Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
123 
mäcbur oldu. 
  Nümunä 2: Körfäz müharibäsi dövründä (1991 yanvar-fevral) ABŞ özünün demokratik bir dövlät olduğunu, äsirlärin 
hüququnu  qoruduğunu  vä s.  äldä  bayraq  edäräk  älä  keçirdiyi  ilk  5-10  äsiri  än  bahalı  mehmanxanalarda  yerläşdirib, 
onlara  här  növ  komfort  şärait,  o  cümlädän,  normal  qida,  tibbi  xidmät,  doğmaları  ilä  mäktublaşmaq,  vaxtın  äyläncäli 
keçirilmäsi  (o  cümlädän,  qabaqcadan  bu  mäqsädlä  xüsusi  hazırlanmış  fahişä  xidmäti),  dini  ayinlärin  icrası,  sonrakı 
yaşayış yerinin särbäst seçilmäsi vä s. kimi imkanlar yaradır. Sonra isä ABŞ-ın düşmäninin sadä iraklılar yox, Säddam 
Hüseyn  olduğunu  äsas  gätiräräk,  bir  häftädän  sonra  onların  hamısını  azad  edir.  Qayıdandan  sonra  äsirlärin  här  biri 
äsirlikdä gördüyü bu kefi ağız dolusu öz härbi hissäsindä reklam edir. Hämçinin, ABŞ xüsusi idaräläri, paralel olaraq, 
leqal  vä  qeyri-leqal  informasiya  kanalları  ilä,  o  cümlädän,  mätbuata  müsahibä  verän  äsirlärin  vä  ya  azad  edilän 
äsgärlärin  öz  dili ilä, bunu, eläcä  dä, äsir düşmäyin  yollarını,  mexanizmini,  prosedur  qaydalarını  vä s.,  hämçinin äsir 
düşmäyin kütlävi hal almış olduğunu –  rak äsgärlärinin hazırkı ağır güzäranı ilä kontrastda – geniş reklam etdirir. ABŞ 
äsirliyinin  işgäncä  yox,  sanatoriya  olduğunu  eşidib  bilän,  eyni  zamanda,  bu  kefi  görmäyin  däqiq  xäritäsinä, 
instruktajına,  yoluna malik olan  rak äsgärläri növbäti däfä artıq bir qädär az müqavimätlä äsir  düşürlär. ABŞ  xüsusi 
idaräläri  ikinci  däfä  dä  yenä  bir  neçä  min  iraklının  bu  qayda  ilä  hazırlayıb  geri  qaytarandan  sonra,  artıq  bütün  rak 
cäbhäsi  boyu  hamıda  äsirlik  qorxusu  näinki  bilmärrä  yox  olur,  äksinä,  hamıda  ömründä  bircä  däfä  dä  olsa  bu  kefi 
görmäk häväsi  yaranır. Näticädä, Müttäfiq  qoşunları 40 gün ärzindä  rakın 83 969 (!) äsgär vä zabitini äsir düşmäyä 
(«Azad  olmaq  –  äsir  olmaqdan,  lakin  äsir  olmaqsa  –  ölmäkdän  üstündür!»  prinsipi)  tährik  edä  bilmişdi  (götürmäyä 
müväffäq  olmuşdu).  O cümlädän, äsir düşmäk  üçün  növbäyä duran  rak äsgärlärinin  sayı  o  däräcädä  çox  idi  ki,  ABŞ 
hätta äsirläri qäbul etmäk, qeydä almaq  vä  yerbäyer  etmäk üçün  bir-neçä  xüsusi diviziyasını döyüşdän ayırıb, bu  işä 
qoşmuşdu. (Täbii ki, artıq lazımi mäqsäd äldä olunduqdan sonra, üçüncü däfä, daha äsirlär geri qaytarılmır vä onlara 
artıq ävvälki, kef verilmirdi). 
ABŞ  ekspertlärinin  hesablamalarına  görä  bir  iraklını  öldürmäk,  orta  hesabla  ABŞ-a  400  min  (!)  dollara  başa 
gälirdisä,  inandıraraq  äsir  düşmäyä  tährik  etmäk  –  cämisi  125  dollara  başa  gäldi  (Bänzär  mövzularla  älaqädar  bax, 
burada: säh., 61, 125). 
Hämçinin, räqib äsgärlärini äsirliyä, silahı yerä qoymağa vadar etmäk mäqsädilä amnistiya, mükafat, imtiyaz vä s. 
müäyyänläşdirmäk dä, ähämiyyätli effekt verä bilir. 
  Nümunä 3: Vyetnam müharibäsi dövründä Vyetkonq partizanları 1965-ci ildä ABŞ-ın buradakı ordularına poçt gätirän 
bir avtomobili älä keçirmäyä müväffäq oldular. Buradakı mäktublar äsasında amerikan äsgärlärinin bir çoxunun şäxsi 
häyatı  barädä  müäyyän  faktları  öyränän  vyetnamlılar,  artıq  sabahısı  günü  bunu  psixoloji  ämäliyyatın  xammalına 
çevirdilär. Säsgücländiricilär vä ya radio vasitäsilä çatdırılan informasiyalardan bäzi amerikan äsgärläri «öyrändilär» ki, 
arvadları  onlara  xäyanät  edib,  bäziläri  «öyrändi»  ki,  nişanlıları  onların  än  yaxın  dostları  ilä  ailä  qurmağa  hazırlaşır, 
bäziläri  artıq  nişanlılarının  başqasına  ärä  getdiyini,  bäziläri  valideynlärindän  hansınınsa  öldüyünü  vä s.  ‘‘öyrändilär’’. 
Özü  dä  informasiya  bütün  hallarda  elä  formada  täqdim  edilirdi  ki,  bütün  bunların  hamısının  günahı  bu  vä  ya  digär 
formada  onların  bu  mänasız  müharibä  ucbatından  evlärindän,  ailälärindän  uzaq  düşmäsinin  üstünä  gälib  çıxırdı. 
Näticädä,  ABŞ-ın  buradakı  ordusunun  mänävi-psixoloji  durumu  ifrat  däräcädä  aşağı  düşäräk,  burada  dezertirliyin 
kütlävi xarakter almasına gätirib çıxardı (Bänzär mövzularla älaqädar bax, burada: säh., 61, 125). 
Deyilän metodlarla diqqäti öz güzäranına vä perspektivinä yönäldilmiş vä bunların o qädär dä ideal olmadığı 
qänaätinä gätirilmiş räqib (yaxud räqib ähalisi, ordusu vä s.), istär-istämäz narahat olmağa, öz väziyyäti üzärindä 
düşünüb-daşınmağa, real väziyyätindän doğan psixi diskomfortluğunun hälli yollarını araşdırmağa başlayasıdır. 
Bundan  sonra  onlara  (räqib  ähalisinä,  ordusuna,  xalqına,  liderinä  vä  ya  ümumiyyätcä,  konkret  hansısa 
şäxsä): 
 V.3.2.1.2)  Bu  qeyri-älverişli  väziyyätin  «säbäb»  vä  «säbäbkarlarını»  axtarıb-tapmaqda  ona  ‘‘yardım 
edilir’’’.  Maraqlardan  vä  işin  mahiyyätindän  asılı  olaraq  belä  «säbäb»  vä  ya  «säbäbkar»  mövqeyindä 
aşağıdakılardan bir vä ya bir neçäsi täqdim oluna bilär: 
a)  Ya mäsuliyyät öz üzärinä götürülür vä bütün hallarda aşkar vä ya üstüörtülü formalarda (mäs., jest, eyham, ritorik sual 
vä s. dili ilä) başa salınır ki, täzyiqläriniz näylä älaqädardır vä bunun qarşısını almaq üçün o nä etmälidir; ya da: 
b)  Günah sizä lazım olan kiminsä üstünä; 
c)  Ya räqibin tutduğu yolun (ideya, plan, xätt, kurs, platforma, ideologiya, mäqsäd, amal, arzu, istäk, addım, yol, cähd, 
näzäriyyä, doktrina, lozunq, konsepsiya, baxış, prinsip vä s.-in) üstünä; 
d)  Ya onun realizä vasitäsinin (texnikanın, mövcud planın, hansısa kadrın, o cümlädän, liderin) üstünä; 
e)  Ya bu yolun, mäqsädin realizäsindä iştirakın üstünä; 
f)  Ya qäzavü-qädärin üstünä; 
g)  Yaxud da bunlardan bir neçäsinin üstünä atılır. 
Yäni  sizin  maraqlarınızdan  asılı  olaraq,  väziyyät  analiz  ediläräk  bu  problemlärin  günahı  bu  vä  ya  digär 
formada  deyilän  bu  hädäflärdän  här  hansısa  birinin  vä  ya  bir  neçäsinin  üstünä  atılır.  Äslinä  qalsa  isä,  imkan 
daxilindä iş elä qurulur ki, o özü qeyd-şärtsiz  olaraq  problemlärinin günahını ävvälcädän bunlardan  sizä lazım 
olan  hansındasa  görsün  vä  sizin  bu  täbliğatınıza,  ümumiyyätcä,  heç  bir  ehtiyac  qalmasın,  vä  ya  bu  täbliğat 
kömäkçi funksiya daşısın; 
 V.3.2.1.3) Bundan sonra, ona alternativ variant, situasiyadan konstruktiv «çıxış yolu» axtarıb tapmaqda 
«yardım edilir». 
Bunun üçün, ilkin märhälädä, prosesä obyektivlik rängi vermäk üçün, onun ağlına  gälä biläcäk, lakin sizä 
särf  etmäyän  digär  bir  neçä  variantlar  (mümkün  qärarlar,  addımlar,  seçimlär  vä s.)  deyilän  qaydalarla  saxta 
analiz ediläräk, bütün bu variantların onun üçün o qädär dä älverişli olmadığı, äksinä, yararsız olduğu qänaätinä 
gälmäsinä, onda bu cür täsävvür formalaşmasına çalışılır. 

---