Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
111 
(y.e.ä.), Pindar (y.e.ä. V äsr), Hellinika (y.e.ä. V äsr), Feopomp (y.e.ä. IV äsr), Platon (y.e.ä. V-IV äsr), Manefon 
(?); Babil tarixçisi Beros (y.e.ä. III äsr), Siciliyalı Diodor (y.e.ä. I äsr), Böyük Pliniy (I äsr),  osif Flaviy (I äsr), 
Klavdiya Eliane (II-III äsrlär), Pomponi Mel (I äsr), Yevseviy Kesariyski (II äsr), Krantor (III-IV äsr), Prokl (V 
äsr) vä b. da nä vaxtsa Yer üzündä yüksäk inkişaf säviyyäsinä çatmış bir sivilizasiyanın mövcud olması barädä 
yazıblar. Bunların içärisindä Platonun (e.ä. 428-348) «Atlantida»sı xüsusilä mäşhurdur. 
Platonun  «Timey»  vä  «Kratil»  äsärlärindä  täsvir  etdiyi,  haradasa  Atlantik  okeanı  ärazisindäki  («Herkules 
sütunları arxasındakı») bir qitädä yerläşän çox yüksäk elm vä mädäniyyätä malik «Atlantida» dövläti tarix boyu 
diskussiya  mänbäyi  olub.  Platon  onun  barädä  mälumatı  özünün  ana  babası,  qädim  dünyanın  yeddi  räsmi 
müdrikindän  biri  olan  Solondan,  o  da,  öz  növbäsindä  bunu,  y.e.ä.  570-ci  ildä  Misirä  säyahät  edärkän,  oradakı 
Neyt mäbädi kahinlärindän eşitdiyini yazır. 
Här halda, biz burada «Atlantida» mövzusunun müzakiräsini açmaqdan uzağıq, söhbät, yalnız cadugärliyin 
äski sivilizasiyalarla älaqäsi versiyasının hansısa äsasa malik olduğunu göstärmäkdän gedirdi. 
Bäs sonradan bu yüksäk elmi täräqqi hara yoxa çıxdı ki, insanlıq här şeyi sıfırdan başlayıb hämin säviyyäyä 
täkrarän qalxmağa çalışdı? 
  Bir versiya görä – bu sivilizasiya nüvä bombalarının yaradılmasına qädär yüksäk texnoloji säviyyäyä qalxdı 
vä sonra elä öz aralarında baş verän nüvä müharibäläri ilä dä dağıldı; 
  Digär versiyaya görä – bu sivilizasiya äsasän cadu biliklärinin mänimsänilmäsi istiqamätindä inkişaf edirdi 
vä sonda da o, total cadu müharibälärinin qurbanı oldu; 
  Vä  nähayät,  tamam  başqa  versiyaya  görä  –  bu  sivilizasiya  total  iqlim  däyişmälärinin  vä  ya  qlobal 
kataklizmin (mäsälän Yerä asteroid düşmäsinin) qurbanı olub. 
 
IV.2.4.3.2. Yerdänkänar sivilizasiyalar barädä 
 
Yuxarıda  (säh.,  109)  deyildi  kimi,  bir  çoxları  da,  mistik  biliklärin  mänşäyini  yerdänkänar  sivilizasiyalarla 
älaqäländirirlär. Bu versiya da müäyyän äsaslara malikdir. Belä ki, yerdänkänar sivilizasiyaların mövcud olması 
vä onların Yerlä älaqäsi mäsäläsini elm, hälälik täsdiq edä bilmirsä dä, onu inkar etmäyä dä çox çätinlik çäkir. 
Äksinä, onun lehinä bir sıra faktlar mövcuddur ki, bunlardan bir qismi aşağıdakılardır: 
Täkcä Günäş sisteminin yerläşdiyi Qalaktikada ölçüsü, iqlimi vä digär parametrläri baxımından Yer küräsinä 
çox yaxın olan yüz milyondan artıq göy cismi (älälxüsus, müxtälif ulduzların planetläri) müäyyän edilib. Eyni 
bu cür şäraitin mövcudluğu, orada da, häyat doğurması ehtimalı çox böyükdür. Vä alimlärdä bu ehtimal o qädär 
böyükdür  ki,  hätta  bir  çox  mäşhur  astrofizika  institutlarında  böyük  xärclär  çäkiläräk,  nähäng  radiosistemlär 
qurulub  vä  häyat  ehtimalı  olan  bu  tipli  planetlärin  bir  çoxuna  radiodalğalar  vasitäsilä  Yerdäki  häyat  barädä 
xüsusi  informasiyalar  göndärilib.  Bu  informasiyalara  isä,  bütün  Kainat  üçün  anlaşıqlı  olduğu  ehtimal  edilän 
aşağıdakı  mälumatlar  daxildir:  «Mendeleyev  cädväli»nin  quruluşu,  bizim  qalaktikanın  şäkli  vä  orada  Günäş 
sistemi  vä  Yerin  yerläşdiyi  koordinatlar,  insanın  gen  strukturunun  şäkli,  insan  şäkli  vä s.  Müasir  elm  bunların 
bütün  kainat  üçün  son  däräcä  universal  anlayışlar  olduğunu  qäbul  edir  vä  bunlardan  kosmik  älaqä  mäqsädilä 
istifadä edänlär dä,  ehtimal edir ki, kainatın istänilän guşäsindä mövcud olan häyat formaları bunları tutarkän, 
onların şüurlu varlıqlar täräfindän göndärildiyini başa düşäcäklär. 
Yerdänkänar sivilizasiyaların Yerlä älaqäsi barädä ehtimal doğuran än  güclü  arqumentlärdän biri – tarixän 
bütün  dövrlärdä  insanların  bu  fenomenlä  rastlaşmasına  dair  tarixdä  çoxlu  sayda  faktların  qalmasıdır.  Belä  ki, 
mäsälän,  Junan  dağındakı  (Çin,  y.e.ä.  4500  il),  Qunqtin  gölündä  olan  adalardakı  (Çin,  y.e.ä.  4500  il),  Tassili 
dağlarındakı (Saxar), Tiquananko mäbädindäki (Peru, y.e.ä. 4000 il) vä b.-dakı daş-qaya räsmlärindä, bir qädim 
Misir papirusunda (y.e.ä. 1380-ci ilä) vä b. yerlärdä «uçan boşqablar»la bağlı hansısa mälumatlar var. Belä ki, 
mäsälän, hämin daş-qaya räsmlärindä skafandrlı insan räsmläri çäkilib. 
Yazının  meydana  gälmäsindän  sonra  artıq  bu  barädä  daş-qaya  räsmläri  dilindä  deyil,  yazılı  formada  geniş 
informasiyalar  verilmäyä  başlanıb:  Lionun  baş  keşişi  Aqobard  özünün  «Le  Qranden  e  Tonetrua»  (840-cı  il) 
äsärindä, Xeyirxah Filippin täzkiräçisi Jak Düklerk özünün «Azad insan Arressin memuarları» (XV äsr) äsärindä, 
Xartman  Şeden  özünün  « nkuiabula»larında  (1494-cü  il),  alman  filoloqu  Yakob  Qrimm  (XVIII  äsr),  alman 
yazıçısı Montanus (XVIII äsr) vä b. öz äsärlärindä bu fenomendän geniş bähs edib, bu vä ya digär formada onun 
yerdänkänar mänşäliliyini qäbul etmişlär. 
Yeni  Eranın  başladığı  vaxtdan  bäri:  I  äsrdä  Şotlandiyada,  VII  äsrdä  ngiltärädä,  X  äsrdä  Macarıstanda  vä 
Şärqi Fransa äyaläti Verdendä, XI äsrdä Kairdä, XI vä yenä dä XII äsrdä Yaponiyada, XVI äsrdä Erfurtda, yenä 
hämin  äsrdä  Nürnberqdä,  Bizanda  vä b.  yerlärdä  göydä  uçan  maraqlı  texniki  qurğuların  müşahidä  edilmäsinä 
dair dövrümüzä qädär bir sıra mötäbär yazılı sänädlär gälib çatıb. 
Astronomlardan  Halley  (06.03.1716),  Şarl  Meser  (17.06.1777),  Tiberuus  Kavelo  (1783),  Truvelo 
(29.08.1871), Şaferik (24.04.1874) vä digärläri müxtälif vaxtlarda fäzada onların özläri üçün dä anlaşılmaz olan 
bu  uçan  texniki  qurğuları  müşahidä  etdiklärini  yazırlar  (xüsusän  dä,  näinki  süni  peyklärin,  hätta  dirijablın  da 

---