Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə58/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   54   55   56   57   58   59   60   61   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
74 
bunlardan yalnız birindä (mäs., dildä) hiss edilsä dä, digär qalanlarında heç bir reaksiya müşahidä edilmir, mäs., qäzäbli 
olduğu  halda  yumruğu  gärilmir,  yaxud  üzä  hansı  saxta  ifadä  verilmäsindän  asılı  olmayaraq  qaşları  müvafiq  forma 
(‘‘qäzäbli qaş’’, ‘‘kädärli qaş’’ vä s. kimi) vermäk, demäk olar ki, hämişä yaddan çıxır (fäqät, qaşlar än az idarä olunan 
üzvlärdir vä istänilän saxta emosiyanı aşkar etmäyä imkan verän än sämäräli açardır); 
  Emosiyaların täzahür qanunauyğunluğu pozulur. Belä ki, täbii variantında istänilän emosiya qäfil yaranmayıb, qäfil dä 
itmädiyi  halda,  saxtakarlıq  halında  üzdä  istänilän  qädär  diskret  däyişikliklär  (emosiyaların  çox  sürätlä  bir-birini 
äväzlämäsi) müşahidä oluna bilär; 
  Emosiyaların  mövcudluq  müddäti  ifrat  artır.  Belä  ki,  hätta  än  güclü  emosiya  da,  çox  qısamüddätli  olub,  öz  apogeya 
häddindä  maksimum  7±2  san.  qala  bildiyi  halda  (sonra  getdikcä  sönmäyä  doğru  gedir),  saxta  durumda  eyni  bir 
emosional «partlayış» färdin çöhräsindä däqiqälärlä, hätta saatlarla häkk olunub qala bilär; 
  Psixoanalizin  alätlärindän  olan  ‘‘çaşmalar’’ın  tamam  başqa  bir  forması  burada  effektiv  indikatordur.  Belä  ki,  üzünä 
müäyyän  saxta  ifadä  vermiş  şäxs  härdän  özünü  unudub,  yaxud  yorulub  müäyyän  mikroanlar  qädär  mimikalarına 
(üzünä) ‘‘istirahät’’ verir vä üzü häqiqi görkämä qayıdır (özü dä, bu ‘‘häqiqi görkäm’’ heç dä, ‘‘neytral görkäm’’ demäk 
deyil, äksinä, härdän neytral görkäm itib, yerindä bir anlıq qäzäb impulsu sezilä bilär); 
  Färdin häyäcanlılıq däräcäsi artır vä buna müvafiq olaraq, näbzi, tänäffüsü, göz qırpması vä s. sürätlänir, säs tonu yersiz 
yüksälir; 
  Färdin jestläri daha çox  «qapalı» xarakter alır. Belä ki, danışarkän göz-gözä gälmäkdän qaçmaq, bir bähanä ilä üzünü 
örtmäk istäyirmiş kimi älini üzünä aparmaq, lakin yalnız saçına, burnuna, boynuna yaxud sadäcä üzünä toxundurmaqla 
kifayätlänmäk vä b. qeyri-sämimilik, şübhä, täräddüd, yalan älamätläridir; 
IV.2.2.3.  ZAH MANIPULYASIYALARI 
Ägär  yuxarıdakı  halda  obyektä  (färdä,  auditoriyaya,  kütläyä...)  xüsusi  tärtib  olunmuş  informasiya  verib, 
näticä  çıxarmaq  işi  onun  öz  öhdäsinä  buraxılırdısa,  burada  artıq  ona  yalnız  informasiya  vermäklä 
kifayätlänmäyib,  ixtiyarında  olan  informasiyaları  onun  näzärindä  lazımi  çalara  däyişdirmäk  mäqsädilä,  onun 
analiz  işinä,  näticäçıxarma  qabiliyyätinä  müdaxilä  edilir,  obyektin  düşüncäsi  ilä  müvafiq  şärhlär,  tählillär 
vasitäsilä  manipulyasiya  aparılır.  Başlıca  olaraq,  lazımi  effekt  mäntiqin  «äqli  näticä»  prinsiplärini,  qaydalarını 
pozmaq yolu ilä äldä olunur. Belä ki, normal mäntiqi analiz – sillogizm, entitema, epixeyrema, dilemma, sorit 
(induksiya, deduksiya) vä s. prinsipläri üzrä cäräyan edib, näticä bunlar vasitäsilä çıxarıldığı halda, qeyri-qanuni 
(qeyri-korrekt)  halda  isä,  burada  äqli  näticä  çıxarmağın  kifayät  qädär  çoxsaylı  qeyri-mötäbär  metodlarından 
istifadä  edilir,  o  cümlädän,  mäntiqi  analiz  üçün  –  tavtalogiya  («fikirdä  dairä»)  vä  identikläşdirmälär, 
qarşılaşdırma vä uyuşmazlıqlar, bölgü, keçid, istisna qaydaları, natamam induksiya («täläsik ümumiläşdirmä» vä 
«bundan  sonra,  demäli,  bunun  säbäbinä  görä»),  analogiya  (täşbih)  prinsipläri  vä b.  äsas  yerindä  qäbul  edilir. 
Bütün bunlara söykänän manipulyasiyaların bir qismi aşağıdakılardır: 
1) ‘‘Täläsik ümumiläşdirmä’’ metodu: Cämisi bir neçä seçmä fakt vä ya faktora äsasän här hansı şäxs, hal, 
proses,  problem,  predmet  vä s.  barädä  «hämişä»,  «här  yerdä»,  «heç  vaxt»,  «heç  cür»,  «bütün»,  «hamı»,  «heç 
kim» vä s. kimi fövqälümumilik kvantorları ilä ifadä olunan kateqorial näticälär çıxarılır. 
  Mäs.,  liderin  här  hansısa  bir  sferadakı  qüsurundan,  sähvindän  (mäs.,  äxlaq  sferasındakı  särbästliyindän)  onun, 
ümumiyyätcä,  väzifäsi  üçün  yararsızlığı  näticäsi  çıxarılır  (hansı  ki,  pozğun,  cinayätkar  häyat  tärzinin  insanın  düha 
potensialına  heç  bir  aidiyyatı  olmadığı  vä  tarixdän  dä  neçä-neçä  dahi  elm,  incäsänät,  ädäbiyyat  xadiminin  şäxsi 
sferada o qädär dä moralist olmayan vä ya cinayätkar tämayüllü häyat tärzi keçirdiyi mälumdur); 
2) ‘‘Täşbih maxinasiyası’’ metodu: Müqayisä aparıb xarakteristika verärkän, nümunä göstärib analoji näticä 
çıxararkän mühüm deyil, qeyri-mühüm, ikinci-üçüncü däräcäli, ötäri, formal älamätlär, oxşarlıqlar, parametrlär, 
münasibätlär, xüsusiyyätlär vä s. äsas götürülür. 
  Mäs., hansısa bir tarixi prosesi digäri ilä müqayisä edärkän vä  yaxud ideyanın cäfängliyini, perspektivsizliyini isbata 
cähd edärkän, onun filan ölkädä iflasla näticälänmiş variantı äsas götürülür. Hansı ki, o, bir başqa ölkädä uğur qazanmış 
olar ki, indi dä, ondan bähs edilmäz. Vä ya o vaxt hämin ölkädä onun iflasının obyektiv säbäbläri ola bilärdi ki, indi 
burada onlar aradan qaldırılmış olar vä ya heç olmaz; 
3) ‘‘Bundan sonra, demäli, bunun säbäbinä görä’’ metodu: Täsadüfän eyni vaxtda vä yaxud dalbadal baş 
verän  färqli  hadisälärä  heç  bir  äsas  olmadan  daxilän  rabitäli  proses  kimi  baxılır.  Onlar  eyni  bir  ssenarinin 
epizodları  kimi,  yaxud  bir-birinin  säbäbi,  näticäsi,  törädicisi,  davamı  yaxud  tamamlayıcısı  kimi  täqdim  edilir, 
yozulur. 
4) ‘‘Qäräzli  proqnoz’’  metodu:  Hal,  proses,  davranış  vä  planların  real  motivlärindän  bir  vä  ya  bir  neçäsi, 
yaxud  hamısı  gizlädilir,  görmämäzliyä  vurulur,  tährif  edilir,  här  şey  ağlabatan  bir  başqa  säbäb,  mäqsäd  vä  ya 
näticä ilä (mäs., qäräz, ambisiya ilä) älaqäländirilir, näticäsi gözlänilän kimi yox, başqa cür yozulur. Bununla da, 
interpretasiya saxtalaşdırılır, motivlärlä bağlı auditoriyanın (obyektin) täsävvürü azdırılır. 
  Nümunä üçün, mäs., liderin hansısa addımı, planı zärurät deyil, naşılıq, älacsızlıq näticäsi kimi yozulur, ümumi deyil, 
şäxsi  marağın  bähräsi  kimi  täqdim  edilir,  onun  väd  olunan  deyil,  färqli  näticälärä  gätirib  çıxaracağı  iddia  edilir,  väd 
olunan  näticäyä  gätirib  çıxardıqda  isä  bunun  onun  talantının  yox,  tarixi  zärurätin  näticäsi,  yaxud  bir  başqa  kiminsä 
xidmäti olduğunu isbata cähd edilir. 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   54   55   56   57   58   59   60   61   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə