Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə80/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   76   77   78   79   80   81   82   83   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
100 
barädä mälumat verän yeganä mänbä Herodotun «tarix» äsäridir ki, burada onların y.e.ä. VII äsrdä yaşadıqları vä 
qäribä  dinä  malik  olduqları  göstärilir.  Fars  imperiyasının  banisi  Kirin  (e.ä.  529-cu  ildä  Azärbaycana  qarşı 
müharibädä  öldürülüb)  dövründä  magiya  ranın  räsmi  dini  elan  edilir.  Burada  hämçinin  Maqların  misirlilärlä 
birlikdä  yüksäk  astronomik,  riyazi,  mistik  biliklärä  malik  olduqları  göstärilir.  Lakin  onlar  äsas  bilikläri  gizli 
saxlayıb, näsildän-näslä ötürdüyündän bu barädäki bilikläri dä özläri ilä birlikdä qäbrä apardılar. Älälxüsus da, 
bu  dinlä  qan  qohumu  olan  zärdüştçülüyä,  atäşpärästliyä  qarşı  sonradan  bütün  dinlär  täräfindän  «sälib  yürüşü» 
elan edildikdän sonra. 
«Yoqa»:  Hämin  märhälä  Hindistanda  «yoqa»  mistik  täliminin  meydana  gälmäsi  dövrü  kimi  mälumdur. 
«Yoqa»  sözü  öz  mänşäyini  sanskrit  dilindäki  «yuq»  sözündän  götürür  ki,  o  da  tärcümädä  «birläşmä», 
«qovuşma», «tövhid» mänasını verir. Yoqa – altı äsas ortodoksal hind fälsäfi sistemindän birini täşkil edir. Bu 
tälim  ilk  däfä  sistemli  şäkildä  qädim  hind  müdriki  Patacalinin (e.ä.  I  äsr)  «Yoqa  sutra»  äsärindä  täsvir  edilir. 
Ümumi halda, yoqa sistemi – xatxa-yoqa, raca-yoqa, karma-yoqa, jnani-yoqa, bxakti-yoqa vä s. kimi märhälälärä 
bölünür ki, bu märhälälärin hamısından uğurla keçänlär müasir yoqlar kimi havada uçmağı, özgälärin fikirlärini 
oxumağı  vä s.  bacarırlar  (bu  barädä  bir  qädär  sonra  danışılacaq).  Yoqa  tälimi  bugünkü  elmä  täsir  etmiş  än 
güclü mistik cäräyandır vä bugünkü alimlär mistikanı, fövqältäbii qabiliyyätläri analiz etmäk üçün än çox hind 
yoqları üzärindä täcrübä, müşahidä aparırlar. Demäk olar ki, fövqältäbii qüvvälärin sirrini bugünkü günä qädär 
yaşadan yeganä mistik täriqätdir. 
Orfeizm, elevsizm, esseizm: Eyni zamanda, hämin äräfädä mistika bir epidemiya kimi qädim Yunanıstanı da 
başına götürür. Hämin märhälä Yunanıstanda esseizm (yähudi mänşälidir), orfeizm, elevsizm, vä s. kimi mistik 
cäräyanların  yarandığı  dövrdür.  Bunlardan  orfeizm  xüsusi  yerä  malikdir.  Belä  ki,  sonradan  onun  täsiri  altında 
pifaqorçuluq, masonçuluq, qnostisizm vä s. kimi mistik cäräyanlar meydana çıxdı. 
Pifaqorçuluğun banisi qädim yunan filosofu, riyaziyyatçısı Pifaqor (e.ä. VI-V äsr) hesab edilir. Pifaqorun öz 
gäncliyindä  Yaxın  Şärqä,  Hindistana  vä s.  säfär  etdiyi,  ranla  müharibädä  äsir  düşüb,  buraların  xalqlarından 
yüksäk biliklär alıb öz vätäninä qayıtdığı mälumdur. Eyni zamanda, Pifaqorun mistikanı da şärqdän äxz etdiyi 
mübahisäsiz  qäbul  edilän  faktlardandır.  Onun  ardıcıllarından  än  mäşhuru  Tianalı  Apolloniyadır  ki,  onun 
gäläcäksöylämäläri, ölmüş zadägan qızı häyata qaytarması vä s. barädä tarixdä bir sıra sänädlär qalıb. 
Masonçuluq öz mänşäyini qädim Misir peyğämbärläri  liya vä Enohun (bu sonuncu Avropada Böyük Kopt 
kimi  tanınır)  tälimlärindän  götürür  ki,  XIX  äsrdä  ngiltärädä  bu  cäräyan  hätta  hakimiyyäti  älä  keçirmäk 
säviyyäsinä qädär güclänmişdi. Bu cäräyanın mäşhur cadugär Kaliostro kimi nümayändäläri olub. 
Yeni  Eranın  ävvällärindä  meydana  çıxmış  digär  güclü  mistik  cäräyan  –  qnostiklikdir.  Onun  meydana 
çıxması aşağıdakı tarixçä ilä älaqädardır: 
Yeni  eranın  başlanğıcında  meydana  çıxan  xaçpärästlik  dini  ilk  günündän  magiyaya,  okkult  elmlärä  qarşı 
barışmaz  mövqe  tutur.  mperator  Feodosinin  ämri  ilä  sgändäriyyä  keşişinin  mäşhur  « sgändäriyyä 
kitabxanası»nı  yandırması  (391-ci il)  da,  mähz  bu  säbäbdän  baş  verdi.  Belä  ki,  bu  dinä  äleyh  olanları  «cadu» 
kimi güclü silahdan (eläcä dä, digär biliklärdän) mährum etmäk üçün onları bu biliklärin mänbäyindän ayırmaq 
yeganä yol idi. Tarixdän mälum olduğuna görä, şähär hamamı 6 ay bu kitabxananın kitabları ilä qızdırılıb. 
Bu märhälädän etibarän okkultizm, häqiqätän dä, bir elm kimi tänäzzülä uğramağa başladı vä  sgändäriyyä 
kitabxanası ilä birlikdä bäşäriyyätin min-min il ärzindä damla-damla topladığı biliklär dä puça getdi. 
O  vaxtdan  başlayaraq  xaçpärästliyin  äleyhdarları  vahid  cäbhädä  birläşmäyä,  itirilmiş  tarixlärini,  elmlärini, 
qüvvälärini  bärpa  etmäyä  başladılar.  Buraya  bir  täräfdän  yähudilär,  digär  täräfdän  müxtälif  mistik  täriqät 
nümayändäläri  daxil  idilär.  Bu  sonuncuların  içärisindä  «qnostiklär»  deyilän  mistik  täriqät  xüsusilä  mäşhur  idi 
(äsasını maq Simon qoyub). Mähz qnostiklär itirilmiş okkult bilikläri bärpa etmäyi qarşılarına mäqsäd qoydular 
vä bugünkü dünyanın än mistik kitabı vä ya tälimi olan mäşhur «Kabbala» bu intriqaların näticäsi kimi meydana 
çıxdı. 
«Kabbala»  mistik  tälimi  iki  hissädän:  «Quruluş  Kitabı»ndan  («Säfär  tzirah»dan)  vä  «Mövcudluq 
Kitabı»ndan («Zöhär»dän) ibarätdir. 
Bu  ikinci  kitab  birincinin  şärhi  kimi  XIII  äsrdä  (1275)  Aramaikalı  ( spaniya)  kabbalist  Mozes  de  Lion 
täräfindän yazılıb. Birincinin yazılma tarixi isä ondan min il ävvälä – yeni eranın başlanğıcına gedib çıxır. Kitab 
başdan-başa  izahı  indiyä  qädär  dä  tapılmayan  simvolik  dildä  yazılıb.  Sonradan  onun  şärhi  üçün  onlarla  kitab 
yazılsa  da,  «Kabbala»nın  häqiqi  mäzmunu  bugünäcän  açılmayıb.  Häyat  vä  kainat  barädä  qädim  müdriklärin 
biliklärinin simvolik ifadäsi, sistemläşdirilmäsi hesab edilir. Deyilänlärä görä, onun müällifläri kitabın yazılması 
üçün bu üslubu mähz ona görä seçdilär ki, onun mäzmunu onların düşmänläri (o cümlädän, xaçpärästlär) üçün 
hämişä  qaranlıq  qalsın.  Kabbala  sistemi  orta  äsr,  eläcä  dä,  bugünkü  dövr  alimlärinä,  filosoflarına,  räsmi 
fälsäfäsinä täsir göstärmiş än güclü mistik tälimlärdändir. 
Sufizm:  slam ölkälärinin än güclü mistik tälimi sufizm hesab edilir. Sufizm öz mänşäyini  ran maqlarının, 
türk şamanlarının vä Hindistan yoqlarının tälimlärindän götürür. 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   76   77   78   79   80   81   82   83   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə