Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə60/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   56   57   58   59   60   61   62   63   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
76 
edilir.  Hansı  ki,  mövqeyinä  istinad  edilän,  fikri  säsländirilän,  davranışı  nümunä  göstärilän  kütlä  nümayändäläri 
mäqsädyönlü seçilmiş şäxslär ola bilärlär vä bunlara zidd mövqedä olan da kifayät qädär şäxs tapmaq mümkün olar ki, 
burada onların mövqeyi gizlädilär, üzä çıxarılanlarsa äksäriyyätin tämsilçiläri kimi täqdim edilär; eyni qayda ilä onlar 
bu işdä şäxsi marağı, ambisiyası, qäräzi olan, hämçinin şirnikländirilmiş, qorxudulmuş, öyrädilmiş vä s. täk-tük şäxslär 
ola  bilärlär;  yaxud  onlar  bir-birinin  nümunäsi  timsalında,  sirayät  mexanizmi  üzrä,  kortäbii  surätdä  hämin  mövqeyä, 
qänaätä gälä bilärlär vä ümumi räyi burada hansısa täsadüfi, ötäri impuls formalaşdıra bilär. Bir sözlä, bu fikir mütläq 
äksäriyyätin obyektiv qäti qärarı yox, ayrı-ayrı individlärin säthi räyi ola bilär ki, burada o gizlädilär, här şeyä norma, 
etidal, orta mövqe donu geyindirilär; 
g) ’’ kili standartlar’’a istinad metodu: Arqument kimi qanun deyilän istänilän şeyä, o cümlädän, yazılmış 
vä yazılmamış bütün qanunlara istinad edilir vä yeri gäldikcä bu, yeri gäldikcä digär qanun äsas götürülür, mäs., 
bir  halda  –  dövlät,  digär  halda  –  adät-änänä,  bir  başqa  halda  –  humanizm,  tamam  başqa  hallarda  –  kişilik, 
humanizm, etika vä s. qanunları. Bu isä «ikili standartlardan yanaşma» deyilän hala gätirib çıxarır. 
  Necä ki, düşüncä sistemi, abstrakt täfäkkür qabiliyyäti inkişaf etdikcä insan händäsädä mähdud Evklid müstävisi 
çärçiväsindän känara boylanıb çoxölçülü, çoxformalı vä çoxxassäli Lobaçevski, Minkovski, Riman, Finsler vä b. fäzalarını 
görmäyä  qabil  oldu,  eyni  qayda  ilä,  bütün  sferalarda  hansısa  vahid  bir  normanın,  baxışın,  qärarın  ehkam  säviyyäsinä 
qaldırıldığı  äsrlär  çoxdan  arxada  qalıb  –  baxmayaraq  ki,  elä  hämin  dövrlärin  özündä  dä  täfäkkürü  yüksäk  inkişaf  etmiş 
adamlar heç vaxt häyata birtäräfli baxmayıb, fakt vä hadisälärä färqli bucaqlardan baxmağı, onları müxtälif meyarlarla ölçüb 
qiymätländirmäyi bacarıblar. Müasir dövr  yüz milyonlarla baxışın, normanın çarpazlaşdığı, toqquşduğu, yaşamaq uğrunda 
mübarizä apardığı rasional düşüncä dövrüdür vä än pisi dä odur ki, Yer üzündä eynän bir-birinin oxşarı olan iki mäxluq, iki 
varlıq, o cümlädän, iki insan tapmaq mümkün olmadığı kimi, hamını eyni däräcädä qane edän, onların hamının zövq, baxış 
vä maraqları ilä eyni däräcädä uyğun gälän  vahid bir norma, kriteriya, fakt, predmet, qärar  vä s. tapmaq da eyni  qaydada 
qeyri-mümkündür.  stänilän halda bunların nisbiliyi vä färqli nöqteyi-näzärdän häm yaxşı vä häm dä pis, häm doğru vä häm 
dä  yalan,  häm  särfäli  vä  häm  dä  särfäsiz  olması  näticäsini  almaq  mümkün  olur.  Bu  da  «ikili  standartlar»  adlandırılan  vä 
häyatın  demäk  olar  ki,  bütün  sferalarında  aktiv  istifadä  olunan  bir  normativ  maxinasiya  növünün  meydana  gälmäsi  ilä 
näticälänib. 
Bu  halda  hadisälärä  ikili,  üçlü  standartlardan  yanaşılır,  başqa  sözlä,  här  mäqamda  sizä  särf  edän  hansısa  etalon, 
kriteriya, norma äsas götürülür, problemä hämin anda räqibin dä, mähz bu meyardan baxmasına çalışılır. Ädalät – hamının 
arzuladığı vä än ideal hesab etdiyi sosial täsnifat növüdür. Lakin, eyni zamanda da, ädalätin nä olduğunu da demäk olar ki, 
indiyä  qädär  heç  kim  däqiq  izah  edä  bilmäyib.  Uşaqla  böyük  arasındakı  pay  bölgüsündä  bärabärlik  prinsipinin  äsas 
götürülmäsi,  yalnız  uşağa  särf  edän  meyardır,  böyüyä  yox.  Äksinä,  bu  prinsipin  äsas  götürülmämäsi  isä  indiyä  qädär 
cämiyyätlärdäki bir çox bälaların mänbäyi olub vä olaraq da qalır. Bu baxımdan, istänilän situasiyada ädalät kriteriyası kimi 
sizä särf edän istänilän qädär norma axtarıb tapmaq mümkündür, mäs., bir halda – din, digär halda – adät-änänä, bir başqa 
halda  –  humanizm,  dövlät  qanunu,  tamam  başqa  hallarda  –  etik-äxlaqi  normalar  vä s.  kimi  yazılmış  vä  yazılmamış 
qanunların  hamısı  bu  mäqsädlä  yarayır.  Özü  dä,  diskussiya  boyu  bu  kriteriyanı  axıra  qädär  däyişilmäz  saxlamayıb, 
müzakiränin sonuna qädär sizä särf edän gah bu, gah da o birisi ilä äväzlämäk mümkündür ki, bu da haqqında söhbät gedän 
hämin o, «elastik standart» metodudur. 
Eyni bir insan, özünün istäyindän asılı olmayaraq, doğulduğu gündän eyni zamanda, bir neçä färqli sosial arealın orta 
mäxräcinä düşür, färqli sosial qrupun üzvü olmuş olur, mäs., hüquqi baxımdan – bir, milli baxımdan – digär, dini baxımdan 
–  üçüncü,  sinfi,  cinsi,  mähälli,  siyasi  vä s.  baxımlarından  –  tamam  färqli  insan  qruplarının.  xtiyari  mäqamda  istänilän 
insanın  mövcud  davranış  vä  düşüncä  modelini,  reaksiyalarını  sair  motivlärdän  savayı,  häm  dä  hämin  mäqamda  onun 
täfäkküründä üzvü olduğu sosial qruplardan hansının norma vä däyärlärinin dominantlıq täşkil etmäsi mäsäläsi täyin edir. 
Ambvivalentlik, insanın çox tez-tez «şeytan ämälläri»nä uyması vä ya meyl etmäsi, eyni situasiyalarda eyni stimullara färqli 
insanların, färqli reaksiya vermäsi vä b. mähz bununla, yäni verilmiş anda individin täfäkküründä dominantlıq uğrunda bir-
biri  ilä  räqabät  aparan  färqli  normalar  (mäs.,  täbiät  vä  cämiyyät  qanunları)  arasındakı  ziddiyyätlärlä  älaqädardır  (Mähz 
hämin  bu  säbäbdän,  cinayätkarlığın  kökünün  nä  genetik,  nä  psixoloji,  nä  iqtisadi,  nä  siyasi,  nä  hüquqi,  nä  dä  digär 
vasitälärlä  käsilmäsi  mümkün  deyil.  Çünki  cinayätkarlıq  –  verilmiş  anda  mähkämä  sisteminin  äsas  götürdüyü  norma  vä 
däyärlärdän  yayınma halıdır  ki, dünyada  mütläq  doğru  (vä ya mükämmäl)  norma vä däyärlär sisteminin hälälik mövcud 
olmadığı  säbäbindän  isä,  hämin  mähkämänin  qärarı  da  heç  vaxt  sosial  nisbilik  çärçiväsindän  o  qädär  dä  uzağa  gedä 
bilmir). 
Verilmiş anda, täzyiq  göstärilmäsi  vacib  olan  şäxsä särf etmäyän  bu cür  baxış  bucağı,  kriteriya, mövqe  axtarıb tapıb 
seçä bilmäk, ona çox güclü täzyiq göstärä bilmäyin vasitälärindändir. Täbii olaraq, dästäklänmäsi vacib olan şäxs üçün buna 
tam äks  olan  mövqe,  baxış bucağı,  däyärländirmä meyarı  axtarılıb tapılır.  Färqli  qanunlar färqli cinayätlärä färqli alibilär 
verir.  Verilmiş  anda  kimisä  günahlandırmaq  üçün  bunlardan  –  minimum,  bäraätländirmäk  üçünsä  –  maksimum  alibi 
veränini axtarıb tapıb, seçib müzakiränin şärtinä çevrilmäsinä nail ola bilmäk täräfdaşı, onun davranış vä düşüncäsini idarä 
edä bilmäyin metodlarındandır. Nümunä üçün, mäs., mähkämälärdä väkil vä prokurorlar mähz bu metoddan istifadä edib 
müttähimi, biri ‘‘aydan arı, sudan duru’’ kimi, digäri ‘‘cämiyyät üçün ifrat tählükäli bir qaniçän’’ kimi täqdim edä bilirlär. 
Vä, ümumiyyätcä, äslindä väkil vä prokurorlar mähz bu «qanun sürüşkänliyinin» bähräläridirlär. Çünki mükämmäl qanunlar 
üçün väkilin «gücündän» asılı olmayaraq heç vaxt cäza däyişmämäli idi. Hansı ki, bugünkü dünyanın än ideal hesab olunan 
dövlätlärinin özlärindä belä müttähimin cinayätkarlıq däräcäsi ilä onun väkilinin gücü, väkilin gücü ilä isä müttähimin cibi 
arasında birbaşa funksional asılılıq olduğu faktdır. 
Eyni  subyektivlik  häyatın  bütün  sferalarındakı  münasibätlärdä  özünü  büruzä  verir.  Necä  ki,  färqli  kriteriyaları  äsas 
götürmäklä mähkämälärdä väkil vä prokurorlardan biri müttähimi «aydan arı, sudan duru» kimi, digäri «cämiyyät üçün ifrat 
tählükäli  bir  qaniçän»  kimi  xarakterizä  edir,  eyni  qayda  ilä  här  käsin  vä  här  şeyin  «däyärlär  şkalasındakı»  yeri  digär 
amillärdän savayı, eyni zamanda, häm dä ona hansı etalon prizmasından baxılması amili ilä dä şärtlänir. Mäs., sälib yürüşü 
vä işğalçılıq müharibäsinin sosial mänası sinonimdirsä dä, onların din vä dövlät qanunları baxımından olan mänası heç dä 
ekvivalent  deyil;  yaxud  oğurluq  etmäk  dövlät  vä  din  qanunları  baxımından  cinayätdirsä  dä,  «vor  zakonu»  baxımından 
normadır  vä s.  Eynilä  şäxsiyyätlärin  däyärländirilmäsi  aktı  da  mähz  bu  mexanizm  üzrä  baş  verir.  Belä  ki,  räy  vä  zövqä 
etalon  olmadığı  kimi,  ayrı-ayrı  şäxsiyyätlärin  dä  «däyärlär  şkalasında»kı  yeri,  başqalarının  hazırkı  anda  ona  hansı 
«ustanovka»,  stereotip,  dünyagörüş  vä s.  prizmasından  baxmasından  asılı  olaraq,  ayrı-ayrı  adamlar  üçün  olduqca  geniş 
diapazonda  bir-birindän  käskin  färqlänäcäk.  Yäni  ona  hansı  prizmadan  baxılmasından  asılı  olaraq,  qähräman  vä  ya  xain 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   56   57   58   59   60   61   62   63   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə