Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
13 
Orqanizmin daxilindä gedän bu gizli proseslärsä zahirdä müxtälif nevroz simptomları vä orqanizmin normal iş 
ahänginin  pozulması  şäklindä  täzahür  edir.  Konkret  olaraq,  mähz  bu  säbäbdän,  Freyd  nevrozun  başlıca  (daha 
doğrusu,  yeganä)  säbäbini  cinsi  täläbatların  normal  ödänmämäsindä  görürdü  ki,  Freyd  konsepsiyasının, 
älälxüsus bu mäqamı hälälik onun än zäif hissäsi kimi qäbul edilir vä, tarixän dä, än çox bu hissä tänqidä märuz 
qalıb. Belä ki, Freyd ümumiyyätcä, insanın psixi täkamülündä seksual sferanın (libido enerjisinin) rolunu lazım 
olandan qat-qat artıq däräcädä mütläqläşdirir ki, bunun da belä olmadığı vä psixi determinasiya prosesindä cinsi 
fäaliyyätin  (vä  onun  problemlärinin)  rolunun  heç  dä  digär  faktorlardan  çox  olmadığı  bugünkü  psixologiya  vä 
psixiatriyada qeyd-şärtsiz olaraq isbat edilib (bax: mäs., Error! Reference source not found. säh. 29-30...). 
Qayıdaq äsas mäsäläyä. Sadalanan fazadan sonrakı märhälädä artıq, beyindäki kämiyyät däyişikliyi özünün 
keyfiyyät däyişikliyi märhäläsinä qädäm qoyur. Belä ki, väziyyätin tählükäli häddä çatdığı märhälädä avtomatik 
olaraq  xilasedici  blokiratorlar  işä  düşür  vä  orqanizm  öz-özünü  mähv  olmaq  tählükäsindän  qorumaq,  özünün 
başlıca idaräedici orqanı olan şüurun normal iş ahängini bärpa etmäk üçün ekstremal tädbirlärä äl atır. Freyd bu 
blokiratorlar yerindä müxtälif psixi müdafiä mexanizmlärini (inkar, rasionallaşdırma, proyeksiya, sublimasiya, 
vä  s.)  göstärir.  Onların  fäaliyyäti  näticäsindä  individ,  ya  bu  hissi  ümumiyyätcä,  süni  şäkildä  unudur  vä  bäzän 
hätta  orqanizmin  cinsi  funksiyası  müväqqäti  dayanır  (hansının  ki,  näticäsindä  cinsi  sferada  psixi  mänşäli 
müxtälif pozğunluqlar yaranır).  Ya da ödänmäsi mümkün olmayan  seksual arzular, istäklär, meyllär, häväslär, 
ehtiraslar  vä s.  ödänmäsi  mümkün  olan  bir  başqa  formaya  transformasiya  («sublimasiya»)  olunaraq  hämin 
formatında  realizä  tapır.  Freyd  bu  sonuncu  variant  yerindä  müxtälif  bädii  yaradıcılığı,  ixtiraçılığı,  peşä 
fäaliyyätini vä b. göstärir. 
Bir  sözlä,  Freyd  här  bir  insan  fäaliyyätinin  motivi  yerindä  tarazlığa  meyl  vä  daxili  gärginliyi  azaltmaq 
cähdinin durduğunu (homeostaz prinsipi), här bir fäaliyyätin bu vä ya digär formada insanın ödänmämiş qalan 
müxtälif  instinktiv  (irrasional)  impulslarının,  arzularının,  hisslärinin  simvolikläşmiş,  modifikasiyaya  uğramış 
forması olduğunu iddia edir. 
Haşiyä  kimi  qeyd  edäk  ki,  bir  psixoterapevt  kimi,  Freyd  insan  psixikasında  mövcud  olan  travmaları, 
sindromları  aşkar  edib,  onları  neytrallaşdırmağın,  müalicä  etmäyin  dä  metodlarından  geniş  bähs  edir.  Lakin 
bizim  üçün,  älälxüsus  bu  yuxarıda  izah  etdiyimiz  mäqamlar  xüsusi  ähämiyyät  käsb  etdiyindän  onların  izahına 
älavä vaxt ayırmırıq. 
I.1.2. ANALITIK PSIXOLOGIYA 
Analitik  psixologiyanın  banisi  K.Q.Yunq  Freydin  libidonu  psixi  enerji  kimi  interpretasiya  etmäsinä, 
nevrozların seksual mänşäli olduğunu iddia etmäsinä, psixikanı kompensasiya prinsipi ilä işläyän qapalı avtonom 
sistem kimi täqdim etmäsinä vä s. etiraz edäräk, insan psixikasında färdi qeyri-şüurilikdän savayı, häm dä daha 
därin bir qatın – kollektiv qeyri-şüurilik mövcud olduğunu iddia edir. Yunqa görä bu kollektiv qeyri-şüuriliyin 
mäzmununu bilavasitä müşahidä obyekti olmayan, lakin ätraf alämdäki proyeksiyaları vasitäsilä qavranıla bilän 
ümumbäşäri  ilk  obrazlar  –  arxetiplär  täşkil  edir,  hansılar  ki,  özlärini  daha  çox  müxtälif  mifologiyalarda, 
simvolikalarda vä s. büruzä verir. 
I.1.3.  NDIVIDUAL PSIXOLOGIYA 
Adler vä onun ardıcıllarının qänaätinä görä här bir fäaliyyätin äsasında kamillik arzusu vä buna mane olan 
«natamamlıq kompleksi» dayanır. Onların fikrincä här bir käsdä zäif dä olsa bu arzu vä kompleks mövcuddur. 
Vä  Adler  här  bir  käsdä  bunun  meydana  çıxması  mexanizmini  dä  izah  edir:  körpä  ikän  gücsüzlük  säbäbindän 
däfälärlä  keçirdiyi  kömäksizlik  hissläri,  bir  qädär  sonra  ailädä  özündän  böyük  vä  (ya)  özündän  kiçik  qardaş-
bacısı  ilä  münasibätdä  formalaşan  qısqanclıq  duyğusu,  daha  sonra  kollektivdä,  cämiyyätdä  hansısa  acizliyinä 
görä rastlaşdığı uğursuzluqlar vä s. Adler bu kompleksin özünü xüsusilä qabarıq büruzä verdiyi hallardan ayrıca 
bähs  edir.  Onun versiyasına  görä şikäst adamlarda bu kompleks özünü  xüsusilä qabarıq büruzä verir:  Korların 
digär hissiyyatlarının hiper-inkişaf etmäsi buna nümunälärdändir. Dahi şäxsiyyätlärin dä bir çoxunun älil olduğu 
tarixdän mälumdur (mäs., Homer, L.Eyler – kor, Bethoven, Sialkovski vä b. – kar olmuşlar vä s.).  Lakin o, bu 
versiyasının  çärçiväsini  bir  täkcä  fiziki  älilliklä  mähdudlaşdırmır.  Adlerä  görä,  mäs.,  cırtdanboyluluq  da 
natamamlıq  kompleksinin  qabarıq  meydana  çıxdığı  ideal  haldır.  Versiyasını  äsaslandırmaq  üçün  o,  bir  sıra 
mäşhur särkärdälärin, o cümlädän, Sezarın,  sgändärin, Napoleonun, Hitlerin, Stalinin boyunun 165 sm.-dän çox 
olmamasını (Avropa üçün bu çox alçaq boy hesab edilir) nümunä gätirir. 
Bir  sözlä,  Adlerä  görä  şäxsiyyätin  bir  sferasının  deformasiyası  digär  sferasının  fövqälinkişafı  ilä 
kompensasiya  olunur,  vä  ya  istänilän  bir  sferadakı  fövqälqabiliyyät  digär  här  hansısa  bir  sferadakısa  defektin 
kompensasiya formasıdır. 
Adler  özü  äsasän  fiziki  qüsurlardan  bähs  edirdi.  Onun  ardıcılları  täkcä  fiziki  deyil,  häm  dä  psixi,  sosial 
sferanın özünün bir  sferasındakı qüsurun, digär bir başqa sferasında fövqälinkişaf törädä bildiyini äsaslandıran 
faktlar toplamaqla Adlerin konsepsiyasını bir növ tamamladılar (mäs., Lambrazo – Lanqe-Eyxbaum näzäriyyäsi, 
Silvermen  –  Ayzenştadt  näzäriyyäsi  vä b.).  Onlar  äsasän  diqqäti  bu  faktın  üstünä  yönäldirdilär  ki,  bu  gün  dahi 
kimi tanınan şäxslärin böyük äksäriyyäti: 

---