Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
121 
Kimläräsä kimlärinsä aqibätini nümunä göstärmäk dä, hämçinin. 
 V.2.2.2)  Müxtälif  täräfläri  onun  äleyhinä  qaldırmaq  üçün  praktik  fäaliyyät  aparılır,  başqa  sözlä, 
täşviqat  metodlarından  (bax:  «Täşviqat»  bölümünä  [burada, säh. 53])  gen-bolluqla  istifadä  edilir.  O 
cümlädän: 
 V.2.2.2.2.a)  Bu  mäqsädlä  sifariş,  muzd  ödämä,  sälahiyyätlärdän  istifadä  vä s.  kimi  metodlardan  fäal 
istifadä edilir. 
 V.2.2.2.2.b)  Äldä  bayraq  etmäk  üçün,  yaxud  da  elä  lazımi  täräfin  özünün  näticä  çıxara  bilmäsi  üçün 
haradasa  bu  addımı  atmış  käslärin  bundan  xeyir  tapmaması,  äksinä,  uğursuzluğa  düçar  olması  süni  täşkil 
edilir,  sonra  da,  bu  müvafiq  provakasion  kommentariya  ilä  täbliğat  hädäfi  olan  täräflärin  näzärindä 
qabardılır: 
 V.2.2.2.2.c) Onlarda süni olaraq här hansısa älavä problemlär formalaşdırılır vä ya hansısa mövcud bir 
probleminin aktuallıq däräcäsi näzärlärindä süni şişirdilir, artırılır ki, bununla da diqqät vä ya qüvväläri bu 
mäsälädän yayındırılır. 
Sair här növ vasitälärlä onun äleyhinä täbliğat vä ya täşviqat fäaliyyäti aparılır. Bütün bunlarla da ona qarşı 
bir şübhäli, täräddüdlü, inamsız münasibät formalaşmasına, äleyhinä kompaniya formalaşmasına, ätrafdakıların 
vä  ya  bayaqdan  neytral  olan  täräflärin  onun  äleyhinä  köklänmäsinä,  qalxmasına,  ona  qarşı  konkret  aksiyaların 
häyata keçirilmäsinä vä s. nail olunur. 
 V.23) Sadalanan bu metodlarla räqibin vä ya räqib cäbhäsi üzvlärinin hansısa qisminin qarşısında psixoloji 
istehkam çäkmäyä müväffäq olunarsa, vä ya yolu lazımi istiqamätä döndärilä bilinärsä, hämin qismin bu qärarı, 
yäni  bu  yoldan  çäkinmäk,  bu  fikirdän  daşınmaq  vä  ya  sizä  särf  edän  istiqamätdä  getmäk  planı  här  vasitä  ilä 
dästäklänir  (bax:  «Müsbät  sanksiyalar»  bölümünä  [burada, säh. 80]).  Äksinä,  heç  bir  näticä  äldä 
olunmaz  vä  räqib  sizä  zidd  addım  atmaq  qärarını  verärsä  ona  qarşı,  yaxud  söhbät  çoxluqdan  gedirsä,  räqib 
cäbhäsinin täsirä düşmäyib, sizä zidd atmaq qärarında qalan hissäsinä (xüsusi aktivlärä) qarşı artıq tam qüvvä ilä 
atakaya  keçilir,  mümkün  olan  bütün 
M
M
ä
ä
n
n
f
f
i
i
 
 
s
s
a
a
n
n
k
k
s
s
i
i
y
y
a
a
l
l
a
a
r
ra  äl  atılır  ki,  bunun  üçün  dä,  räqibin  taktiki  vä  strateji 
maraqları hädäf seçilir, onlara zärbä vurulur. Başqa sözlä, onların (onun): 
  Mäqsädläri  yolundakı  istänilän  iräliläyişinä  mane  olunur,  bäla  yağışı,  problem  atäşi  ilä  yoluna  istehkam 
çäkilir,  problemlärinin  hälli  blokirovkalanır  (bax:  «
n
n
q
q
i
i
l
l
a
a
b
b
l
l
a
a
r
r
ı
ı
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
f
f
o
o
r
r
m
m
a
a
l
l
a
a
ş
ş
d
d
ı
ı
r
r
m
m
a
a
l
l
ı
ı
,
,
 
 
s
s
i
i
t
t
u
u
a
a
s
s
i
i
y
y
a
a
l
l
a
a
r
r
ı
ı
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
d
d
ä
ä
y
y
i
i
ş
ş
m
m
ä
ä
l
l
i
i» bölümünä [burada, säh. 121]). 
  Real  (mäs.,  Ermänistan  üçün  Rusiya  vä  Fransa  kimi)  vä  potensial  (mäs.,  Ermänistan  üçün  ABŞ  kimi) 
müttäfiqläri ilä, istänilän neytral täräflä, hätta räqibläri ilä istänilän xoş münasibätlärinä xätär toxundurulur, 
buna  imkan  verilmir,  äksinä,  äleyhinä  räqiblär  yetişmäsi  täşkil  edilir  (bax:  «Qüvvälär 
(şäxsiyyätlär, dövlätlär...) äleyhinä fäaliyyätlär
» bölümünä [burada, säh. 125]); 
O CÜMLÄDÄN: 
   
V
V
.
.
3
3
.
.
 
  NQILABLARI NECÄ FORMALAŞDIRMALI, SITUASIYALARI NECÄ DÄYIŞMÄLI 
« nqilabı dahilär yaradır, fanatiklär häyata keçirir, ondan fırıldaqçılar fayda götürür» 
Bismark 
Täbiät  insanın  sonsuz  arzularını  sonlu  imkanlara  bükmäklä,  cämiyyät  ona  istädiyini  deyil,  yalnız  xeyirli 
olanları vermäklä, ätraf insanlarsa ruzisinä şärik çıxmaqla insan azadlığını mähdudlaşdırır.  ddiaları ilä imkanları 
arasındakı  räqabätdän  stimullaşan  insan  fäaliyyäti  isä  yalnız  bunların  tam  bärabär  halında  özünün  maksimum 
taraz  halında  olur  vä  bu  baxımdan,  onlardan  här  hansısa  birinä  täsir  göstärmäklä  insanın  fäaliyyätini 
reqlamentläşdirmäk mümkündür. 
nsanın  iddialarının  bäsitliyi  onun  näzäri  potensialının,  imkanının  mähdudluğundan  vä  ehtiyatında  zäruri 
fäaliyyät  proqramının  olmamasından  iräli  gälir  (iddia  ilä  arzunu  qarışdırmamalı).  Bu  baxımdan,  ona  lazımi 
mäslähät,  proqram  vermäk,  çıxış  yolu  göstärmäk,  çoxsaylı  variantlarla  tächiz  etmäk  vä  ya  tapmasına  yardımçı 
olmaq  vä b.  onda  yeni  iddialar  yaratmağın  zäruri  şärtidir.  ctimai  räyi  idarä  etmäk  üçün  yaradılmış  sosial 
institutlar, mähz bu mäqsädä xidmät edirlär. 
mkanların  mähdudluğu  isä  iddialar  qarşısında  baryer  çäkän  digär  amildir.  Älavä  imkanlar  insanda  älavä 
iddialar  doğurur.  Bu  baxımdan,  insanı  zäruri  texnologiya  ilä  –  silah,  alät,  vasitä,  cihaz,  infrastruktur  vä s.  ilä 
tächiz  etmäk  onda  zäruri  iddianı  stimullaşdırmağın  digär  vasitäsidir.  Silahla  tächiz  olunmuş  dövlätlärin  «qan-
qan» iddiasına düşmäsi, väzifäsi yüksälän adamın köhnä dostlardan soyuması vä b. bu nüansa nümunälärdändir. 

---