Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə68/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   64   65   66   67   68   69   70   71   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
86 
  Psixoloji  baryerlär  säbäbindän  räqib  cäbhäsinä  bu  növ  ekspansiya  adätän  müşkül  olsa  da,  beynälxalq  arenada  bu 
mäqsädlä öz müttäfiqlärindän vä  ya  näzarätindä olan beynälxalq qurumlardan tramplin kimi istifadä etmäk  praktikası 
geniş yayılıb; 
g)  dxal-ixrac  bazarlarının  älindän  çıxmasına  çalışılır,  biznes  üzrä  räqibläri,  daxildä  kölgä  iqtisadiyyatı 
dästäklänir, vä s.: 
  Bunun  üçün,  idxal-ixrac  bazarlarında  räqiblärinin  meydana  gälmäsinä  çalışılır,  müxtälif  iqtisadi  rıçaqlarla  olan 
müştäriläri älindän çıxarılır vä s.; 
h) Äleyhinä casusluq fäaliyyäti täşkil edilir vä ya häyata keçirilir, bu mäqsäddä olan äleyhdarlarına yardım 
edilir,  älä  keçirilmiş  biznes,  kommersiya  sirläri  onlardan  ona  qarşı  istifadä  edä  biläcäk  täräflärin  diqqätinä 
çatdırılır. 
  Adi häyatda düşmän olan qonşulardan biri digärindän qisas almaq mäqsädilä «krim» elementlärlä kontakta girib, onun 
evini  yardırmaları  (oğurlatmaları)  üçün  onlara  lazımi  «nakolka»  vermäsi  bu  kateqoriyadan  geniş  yayılmış 
fändlärdändir; 
  ABŞ-dakı  bir  bankın  öz  räqiblärindän  birini  aşağıdakı  fändlä  iflasa  uğratması  barädä  mälumat  verilir:  Hämin  bank 
räqibinin istifadä etdiyi parol sisteminin bir-sıra elementlärini müäyyän edir vä bunu internetdä xakerlärin istifadä etdiyi 
xüsusi sayta daxil edir. Buradasa işin qalan hissäsini başa çatdırmağa bilik vä täcrübäsi kifayät edän xakerlär tapılır vä 
tezliklä räqib bank iflasa uğrayır. 
i)  Sair  növ  täsirlärlä  qeyri-istehsal  sahälärinä  vä  ya  yaxın  vaxtda  mänfäät  gätirmäyäcäk  istehsal  sahälärinä 
olan  investisiyalarının,  härbi  xärclärinin,  kreditlärinin,  sosial  xärclärinin  (dotasiyalarının,  ianälärinin, 
kompensasiyalarının,  täqaüdlärinin,  mükafatlarının,  sähiyyä  vä  maarif  kimi  sahälärinä  ayırmalarının  vä s.), 
büdcädän  maliyyäläşän  strukturlarında  mävaciblärinin,  beynälxalq  qurumlardakı  üzvlük  haqlarının,  beynälxalq 
cärimälärinin  (mäs.,  restitusiya,  täzminat  vä s.  formasında),  xaricdä  tranzit,  kömrük  xärclärinin  vä s.  artımına 
cähd olunur. 
  Mäs., Qärb 1998-ci ildä motivsiz olaraq qäfil Rusiya ilä münasibätläri  yaxşılaşdırıb, ona birbaşa vä  ya dolayısı ilä (o 
cümlädän, näzarätindä olan beynälxalq maliyyä qurumlarının, qeyri-hökumät täşkilatların vä b. xätti ilä) kifayät qädär 
maliyyä  vä  kredit  yardımları  etmäyä  başladı.  Bu  isä  eyforiyaya  uyan  o  vaxtkı  rus  hökumätini  ruhlandıraraq,  onu 
büdcädän  maliyyäläşän  qurumlarda  mävacibläri  dalbadal  artırmağa  stimullaşdırdı  (bu  hämin  dövr  idi  ki,  Rusiyanın  o 
vaxtkı baş naziri Çernomırdin yüksäk tribunadan fäxrlä Rusiyadakı mävaciblärin Azärbaycandan on däfä artıq olması 
bäyanatını verirdi). Älälxüsus da (yäqin ki,  yenä  dä  hämin Qärbin stimullaşdırıcı  täbliğatı ilä), hämin äräfädä  sosial 
gärginliyin  qäfil  artması  vä  şaxtaçılarla  müällimlärin  mävacibläri  artırmaq  täläbi  ilä  sängimäyän  mitinq  vä  tätillär 
keçirmäsi bu addımı qaçılmaz edirdi, baxmayaraq ki, äslindä bu pullar istehsal sahälärinä yönäldilmäli idi. Bundan çox 
qısa  bir  müddät  sonra,  Qärb  Rusiyaya  maliyyä  yardımını  qäfil  dayandırdı  vä  Qärbin  näzarätindä  olan  beynälxalq 
maliyyä  qurumları  da,  hämçinin.  Ätalät  üzrä  verilän  vä  arxasında  real  istehsalın,  yaxud  ämtäänin  dayanmadığı  bu 
şişirdilmiş mävaciblär, bir anda bankları iflic väziyyätinä saldı vä növbäti aylarda dövlätin ähaliyä heç bir maaş  verä 
bilmämäsi,  Rusiyada  hansı  siyasi,  sosial  näticälärä  gätirib  çıxardığı  yäqin,  çoxlarının  yadındadır:  Äyalätlär  dövlät 
büdcäsinä  vergi  ödämäyi  dayandırdılar  vä  faktik  olaraq,  müväqqäti  müstäqil  iqtisadi  siyasät  yürütmäyä  başladılar. 
Bunlardan  bäziläri,  hätta  tamamilä  müstäqillik  qiyamına  qalxdı.  Hiperinflyasiya  vä  artan  sosial  gärginlik  qarşısında 
duruş gätirä bilmäyän V.Çernomırdin väzifäsindän istefaya getdi. 
j)  Sair  här  növ  vasitälärlä  istehsalı  ilä  istehlakı,  täläbi  ilä  täklifi,  mädaxili  ilä  mäxarici,  kredit  resursları 
mänbäyi ilä onlardan istifadä, dövriyyäsindä olan pul kütläsi ilä ona olan real täläbatı vä s. arasındakı balansın 
pozulmasına, disproporsiyaya vä s. nail olunur. 
Sadalanan  bütün  bu  hallar  üçün  täzyiqin  dinamikası  –  iqtisadi  yardım,  imtiyaz  vä  ya  güzäştin 
azaldılmasından, embarqoya vä iqtisadi diversiyaya doğru täkamül edir. 
Yekunda, iqtisadi täsirin psixoloji effekti barädä bir neçä cümlä: 
  Müxtälif  dövrlärdä  rak,  Yuqoslaviya,  Kuba,  Liviya  vä s.  dövlätlärinä  qarşı  iqtisadi  sanksiyalar  tätbiq  olunub.  Bu 
sanksiyalar ölkä ähalisinin äsas hissäsinin häyat säviyyäsinin ähämiyyätli säviyyädä aşağı düşmäsinä, hiperinflyasiyaya, 
bir  çox  zäruri  mähsulların  defisitläşmäsinä  vä s.  gätirib  çıxarır.  Uzunmüddätli  iqtisadi  böhran  insanları  azğınlaşdırıb, 
onları  bu  burulğandan,  tälatümdän  özünü  vä  ailäsini  xilas  etmäk  üçün  häyat  vä  ätraf  insanlarla  ölüm-dirim  savaşına 
girmäyä vadar edir.  nsanlar bir-birinä qänim käsilir, qardaş-qardaşdan, övlad valideyndän üz döndärir. Ölkädä mänävi 
pozğunluq,  cinayätkarlıq  vä  rüşvätxorluq  alämi  başına  götürür,  perspektivi  olmayan  siyasi  iğtişaşlar  ölkäni  bürüyür. 
Uzunmüddätli iqtisadi  böhrandan  üzülän  vä  ya  ölkänin  härbi qüdrätini  üstälämiş nümayişlärdän qorxuya  düşän  äksär 
ähalinin  (o  cümlädän,  bunun  tärkib  hissälärindän  olan  härbi  xidmätçilärin)  mänävi-psixoloji  durumu  aşağı  düşür. 
Buradakı istänilän qarışıqlıqda maraqlı olan qonşu dövlätlär här däqiqä sürpriz gözläyirmiş kimi göz-gözä dayanırlar. 
Dövlät xaosun qarşısını almaq üçün älavä (belä deyilärsä, qeyri-populyar) tädbirlär görmäyä mäcbur olur: Härbi-polis 
sistemini  gücländirir,  vätändaşlarının  müäyyän  azadlıqlarını  mähdudlaşdırır,  vertikal  hakimiyyätin  dayanıqlığını 
gözlänilmäz qiyam vä xarici täsirlärdän sığortalayan ekstern qanun vä qärarlar qäbul edir vä s. Bütün bunlarsa, täzyiq 
göstärän xarici bädxahlara äsas verir ki, burada insan haqlarının pozulması, söz azadlığının vä digär bir sıra azadlıqların 
boğulması, diktaturaya meyl olunması vä s. kimi mäsälälär barädä alämä haray-häşir salsınlar, bununla da buraya qarşı 
näzärdä tutduqları perspektiv täzyiqlärini, härbi müdaxilälärini qabaqcadan bäraätländirsinlär, här şeyi buradakı äzilän 
sadä  xalq  kütläsinin  xatirinä,  söz  azadlığının,  şäxsiyyät  azadlığının  xilası  naminä  etdiklärini  äldä  bayraq  tutaraq, 
beynälxalq  ictimaiyyätin  dil-ağzını  bağlasınlar.  Hansı  ki,  guya,  lap  ävväldän  bu  ölkäyä  qarşı  iqtisadi  sanksiya  tätbiq 
edärkän  (o  cümlädän,  mäşhur  «907-ci  qärar»  da  bunun  növmüxtälifliyidir  –  müäl.),  bunun  hämin  ölkänin  ali  väzifä 
sahiblärinin şäxsi häyat  säviyyäsinä  heç  bir täsir  göstärmäyäcäyini  vä bütün  yükün  yalnız fağır, şikäst,  vicdanlı  sadä 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   64   65   66   67   68   69   70   71   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə