Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə61/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   57   58   59   60   61   62   63   64   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
77 
olacaq. 
Göstärilän  metodla  istänilän  adamı  läkälämäk,  yaxud  istänilän  häräkäti  bäraätländirmäk  mümkündür.  Bunun  üçün, 
sadäcä olaraq, müvafiq etalon axtarılıb tapılması lazımdır. Mäs., Azärbaycanın milli eposu olan  «Dädä Qorqud»  äsärindä 
mänfi vä müsbät qährämanların yerinin aşağıdakı qaydada däyişdirilmäsi kimi: 
Hansısa bir etalonlasa baxdıqda burada ähdinä, eşqinä, äqidäsinä sadiq olan – Beyräk vä ölkänin qanuni hökmdarı olan 
Qazan xan – müsbät qährämandır. Äclaf, xain, xäbis Aruzsa – mänfi qähräman. Lakin mäsäläyä tamam başqa bir etalonla 
baxdıqda  isä,  äksinä,  siyasätsiz,  dünyagörüşsüz,  «män  häsrätlimdän  dönmäräm»,  «män  Qazandan  dönmäräm»  vä s.  kimi 
äqidäsilä  bütün  ömrünü  puç  etmiş  Beyräk  vä  arvad  hesabına  väzifäyä  gälib,  sonradan  da  ömrünü  «ov  ovlamaqda,  quş 
quşlamaqda», «yeddi illik şärab içmäkdä» keçirän vä buna görä dä, ölkäni yağı tapdağına märuz qoyan Qazan xan – mänfi 
qähräman, äksinä, Aruzsa – müsbät qährämandır. Belä ki, o, ölkänin güc naziri väzifäsinä öz qılıncı, gücü, zähmäti, qeyräti, 
qanı  hesabına  yüksälib,  ömrünü  döyüş  meydanlarında,  vätäninin  ärazi  bütövlüyünün,  särhäd  toxunulmazlığının 
müdafiäsindä  keçiribsä  dä,  indi  bütün  bunların  müqabilindä  onun  qazancı  vaxtaşırı  tähqirlär,  häqarätlärdir.  Artıq  o,  öz 
funksiyasını başa çatdırdığına görä hamı ondan yaxa qurtarmağa can atır, onun qılıncı ilä qurulan dövlätdä artıq başqaları 
qohumbazlıq  edib  väzifä  bölüşür,  yeyib,  içib,  kef  çäkir,  onu  isä  qara  çadırlara  göndärirlär  vä  mäsäläyä  qanuni  don 
geyindirmäk  üçün  bähanäläri  dä  bu  olur  ki,  «filankäsin  oğlu  var,  filankäsinki  yoxdur»  (?!?).  Bütün  bunlar  da  «märdin 
qovula-qovula  namärd  edilmäsi»  mäsäläsinä  gätirib  çıxarır  vä  Aruz  qisasçılıq  mövqeyinä,  öz  hüquqlarının  müdafiäsi 
mövqeyinä keçir vä s. 
Beläcä, istänilän häräkäti lazım olduqda mänfi, lazım olduqda isä müsbät bir şey kimi xarakterizä edib, qälämä vermäk 
mümkündür. 
Burada  belä  bir  kiçicik  qanunauyğunluq  da  qüvvädädir.  nsanlar  adätän  müsbät  münasibät  bäslädikläri  adamlara  – 
onlara särf edän, mänfi münasibät bäslädikläri adamlara isä – onlara särf etmäyän meyarlar prizmasından baxırlar. Mähz bu 
säbäbdän,  «mähäbbätin  gözü  kor  olur»  ifadäsi  yaranıb  vä  hämin  säbäbdän,  varlı,  pullu,  imkanlı,  väzifäli,  güclü  adamlar 
häyatda  hämişä  haqlı  olurlar.  Onların  än  alçaq  häräkäti  belä,  başqalarının  näzärindä  çox  tez  bäraätlänir,  bäzän  hätta 
qährämanlıq kimi görünür: onların hakimiyyät marağı – azadlıq iddiası kimi; qorxub qaçması – xilas olmaq kimi; itkisi – 
qaçılmaz  qurban  kimi;  cäfäng  danışığı  –  därkedilmäz  müdriklik  kimi  vä s.  yozulur.  Çünki  qanunu  (däxli  yoxdur  dövlät, 
yoxsa  adät-änänä  qanununu)  yozanlar  hämişä  onlara  särf  edän  maddäläri  äsas  götürüb,  onu  onun  özünä  särf  edän 
etalonlarla  qiymätländirirlär.  Bu  zaman,  hätta  yazılmış  qanunlarda  onu  bäraätländiräcäk  bir  mäcällä  tapılmasa  belä, 
yazılmamış qanunlara, o cümlädän, insaf, mürvät, humanizm, namus, dädä-baba qaydaları vä s.-ä äl atılır. Bu, qeyri-şüuri vä 
ya  şüurlu  edilän  yaltaqlığın  müqabilindä  isä  ondan  nä  vaxtsa,  nä isä ala  biläcäklärinä  ümid edirlär  vä  ya elä  hämin anda 
alırlar.  Äksinä,  onlara  nä  indi,  nä  dä  yaxın  gäläcäkdä  elä  yaxşı  bir  şey  väd  edä  bilmäyän  fağır,  kasıb,  väzifäsiz,  gücsüz 
adamlar isä başqalarına sanki, mane olurlarmış kimi daim qara prizmadan görülür, hätta sakit oturmasında da cinayät tärkibi 
axtarılır, hätta sükutunda da qrammatik sähvlär tapılır: Varlı, güclü, väzifäli şäxslär täräfindän deyilärkän alqışlanan, tärifä 
layiq  bilinän  eyni  bir  söz,  onların  dilindän  eşidildikdä  gülüş  doğurur  vä  häqarätlä  qarşılanır.  Bu  birincilärdä  igidlik  kimi 
yozulan hal  –  onlarda  giclik;  alicänablıq  kimi  yozulan hal  –  onlarda israfçılıq;  mülayimlik  kimi  yozulan  hal – qorxaqlıq; 
vüqarlılıq  kimi  yozulan  hal  –  özünü  çäkmäk;  müdriklik  kimi  yozulan  hal  –  onlarda  olanda  boşboğazlıq  kimi  yozulur. 
Onların  cinayäti  dä  beläcä  –  onlara  särf  etmäyän  kriteriyaları,  maddäläri  äsas  götürmäklä  «isbat»  edilir.  Hätta  bäzän 
qanunlarda onu günahkar saya biläcäk bir maddä tapılmasa belä, hämin gündän etibarän yenisi yaradılıb, elä ilk däfä olaraq 
onun özünä tätbiq edilir. Fäqät, dünya qäddarlıq qanunları üstündä bärqärardır vä burada gücsüzlär mähvä mähkumdurlar. 
Adi mäişät säviyyäli müzakirälärdä bir halda – dövlät, digär halda – din, üçüncü halda – adät-änänä, dördüncü halda – 
etika,  beşinci  halda  –  humanizm,  ädalät,  kişilik,  insaf  vä s.  prinsiplärinin  äsas  götürülmäsi  dä  bu  qäbil  spekulyasiyaların 
nümunälärindändir. Özü dä, dost-düşmänliyindän asılı olaraq bir halda bu, digär halda o biri kriteriyanı äsas götürmäkdän 
savayı, hätta eyni bir müzakiränin özündä belä axıra qädär vahid bir kriteriyanı äsas götürmäyib, särfälilik mäqamından asılı 
olaraq,  gah  bu,  gah  da  digär  kriteriya  prizmasına  keçmäklä  istänilän  adamların,  istänilän  halın,  istänilän  davranışın 
bäraätlänmäsinä,  lazım  olmayanların  isä  hätta  lal-dinmäz  oturmasının,  hätta  özünü  öldürmäsinin  belä  mühakimä  olunub, 
cinayätkarlıq kimi qiymätländirilmäsinä nail olmaq mümkün olur. 
Bura qädär sadalananlar, äsasän sinxronik (eynizamanlı) mövcud olan norma vä däyärlärlä edilän manipulyasiya halının 
nümunäläri  idi.  Bundan  älavä,  bu  metodun  daha  bir  növü  dä  mövcuddur  ki,  o  da  diaxronik  (müxtälifzamanlı)  norma  vä 
däyärlärlä  edilän  spekulyasiyadır.  Bu  variantın  äsasında  isä  o  prinsip  dayanır  ki,  bu  gün  norma  hesab  edilän  şey,  sabah 
patologiya sayıla bilir vä äksinä. Beynälxalq sferada ärazi mübahisäsi ilä bağlı hansısa bir problemä münasibätdä kimä, nä 
vaxt, necä särf etmäsindän asılı olaraq, vasitäçi vä ya hakim mövqeyindä çıxış edän dövlätlärin bir halda bu, digär halda o 
biri dövrün siyasi xäritäsini, ärazi bölgüsünü äsas götürmäsi bu qäbildändir. 
Eyni  zamanda,  mäntiqdäki  «Evatl  paradoksu»nun  hälli  dä  bundadır,  çünki  mäsäläyä  yalnız  bir  standartdan 
yanaşılmalıdır. 
Bütün bunlar hämin «ikili standartlar» metodunun detallar säviyyäsindä çalarlarını açmaq mäqsädindän iräli gälirdi vä 
sosial nisbiliyin variantlarını ähatä edirdi. 
 
  Beynälxalq  siyasätdä  ikili  standartların  tipik  nümunäsi  –  «demokratiya»,  «insan  haqları»  vä s.  kimi  däyärlärlä 
edilän spekulyasiyalardır. Hansısa bir problemä münasibätdä güclü dövlätlär, özünä särfälilik mäqamından asılı olaraq, gah 
«demokratiya», gah «insan haqları» (yaxud «azlıqların hüququnu dästäklämäk»), gah «daxili işlärinä qarışmamaq» vä s. 
prinsiplärindän  hansısa  birini  äsas  götüräräk  (vä  ya  müdafiä  edäräk)  özlärini  vä  ya  öz  müttäfiqlärini  daim  haqlı  çıxarır, 
bäraätländirir, hansısa münasibätdä, müzakirädä vä s. özlärinä särf edän qärar qäbul olunmasına nail olur, äks metodlarla isä 
–  räqiblärini  vä  ya  här  hansısa  formada  täzyiqä  layiq  bilinmiş  täräfläri  nahaq  çıxarıb,  sanksiyaya  märuz  qoyur,  dämir 
qanunlar çärçiväsindä itaätä mäcbur edirlär. Hansı ki, mäzmunu, dövlätin hüquqlarını tanıyıb, ona hörmät etmäkdän ibarät 
olan «daxili işlärinä qarışmamaq» prinsipi – daxili işlärä müdaxiläyä yol açan  «insan hüquqları» prinsipi ilä; mahiyyäti 
çoxluğun  azlıq  üzärindäki  qeyd-şärtsiz  diktaturasının  tanınmasından  ibarät  olan  «demokratiya»  prinsipi  –  çoxluğun 
qärarından  istisna  täläb  edän,  ona  «veto»  mäzmunu  käsb  edän  «azlığın  hüququnun  müdafiäsi»  prinsipi  ilä;  «ärazi 
bütövlüyünä  hörmät»  (vä  ya  «särhädlärin  toxunulmamazlığı»)  prinsipi  –  «xalqların  öz  müqäddäratını  häll  etmäsi» 
prinsipi ilä vä s. heç vächlä uzlaşa bilän mäsälälär deyil. 
Eyni qayda ilä, särfälilik yerindän asılı olaraq bir halda – nisbi, digär halda – mütläq säs çoxluğunun, üçüncü halda – 
konsensus  prinsipinin,  eyni  quruluşa  malik  böyük  dövlätlärdän  birini  –  imperiya,  digärini  –  federasiya,  üçüncüsünü  – 
çoxmillätli  respublika  kimi  täsnif  etmäk,  mübahisäli  mäsälälärdä  bir  halda  –  bärabärlik;  digär  halda  –  ädalät  prinsipinin 
äsas  götürülmäsi  vä b.  da  bu  kateqoriyadan  olan  beynälxalq  hüquq  vä  ya  siyasät  spekulyasiyalarındandır.  Nümunä  üçün, 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   57   58   59   60   61   62   63   64   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə