbaşa  görüşmäklä,  şäxsän  deyilän  söz  daha  täsirli  olur,  näinki  telefon,  mäktub  vä  s.  vasitäsilä  deyilän 
söz.  Nümunä  üçün,  ABŞ-ın  Miçiqan  ştatında  namizädlär  seçicilärin  bir  hissäsinä  –  K V  vasitäsilä  (19%), 
ikincisinä  –  mäktub  (45%),  üçüncü  hissäsinä  isä  –  şäxsän  görüşmäklä  öz  seçkiqabağı  täbliğatını  çatdırıblar 
(75%). Näticädä, här variantın qarşısındakı mötärizädä göstärilän faiz göstäriciläri äldä edildi (eksperiment vä ya 
näzäriyyä:  Samuel  Eldersveld  &  Richard  Dodge  –  1954;  Eksperimentin  variantları:  Maccoby  &  Alexander 
1980, Maccoby – 1980) ( 131 säh. 331); 
3) Xäbärdar olmaq – silahlanmaq demäkdir. Qarşı täräfin gözlämädiyi, hazırlaşmadığı vaxtda göstärilän täsir 
xüsusi effekt göstärir; 
4)   «Kommunukatorlar  ardıcıllığı»  effektindän  istifadä  etmäk  xüsusi  effekt  göstärir.  Bu  zaman  bir  neçä 
arqument bir näfärin yox, ayrı-ayrı adamların dilindän säsländirilir; 
5) Xüsusi fändlärlä auditoriyanı öz qiymätindä vä ya mäsäläyä diqqätsizliyinä görä mäsuliyyät hiss etmäyä 
mäcbur  etmäk;  Natiqin  gärgin  yox  särbäst  pozası;  Eyni  mälumatın  dönä-dönä  täkrar  etmäk;  Auditoriyanın 
dağılmış diqqätini toplayan vasitälärdän istifadä etmäk vä s. dä tälqin prosesinin effektini artırmağa imkan verän 
vasitälärdändir; 
6) Özünü  lap  ävväldän  täcrübäsiz,  sadälövh  kimi  göstäräräk  räqibi  arxayınlaşdırmaq,  passivläşdirmäk  dä 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   46   47   48   49   50   51   52   53   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə