Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə73/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   69   70   71   72   73   74   75   76   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
93 
edir: Ävväla – müvafiq emosional fon insana här hansı bir qärarı qäbul etdirä bilmäk üçün älahiddä rol oynayır (mäs., hamı 
yaxşı bilir ki, räisin yanına onun ähval-ruhiyyäsinin xoş olduğu vaxtda girärkän, näyäsä onun razılığın almaq ehtimalı daha 
böyük olur, näinki pis olduğu vaxta);  kincisi – insanın ätraf alämä vä insanlara münasibäti onun daxili durumu ilä birbaşa 
älaqädardır. Belä ki, şän vaxtında ünsiyyätä meyl edib, ätraf insanlarda yalnız yaxşı cähätläri sezdiyi halda, kädärli vaxtında, 
ruh düşkünlüyü zamanı isä, äksinä, insan hamını vä här şeyi  yalnız qara rängä görür, o cümlädän, özünä vä öz qüvväsinä 
inamı  azalır  vä  perspektivi  barädä  bädbin  fikirlärä  düşür;  Üçüncüsü  –  mänfi  vä  müsbät  ähval-ruhiyyä  insanın  zehni  vä 
praktik  fäallıq  däräcäsi  üçün  älahiddä  idaräedici  rola  malikdir.  Belä  ki,  şän  halında  insan  enerji  ilä  alışıb  yandığı  halda, 
depressiya väziyyätindä maksimum passivläşir vä cüzi belä fäaliyyätdän därhal yorulur; Vä nähayät, sonuncusu – bu täsirlär 
lazımi  şäxsä  vä  ya  kütläyä  näyisä  tälqin  edän  zaman  onları  hipnozabänzär  bir  väziyyätä  gätirmäkdä  transgen  vasitä  kimi 
ähämiyyät käsb edir. Psixogen täsir generatorlarından mäqsäd, mähz zäruri anda bu tipli atmosfer formalaşdırmaqdır; 
 IV.2.3.2.6.1.4) Holoqrafik  illüziya  generatorları:  Holoqrafiyanın  nailiyyätlärinä  äsaslanan  bu  cihazlar  optik 
maxinasiyalar vasitäsi ilä müxtälif illüziyalar formalaşdırmaq mäqsädinä xidmät edir. 
  Körfäz  müharibäsindä  holoqrafiyanın  imkanlarından  geniş  istifadä  olunması  barädä  mälumat  verilir.  Belä  ki,  bir  çox 
ärazilärdä  qüvvälärin  sayını  süni  şäkildä  çox  göstärmäk  mäqsädilä,  häqiqi  qoşunların  yaxınlığında  (özü  dä  nisbätän 
tählükäli ärazilärdä) holoqrafiya vasitäsilä süni texnika, qoşun obrazı yaradılırmış ki, bu da här şeyi müşahidä vasitäsi 
ilä izläyän iraqlılarda lazımi xof, psixoloji dezoriyentasiya yaratmaq işindä ähämiyyätli rol oynaya bilirmiş. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  ekstern  situasiyalardan  birindä,  yäni  müttäfiqlärin  quru  qoşunlarının  ifrat  zäif  olduğu,  älavä 
qüvvä  gätirilmäsinä  isä  müäyyän  vaxt  täläb  olunduğu  mövqelärdän  birindä,  NATO  täräfi  mähz  holoqrafik  cihazlarla 
kömäyä gälän böyük bir texnika, qoşun  obrazı  yaratmaqla, oraya qäfil hücuma keçmiş iraqlıların  psixoloji durumunu 
zäiflätmäyä vä lazımi kömäk çatdırılana qädär döyüşün intensivliyini tormozlamağa nail olması barädä informasiyalar 
verilir. 
  Yaxud  bir  başqa  halda,  aktiv  döyüşlärdän  birindä,  rak  mücahidlärinin  müqavimätini  qırmaq  üçün  Yer  säthindän  bir 
neçä km. yüksäklikdä onların başı üzärindä lazer holoqrafları vasitäsilä Häzrät Älinin obrazı yaradılıbmış ki, fanatik vä 
ifrat dindar ruhlu iraqlılar da bunu, Häzrät Älinin kafärlärlä mübarizädä onlara kömäyä yetişmäsi kimi qäbul edib, yerä 
qapanaraq  duaya başlayırlar. Sonra bu  «müqäddäs»  müxtälif jestlärlä  müsälmanlara öz dästäyini  ifadä edäräk,  onlara 
ardınca  gälmäyi  işarä  edir.  Näticädä,  demäk  olar  ki,  şüursuz  väziyyätdä  (şok  väziyyätindä)  olan  böyük  bir  qoşun, 
ruhlanaraq bir zombi kimi onun ardınca gedib, döyüşsüz-filansız müttäfiq qoşunlarının mühasiräsinä düşür. 
  Sülhmäramlı mäqsädlärlä dä bu effektlärdän geniş istifadä olunur. Mäs., Hollivud kinofilmlärindäki vizual effektlärin 
(mäs., fantastik obrazların) bir çoxu kompüter üsulundan savayı, häm dä holoqrafik üsullarla yaradılır. Yaxud, mäsälän, 
Rusiyada 1991-ci ilin  yazında vä  1993-cü  ilin payızında  bundan seçkiqabağı  kompaniyada reklam  mäqsädilä  istifadä 
olunub.  Vä  ya  V.Vıqotskinin  xatirä  günündä  Vahaq  mäzarıstanlığının  üzärindäki  buludlarda  hämin  üsulla  –  gitara 
obrazı, 1988-ci ildä müqäddäs üçlük (Troitsa, Üç Üqnum) günündä Moskvanın Krasnopresnensk parkının üzärindä – 
Müqäddäs Märyämin obrazı yaradılıb vä s. 
Bütün  hallarda  burada  äsas  alät  lazer  lifläridir  ki,  müvafiq  obrazlar,  mähz  onların  vasitäsi  ilä  atmosferin  şüanı 
inikas etdirän üst qatında «toxunur», «cızılır», yaradılır; 
 IV.2.3.2.6.1.5) Texniki  viruslar:  Kompüter  monitorları  vä  ya  adi  televiziya  ekranları  vasitäsilä  beyinä  lazımi  fikri 
(lozunqu,  ideyanı,  komandanı,  baxışı,  kodu  vä s.)  yeritmäyä  imkan  verän  virus  növläridir.  Başlıca  nümayändäläri 
aşağıdakılardır: 
a) ‘‘25-ci kadr’’ virusu: Bugünkü gündä bu mäqsädli cämi vasitälär içärisindä elmä mälum olan hälälik yeganä vä än 
güclü täsir üsuludur (hätta bir neçä min ildän bäri insanlığa mälum olan hipnoz da, effektliliyinä görä ondan geri qalır). 
Täsirin  mexanizmi  insan  beyninin  unikal  bir  xüsusiyyäti  ilä  älaqädardır.  Belä  ki,  kinomotoqrafiyanın  yarandığı  ilk 
gündän insanın yalnız 25 kadr/san. süräti ilä verilän kino lentlärini normal qavrayıb, digär sürätläri ekranda zolaqlar axını 
şäklindä  müşahidä  etdiyi  mälum  olub  (Bugünkü  gündä  bu  sürätin  färqli  canlılar  üçün  bir-birindän  färqländiyi 
müäyyänläşdirilib, mäs., arılar üçün bu sürät saniyädä 300, tarakanlar üçünsä – 12 kadra bärabärdir). 
yirminci äsrin ikinci yarısında psixoloqlar bu 25 kadr arasına, nä isä filmä heç bir aidiyyatı olmayan müstäqil bir kadr 
yerläşdirmäyi  qärara  aldılar  vä  näticäsi  heyrätamiz  oldu:  Filmä  baxanlar  bütün  filmi  yaddan  çıxarsalar  da,  bu  bir  kadrı 
beyinlärindän  heç  cür  silä  bilmirlär,  özü  dä,  näinki  silä  bilmirlär,  hätta  özlärindän  asılı  olmadan  istär-istämäz  onun 
mäzmunundakı  komandanı  icra  etmäk  üçün  özlärini  ölümä  belä  atırlar.  Effektin  mexanizmi  barädä  «Tälqin: 
nsanları  ayıqkän  necä  hipnoz
 
 
e
e
t
t
m
m
ä
ä
l
l
i
i»  bölümündä  (burada, säh. 67)  ätraflı  şärh  verildiyindän,  burada, 
müxtäsär  olaraq  onu  qeyd  edäk  ki,  iyirmibeşdäbir  saniyä  müddätindä  görünüb  yox  olan  bu  kadr,  ifrat  qısamüddätliliyi 
säbäbindän diqqäti cälb edä bilmäyib, filmin süjetinin tählili ilä mäşğul olan şüurun reaksiyasını doğura bilmäsä dä (çünki 
«diqqäti»  filmin  süjeti  ilä  mäşğul  olan  şüurun  bu  aralıq  informasiyanı  därk  etmäk  üçün  ona  köklänmäyä  praktik  olaraq 
macalı  olmur),  äslindä  ondan  gälän  siqnallar  hiss  reseptorlarına,  göz  analizatorlarına  düşüb  onları  cüzi  dä  olsa 
qıcıqlandırdığından, hämin bu mikroproseslär izsiz dä itib getmir vä periferik sinir impulsları şäklindä şüur senzorunu däf 
edäräk  birbaşa  tähtälşüur  sferasına  düşür  (Özlüyündä  bu  impulslar  ani  şüur  gärginliyinin  näticäsi  olduğundan,  nisbätän 
daha böyük amplitudaya malik olmuş olur vä faktik olaraq, informasiya solitonu mäzmunu käsb edir). «25-ci kadr effekti» 
metodunda äsas informasiya arasına bu cür älavä siqnallar dövri olaraq yerläşdirildiyindän, ümumilikdä bütün bunlar beyinä 
soliton  rezonansları  şäklindä  periferik  informasiya  axınını  tämin  etmiş  olur.  Mälum  olduğu  kimi  isä  tähtälşüur  ona  daxil 
olan istänilän informasiyanı ağına-bozuna baxmadan icra etmäk üçün müvafiq orqanlara göndärir, çünki beyinin mexanizmi 
elä qurulub  ki, tähtälşüura adi vaxta  yalnız şüurun analiz edib, ‘‘müsbät räy’’ verdiyi informasiyalar düşä bilir. Hämin bu 
«25-ci kadr» isä burada bir növ näzärdä tutulmayan ‘‘dal qapı’’ vä ya ‘‘älyeri’’dir (Adätän izahsız olan bu effektin verilän 
izahı bizä mäxsusdur). 
Metod  ilk  däfä  ABŞ-da  klublardan  birindä  film  nümayişi  zamanı  sınaqdan  keçirilib.  Burada  filmin  lentinä,  deyildiyi 
qayda ilä «Koka-kola için!» ämri yerläşdirilir. Film qurtaranda isä aşkar olur ki, klubun häyätindäki köşklärdä bütün digär 
içkilär satılmamış qaldığı halda bir dänä dä olsun koka-kola qalmayıb. 
Bugünkü  gündä  metoddan  müxtälif  videofilmlär,  peyk  translyasiyaları  vä s.  xätti  ilä  insanların  beyninä  lazımi 
ideologiyaları, baxışları, stimulları, motivläri vä s. yerläşdirmäk üçün geniş istifadä edilir. 
Hazırda  metodun  säs  üçün  dä  xüsusi  modifikasiyası  işlänib-hazırlanıb,  yäni  lazımi  kodlar  müvafiq  auditoriyanın 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   69   70   71   72   73   74   75   76   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə