Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə89/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   85   86   87   88   89   90   91   92   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
112 
icad olunmadığı bir dövrlärdä). 
Şübhäsiz,  hämin  dövrlärdä  bu  obyektlärlä  rastlaşanların  sayı  yüz  minlärlädir.  Lakin  onların  böyük 
äksäriyyäti o dövrün täsävvür säviyyäsinä uyğun olaraq fikrini cin, mäläklär vä b. ilä rastlaşması kimi formula 
etdiyindän müasir elm onların ifadälärini az mötäbär fakt kimi qäbul edir. 
XX äsrlärdä qäzetlärin meydana  gälmäsi ilä problem qäzetlär säviyyäsindä  müzakirä olunmağa başlayır, o 
cümlädän: ?.08.1809 tarixli «Cornel of neçurel xistorii...», 7.09.1820 tarixli «Annale de şimi», 23.05.1909 tarixli 
«Uikli  dispatç»,  20.05.1909  tarixli  «Deyli  Meyl»,  31.01.1913  tarixli  «London  standart»  vä s.  adlı  Avropa 
qäzetlärindä  bu  obyektlär,  onların  hämin  äräfälärdä  hansısa  bölgädä  görünmäsi,  täsviri  vä s.  barädä  ätraflı 
mälumatlar därc edilmişdir. 
Täkcä  yazılı  ädäbiyyat  deyil,  Yer  küräsinin  müxtälif  xalqlarının  şifahi  ädäbiyyatı  da  bu  fenomenä  dair 
materiallarla doludur. O cümlädän, mäsälän: ABŞ-ın Vayominq ştatındakı Bih-Horn dağları ätäklärindä indiyä 
qädär  dä  daşdan  hörülmüş  qädim  bir  «cadugär  arabası»nın  qırıqları  qalmaqdadır.  Yerli  hinduların  dediklärinä 
görä,  onu,  onların  qädim  äcdadları  «göydän  gälmiş  adamlar»ın  şäräfinä  onların  «uçan  arabasına»  bänzädib 
yaratmışlar. Onların dediyinä görä, bura, sämadan gälmiş adamların Yerä endiyi yerdir vä onların äcdadları da 
bu qurğunu tikdilär ki, növbäti däfä säma adamları gäldikdä öz ävvälki eniş yerlärini tanıya bilsinlär. Kanada vä 
Minnesota hindularının dediklärinä görä, avropalılar oralara gälän vaxta qädär oralarda çox tez-tez sässiz uçan, 
bäzän  dänizin  üstünä  dä  qona  bilän  nähäng  dairävi  arabalar  görmäk  mümkün  idi.  Avropalıların  oralara  ayaq 
açması  ilä  onlar  da  itdilär;  Peru  xalqlarının (Tiaxuanko  r-nu)  rävayätlärindä  nähäng,  parlaq  säma  arabalarında 
gälmiş  «gözäl  insanlar»dan  söhbät  açılır.  Onlar  hündürboylu,  parlaqsaçlı  vä  qäribä  paltarda  idilär;  German 
xalqlarının  inamına  görä,  onların  äcdadları  buralara  «uçan  qüllälär»dä  gäliblär;  Podoli  slavyanlarının 
rävayätlärindä insanın birinci däfä Yerdä yox, tamam başqa ulduz sistemindä yaradıldığından söhbät açılır. Onlar 
sonradan  gälib  Yerdä  mäskunlaşıblar;  Analoji  fikir,  yäni  insanlığın  ävvälcä  bir  başqa  ulduz  sistemindä, 
qalaktikada  dünyaya  gälib,  sonra  Yer  planetinä  köçmäsi  Afrika,  Asiya  vä  Amerikanın  bir  çox  xalqlarının 
mifologiyasında  da  eynilä  täkrarlanır.  Bunlardan  bäzilärinin,  o  cümlädän,  Peru  xalqlarının,  Kalimantan  adası 
xalqlarının,  qädim  mayyaların  vä b.  rävayätlärindä  isä  hätta  insanlığın  ilk  mäskunlaşdığı  ulduz  sisteminin 
täxmini  istiqamäti  dä,  däqiqläşdirilir:  Bu  –  Ülkär  bürcünün  ulduzlar  sistemindän  biridir;  Afrika  doqonlarının, 
Yeni  Zelandiya  maorilärinin,  Pasxa  adaları  sakinlärinin,  Sibir  ketlärinin  vä b.-nın  äsatir  vä  rävayätlärindä  dä, 
yadplanetlilär barädä çoxsaylı mälumatlar var. 
Yeri  gälmişkän  Tövratda  da  «uçan  boşqablar»  barädä  maraqlı  mälumat  var.  Belä  ki,  Peyğämbär  ezekl 
barädä  olan  hissädä  Peyğämbär  ezekl  vähyläri  ona  parlaq  işıq  saçan,  uçan  nähäng  arabada  gälmiş  qäribä 
insanların  gätirdiyini  bildirir,  hämin  maraqlı  uçan  qurğunun  vä  ondan  düşüb  gälän  insanabänzär  mäxluqların 
(«mäläklärin») täsvirini verir. 
Bütün  bu  mäsälälär  räsmi  elmin  bu  fenomeni  inkar  etmäsini  hälälik  mümkünsüz  edib.  Äksinä,  bütün 
dövrlärdä  bir  sıra  çox  nüfuzlu  alimlär  ona  münasibät  bildirib,  bu  fenomenin  sirrini  açmağa  cähd  göstärmişlär. 
Tanınmış nüfuzlu alimlärdän Aristotel, Sialkovski, Eynşteyn vä b. bu sıradandırlar, yäni onlar da yadplanetlilär 
mäsäläsinä ciddi diqqät verib, bu barädä müäyyän mülahizälär söylämişdilär. 
Bu izahlara gäldikdä isä, hämin bu  Yerdänkänar sivilizasiyaların nä olması mäsäläsi ilä bağlı indiyä qädär 
iräli sürülmüş versiyaları, äsasän, aşağıdakı kimi qruplaşdırmaq mümkündür: 
  Birinci – än geniş yayılmış versiyaya görä, onlar – uzaq planetlärdän, ulduz sistemlärindän, qalaktikalardan vä s. gälmiş 
şüurlu varlıqlardır (özü dä, ola bilsin, bir yox, bir neçä färqli planet, ulduz sistemi vä s.-dän). Bu versiyanın özü dä bir 
neçä variantdan ibarätdir: 
a)  Onlar Günäş sistemindän känarda, kainatın hansısa digär bir küncündä yaranıb, inkişaf etmiş şüurlu mäxluqlardır; 
b)  Onlar  uzaq  qalaktika  sakinlärinin  özläri  yox,  onların  Yeri  tädqiq  üçün  göndärdikläri  biorobot,  holoqramma  vä s. 
tipli alätläridir; 
v)  Onlar bir zaman Yerdä mövcud olan sivilizasiyalar zamanı Yeri tärk edäräk digär ulduzlarda, qalaktikalarda vä s. 
mäskunlaşmış insan övladlarıdır. Sonradan Yer sivilizasiyası tänäzzülä uğradığından onlarla älaqä käsilib. Onlarsa 
hälä dä öz sivilizasiyalarını saxladıqlarından, yüksäk texniki märhälädädirlär vä mütämadi olaraq öz ulu vätänlärini 
yoluxurlar; 
q)  Onlar insanların başqa planetdä, ulduzda vä s. yaşayan äcdadlarıdır. Belä ki, insan ilk olaraq mähz orada meydana 
çıxıb, sonra Yerä köçüb. «uçan boşqab» da, hämin ulduz, planet sistemi sakinlärinin Yerdäki häyat eksperimentinä 
näzarät üçün göndärdikläri tädqiqat aparatları vä heyätläridir... 
 
kinci versiyaya görä, onlar heç dä uzaq planetlärdän gälmäyib, insanla birlikdä eynilä hämin bu Yer küräsindä yaşayan 
digär bioloji mutasiyadırlar, mümkündür ki, hätta insanın növ müxtälifliyidirlär. Başqa sözlä, onlar da, insan kimi Yer 
küräsinin sakini – canlılardandırlar, lakin digär canlılardan färqli olaraq onlar yer altında vä ya okeanın därinliklärindä 
yaşayırlar,  elmi-texniki  täräqqi  baxımından  insanı  qabaqlayıblar.  «Bermud  üçbucağı»,  «Şeytan  dänizi»  vä s.  kimi 
anomal yerlär onların yeraltı dünyalarının darvazalarıdırlar; 
  Üçüncü versiyaya görä, onlar ümumiyyätcä, bu ölçüdä deyil, tamam başqa ölçüdä – beşinci ölçüdä, mäkanın paralel 
qatlarında yaşayan canlılardandır. Ufologiyada Nyu-York universitetinin professoru R.Şapironun bu fikri mäşhurdur ki, 
häyatın  su-karbon  modelinin  universallığı  hipotezası  astro-biologiyanın  täräqqisini  tormozlayan  «än  zärärli 
ehkamlardandır». Digär amerikan professoru astrofizik Fred Hoyl deyir: « nsanlar onların här addımına näzarät edän 
özgä bir şüurun oynadığı böyük oyunda kiçik piyadalardır. Bu yad şüur, özgä kähkäşanda, beşinci ölçüdä mövcuddur, 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   85   86   87   88   89   90   91   92   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə