Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə85/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   81   82   83   84   85   86   87   88   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
107 
1953 vä 1989-cu illärindä birläşib ki, bunlardan birincisi – Rusiyada xalq häräkatı vä II Aleksandrın öldürülmäsi, 
ikincisi  –  yenä  Rusiyada  mäşhur  xalq  häräkatı  (Böyük  Oktyabr  inqilabı)  vä  Nikolay  II  Romanovlar  ailäsinin 
öldürülmäsi, üçüncüsü – Stalinin ölümü vä nähayät, dördüncüsü – postsosialist mäkanındakı inqilab dalğaları vä 
bunlardan bäzilärinin rähbärlärinin (mäs., Çauşeskunun) öldürülmäsi ilä üst-üstä düşür. 
Göstärilän hallar insanların kütlävi surätdä emosional aktivläşmäsinin, çılğınlaşmasının bariz nümunäsidir. 
Bunlardan  savayı,  astrologiyada  älahiddä  diqqät  verilän  daha  bir  hal  –  iki  deyil,  daha  çox  planetin 
birläşmäsidir  ki,  çox  nadir  halda  baş  verän  bu  birläşmä,  astrologiyada  «planet  paradı»  adı  ilä  mäşhurdur. 
Täqribän 480-500 ildän bir baş verän «planet paradı» dövrläri Yer tarixindäki än böyük ictimai, siyasi, mädäni 
oyanışlarla älaqädardır. Mäs., belä parad illärinä aiddir: 1) y.e.ä. VI-V äsr; 2) yeni eranın başlanğıcı; 3) y.e. V-VI 
äsr; 4) y.e. X-XI äsr; 5) y.e. XV-XVI äsr; 6) vä nähayät, XX äsr. Bunlardan birincisi – Uzaq Şärqdä Kun-Tezi, 
Budda fälsäfälärinin, qädim Yunanıstanda antik mädäniyyätin yaranması, inkişafı, Yaxın Şärqdä fars etnosunun 
yaranması  vä  Çindän  Yunanıstana  qädär  bir  ärazidä  yayılması  dövrü  ilä,  ikincisi  –  xaçpärästliyin  yaranması, 
Roma imperiyasının meydana gälmäsi  vä qädim Roma intibahı  ilä, üçüncü  vä  dördüncüsü –  slamın meydana 
gälmäsi,  Äräb  xilafätinin  yaranması  vä  Yaxın  Şärq  intibahının  başlanması  ilä,  beşincisi  –  Orta  Äsr  Avropa 
renessansı ilä (maraqlıdır ki, planet paradının apogeya häddi Amerikanın käşfi ilinä – 1492-ci ilä täsadüf edir) 
vä nähayät, sonuncusu – XX äsr intibahı ilä älaqädardır. 
Burada  bir  neçä  sual  ortaya  çıxa  bilär.  Mäs.,  sual  oluna  bilär  ki,  axı  Günäş  sistemi  bir  täkcä  planetlärdän 
deyil, häm dä, çoxlu sayda asteroid, bolid vä kometlärdän ibarätdir? 
Mäsälä  burasındadır  ki,  qädim  astrologiyada  bunların  da  täsiri  näzärä  alınırdı  mäs.,  adına  hälä  qädim  Çin 
mänbälärindä  rast  gälinän  Halley  kometi  (qädim  astrologiyada  o,  «Polın  ulduzu»  kimi  tanınırdı)  qädim 
astrologiyada viranälik, dağıntı, bädbäxtlik rämzi kimi tanınırdı. Halley Yer planetinin yaxınlığında 476-ci ildä, 
1060-cı ildä, 1202-ci ildä 1452-cü ildä, 1986-cı ildä görünüb. Bunlardan birincisi – qädim Roma imperiyasının, 
ikincisi  – Böyük Britaniya imperiyasının dağılması ilä, üçüncüsü – türklär täräfindän Avropa,  Asiya,  Afrikada 
uzunmüddätli  müharibälär näticäsindä  Osmanlı  imperiyasının  yaranması  ilä, dördüncüsü  –  Sälib  yürüşü  ilä  vä 
nähayät,  sonuncu  SSR   imperiyasının  dağılması  vä  postsosialist  mäkanındakı  bugünkü  viranälik  dövrü ilä  üst-
üstä düşür. 
Nähayät,  sual  oluna  bilär  ki,  axı  Günäş  sistemi  qädim  alimlärin  hesab  etdiyi  kimi  7  deyil  9  planetdän 
ibarätdir vä onlar bununla belä düzgün näticälärä necä gälib çıxıblar? 
Mäsälä burasındadır ki, Günäş sistemini 7 planetdän ibarät hesab edänlär qädim astroloqlar yox, astronomlar 
olub.  Astrologiyada  isä  (mäs.  Nostradamusun  äsärlärindä)  8-ci  vä  9-cu  planetlärin  käşf  ediläcäyi  illär  dä 
qabaqcadan söylänilib, bunlardan savayı, daha bir planetdän – Prozerpindän söhbät açılıb ki, müasir astroloqlar 
bu planetin hazırkı dövrdä ya Günäş sistemini tärk etdiyini, ya da hälä käşf olunmadığını ehtimal edirlär. 
Bunlar  än  ümumi  formada  olan  astroloji  qanunauyğunluqlar  idi.  Detallar  säviyyäsindä  isä  bu 
qanunauyğunluqlar daha müräkkäbdir. Yekunda bir mäsäläni qeyd edäk ki, keçmiş astroloqlar öz proqnozlarını 
bir  täkcä  astrologiya  vasitäsilä  deyil,  astrologiya  ilä  digär  magiya  növlärini  kombinasiya  edäräk  söyläyiblär. 
Yäni, astrologiya burada elementlärdän biridir. 
 
8000, 2700, 1800, 1200, 600, 360+++ illär aktivdir 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
4
4
.
.
2
2
.
.
1
1
1
1
.
.
1
1
.
.
3
3
.
.
 
 
S
S
p
p
e
e
k
k
u
u
l
l
y
y
a
a
s
s
i
i
y
y
a
a
 
 
 
stär  slamda  vä istärsä dä  slamdan känarda, o cümlädän, hätta bütpärästliyin özündä ilahi dünya ilä bağlı 
çoxsaylı hadisälär mövcuddur vä tilsim, cadu kimi müasir fizika hüduduna sığmayan fenomenlär dä bunlardan 
biridir. Deyilä bilär ki, möcüzä – mexanizmi därk olunmayan qanunauyğunluqdur (bu kitabın bir başqa yerindä 
bir başqa mäsälä ilä älaqädar, bu fikri elä biz özümüz işlätmişdik). Bäli, bu belädir, lakin bu qanunauyğunluq 
müasir  fizika  çärçiväsindän  känarda  yerläşän  qanunauyğunluqdur  vä  fizika  onu  xeyli  inkişafdan  sonra  ehtiva 
edäsidir. 
Lakin  bütün  bunlar  heç  dä  o  demäk  deyil  ki,  yoldan  ötän  här  bir  ekstrassensä  inanmaq  gäräkdir.  Xeyr. 
Deyilän tipli häqiqi fenomenal qabiliyyätli şäxslär yüz illärdä bir däfä doğulur, vä onların da çoxu ayaqlar altında 
diqqätsiz qalıb itib-batır. Yerdä qalan vaxtlarda onların yerini fırıldaqçı vä şarlatanlar doldurur. Aşağıda falçılıq 
vä gäläcäkgörmä mäsäläsindä şarlatanlıqdan necä istifadä olunması barädä dä bir fakt verilir vä bununla bu bähs 
dä yekunlaşdırılır: 
Qädim  Äräbistanda  bir  büt  mövcud  imiş  ki,  slamdan  ävväl  o  çox  güclü  täsirä  malik  müqäddäs  bir  varlıq 
kimi tanınırmış. Äräbistan yarımadasının här täräfindän ona näzirlär axışıb gälär vä o insanların bir çox arzusunu 
yerinä yetirärmiş. Lakin  slam dini digär bir çox bütpärästlik älamätläri kimi onu da mähv etdi. Çox-çox sonralar 
bu bütün xidmätçilärindän biri onun «möcüzälärinin» sirri barädä aşağıdakıları yazdı: 
«Män  gözümü  açandan  bu  mäbäddä  olmuşam  vä  säbirsizliklä  o  günü  gözläyirdim  ki,  nä  vaxtsa  ustadım  kahin 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   81   82   83   84   85   86   87   88   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə