Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə76/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   72   73   74   75   76   77   78   79   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
96 
IV  kateqoriya  kimi  täsnif  etdiyimiz  partlayıcılara,  sadä  dillä  desäk  «hidrogen  bombası»,  elmi  dillä  desäk,  nüvä 
silahından bir neçä yüz vä hätta bir neçä min däfä güclü olan termonüvä silahları aiddir.  Ägär nüvä bombalarının äsasında 
Mendeleyev  cädvälinin  sonlarında  yerläşän  maddälär  dururdusa,  termonüvä  bombalarının  äsasında  bu  cädvälin  ävvälindä 
yerläşän maddälär (äsasän, hidrogen, daha doğrusu onun izotopları – deyterium, tritium, Li
6
) durur. Elä buradan da aydın 
görünür ki, bu 2 növ bombaların partlayışının fiziki sxemi tam şäkildä bir-birindän färqlänmälidir vä mähz ona görä dä, biz 
onları  färqli  kateqoriya  partlayıcılar  kimi  täsnif  edirik.  Vä  häqiqätdä  dä,  ägär  ävvälincilärdä  partlayış  atomların  öz 
qälpälärinä parçalanması formasında gedirdisä, burada äksinä, ayrı-ayrı hidrogen atomlarına färqli qälpälär kimi baxılır vä 
bu qälpälär birläşmäyä vadar ediläräk yeni maddä (äsasän, Mendeleyev cädvälindä hidrogendän sonra yerläşän heliumun 
müxtälif  izotopları)  yaradılır.  Kvant  fizikası  dili  ilä  ifadä  olunsa,  burada  nüvä  sintezi  prosesi  baş  verir.  Yaranmış  yeni 
elementin nüväsi,  özünü dayanıqlı  väziyyätä  gätirmäk  üçün atom  daxilindäki nukleidlärin  yeni  balansını formalaşdırır  ki, 
näticädä atomdaxili energetik säviyyälär däyişir vä termonüvä partlayışı baş verir. Deyildiyi kimi, bütün bunlar üçün färqli 
hidrogen  atomunu  bir  atom  şäklindä  sintez  olunmağa  vadar  etmäk  gäräkdir.  Bu  isä  adi  mäsälä  deyil.  Nüvä  daxilindäki 
elektrostatik itälämä qüvväsini däf edib, 2 färqli elementin protonunu nüvä cazibäsinin täsir göstärdiyi mäsafäyä qädär bir-
birinä yaxınlaşdırmaq üçün olduqca böyük täzyiq gäräkdir. Kvant fizikası bu problemi çox asan yolla häll edir: bunun üçün 
hidrogen  bombasının  içärisindä  kiçicik  atom  bombası  partlatmaq  gäräkdir.  Atom  bombası,  bir  täräfdän  olduqca  böyük 
täzyiq,  digär  täräfdän  nüvä  sintezinin  baş  vermäsi  üçün  gäräk  olan  milyard  däräcä  istiliyi  verir.  Beläliklä,  termonüvä 
bombaların  detonatoru  rolunda  da,  yuxarıdakı  täsnifatda  bizim  ondan  ävvälki  kateqoriyaya  aid  etdiyimiz  nüvä  bombaları 
çıxış edir. 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
4
4
.
.
 
 
K
K
i
i
m
m
y
y
ä
ä
v
v
i
i
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
l
l
a
a
r
r
 
 
Müxtälif  toksin  xarakterli  maddälärdän  vä  onların  daşıyıcılarından  ibarät  vasitälär  kompleksidir.  Qaz  vä  ya  aerozol 
şäklindä  yayılaraq  täkcä  havanı  deyil,  eyni  zamanda,  qidanı,  su  mänbälärini  zähärläyir,  hämçinin  orqanizmin  açıq  qalan 
bütün säthläri vasitäsilä xäsarät toxundurur. Hädäfä müxtälif raket, fuqas, märmi, mina, qumbara, xüsusi säpmä qurğuları 
aviasiya  vä  artilleriya  döyüş  sursatları  vä s.  vasitäsilä  vä  ya  su  mänbälärini,  qida  anbarlarını  yoluxdurmaqla  çatdırılır. 
Başlıca növläri aşağıdakılardır: 
   IV.2.3.2.6.4.1)  Ümumi  täsirli  zähärläyici  maddälär:  Bütün  növ  sintetik  vä  täbii  zähärlär  bu  kateqoriyaya  aid  oluna 
bilär. Lakin härbi sferada bunlardan yalnız xüsusi täsirli olan aşağıdakılar «kimyävi silah» kimi tädqiq olunur vä ayrı-
ayrı märhälälärdä tätbiq olunub: sianid turşusu, xlorsian, arsin, fosfin vä s. 
   IV.2.3.2.6.4.2)  Boğucu  maddälär:  Bu  kateqoriyaya,  älälxüsus  fosgen,  difosgen  vä  xlorpikrin  aiddir.  Bunlar  havanı 
zähärläyäräk  tänäffüs  vasitäsilä  orqanizmä  keçir  vä  mäxsusi  olaraq  tänäffüs  orqanlarını,  o  cümlädän,  ağciyär 
toxumalarını  zädäläyir,  dağıdır  ki,  bu  da  tezliklä  boğulma  törädib  ölümlä  näticälänir.  Täsir  däräcäläri  färqlidir,  o 
cümlädän,  xlorpikrinin  effekti  minimumdur.  Qeyd  olunmalıdır  ki,  yuxarıda  izah  olunan  «ümumi  täsirli  zähärläyici 
maddälär»  dä,  sair  effektlärindän  savayı,  orqanizmä  äsasän  tänäffüs  orqanları  vasitäsilä  daxil  olub,  analoji  dağıntılar 
törädirlär; 
   IV.2.3.2.6.4.3) Siniriflicedici preparatlar: Tabun, zarin, zoman vä V-qazlar; 
   IV.2.3.2.6.4.4)  Däri  irinläşdirici  zähärlär:  Äsasän  iprit,  azotlu  iprit,  lüizit  vä b.-dan  ibarät  olan  bu  kateqoriyaya 
zähärlär  müäyyän  ferment  sistemlärini  mähv  edäräk,  hüceyrädaxili  biokimyävi  maddälär  mübadiläsini  käsir  vä 
hüceyrälärin  ölmäsinä  gätirib  çıxarır.  Yuxarıdakı  maddälärdän  färqli  olaraq,  gizli  täsiretmä  qabiliyyätinä  malikdirlär. 
Belä  ki, täsirin ilk älamätläri özünü  yalnız 2-12 saatdan sonra büruzä verir. Kumulyasiya täsiri vä antidotları  yoxdur. 
Döyüş  şäraitindä  buxar-aerozol  vä  damcı-maye  şäklindä  tätbiq  edilir.  Zähärläyici  vä  digär  fiziki-kimyävi 
xüsusiyyätlärinä  görä  bütün  növ  döyüş  sursatlarında  aktivliklä  istifadä  oluna  bilir.  Yüksäk  dozası  märkäzi  sinir 
sistemini mähv edäräk ölüm törädir; 
   IV.2.3.2.6.4.5) Qıcıqlandırıcı-zähärläyici maddälär: Müväqqäti olaraq sıradan çıxaran zähärläyici maddälärdir. Geniş 
dairädä  bunlar  äsasän  gözyaşardıcı  vä  burun  udlağı  qıcıqlandıran  qazlar  kimi  tanınır.  Äslindä  isä,  bunlar  adamsit, 
xlorasatefenon vä s. maddäläridir. 
Bunlar  «Kimyävi  silah»  kateqoriyasından  olan  än  äsas  maddälärdir  vä  döyüş  zamanı  müxtälif  şaşkalar,  säpmä 
qurğuları,  aviasiya  vä  artilleriya  döyüş  sursatları  vä s.  vasitäsilä  tätbiq  edilirlär.  Böyük  hava  sahäsinä  vä  äraziyä  yayıla 
bilmäsi, kimyävi mühafizä qurğuları olmayan sığınacaq vä tikililärä, tank vä döyüş maşınlarına daxil ola bilmäsinä, yalnız 
canlılara  täsir  göstärib  maddi  nemätläri  mähv  etmämäsinä,  eläcä  dä,  «maya  däyärinin»  ifrat  aşağı  olmasına  görä  bir  sıra 
mütäxässislär  kimyävi  silahları  nüvä  silahından  daha  effektli  silah  növü  kimi  qäbul  edirlär.  Yeganä  alternativi  «bioloji 
silahdır». 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
5
5
.
.
 
 
B
B
i
i
o
o
l
l
o
o
j
j
i
i
 
 
(
(
b
b
a
a
k
k
t
t
e
e
r
r
i
i
o
o
l
l
o
o
j
j
i
i
)
)
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
l
l
a
a
r
r
 
 
Bioloji  silahlarda,  äsasän  taunun,  väbanın,  Sibir  yarasının,  tulyaremiyanın,  brüselyozun,  melioidozanın  sarı  vä  başqa 
isitmä  növlärinin,  täbii  çiçäyin,  psitmakozanın  (ornitlozanın),  säpmä  vä  qarın  yatalağının,  qripin,  malyariyanın 
dizentiriyanın  vä b.  törädiciläri  olan  müvafiq  mikroorqanizmlärdän,  viruslardan,  bakteriyalardan,  göbäläklärdän  vä s. 
istifadä  olunur.  Bioloji  silahlar  da,  eynilä  kimyävi  silahlar  kimi  hädäfä  müxtälif  raket,  artilleriya,  fuqas,  märmi,  mina, 
qumbara,  xüsusi  säpmä  qurğuları  vasitäsilä  vä  ya  su  mänbälärini,  qida  anbarlarını,  räqib  milli  valyutasını  vä s. 
yoluxdurmaqla, istehlak bazarına bu maddälärlä yoluxdurulmuş ärzaq ixrac etmäklä, ayrı-ayrı täşkilatlarına bu maddälärlä 
yoluxdurulmuş mäktub göndärmäklä vä s. yolları ilä çatdırılır ki, sonrakı märhälädä artıq o, kimyävi silahdan färqli olaraq 
eskalasiya, zäncirvari reaksiya doğuraraq epidemiya şäklindä yayılır. 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
6
6
.
.
 
 
T
T
e
e
k
k
t
t
o
o
n
n
i
i
k
k
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
l
l
a
a
r
r
 
 
Konkret episentrlärdä seysmik aktivliyi süni induksiya etdirmäk mäqsädinä xidmät edän texniki vasitälär kompleksidir. 
Mexanizmi  eyni  bir  hädäfä  ayrı-ayrı  ärazilärdän  müäyyän  bucaq  altında  sinxron  amplitudalı  avtoşoklar  fokuslamaq 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   72   73   74   75   76   77   78   79   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə