Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
53 
deoloji diversiya mäsälälärindä täbliğatdan, istär ayrıca färdlärin vä istärsä dä nähäng qrupların, kütlälärin, 
xalqların, orduların beyninä lazımi lozunqları, inamları, baxışları, motivläri yerläşdirmäk, räqib cäbhäsinin şäxsi 
heyätinin  (o  cümlädän,  ähalisinin)  mänävi  vä  härbi  ruhunu  qırmaq,  onların  öz  qüvväsinä  vä  härbi-siyasi 
rähbärliyinin  kompetentliyinä  inamını  itirmäk,  döyüş  qabiliyyätini  aşağı  salmaq,  müqavimät  iradäsini  qırmaq, 
onlarda  kütlävi  psixoz,  täslimçilik  ähval-ruhiyyäsi,  müqavimätin  mänasızlığı,  mäğlubiyyätin  qaçılmazlığı 
täsävvürü, mäğlubiyyätlä barışmaq psixologiyası, äks  täräfä qarşı loyal münasibät vä s. formalaşdırmaq, onları 
säfärbärlikdän vä ya härbi ämäliyyatlarda iştirakdan boyun qaçırmağa, komandirlärä tabe olmamağa, özlärinin, 
öz  yaxınlarının  vä  ya  öz  dövlätlärinin,  vätänlärinin,  rähbärlärinin  vä b.  äleyhinä  olan  addımlara,  fäaliyyätlärä 
tährik  etmäk,  satqınlığa,  äsir  düşmäyä,  dezertirliyä  meylländirmäk,  bir  sıra  mäsälälärdä  häqiqi  märamları 
maskalamaq,  räqib  cäbhäsindä  parçalanma  yaratmaq,  räqibin  härbi-siyasi  rähbärlärini,  liderlärini,  baxışlarını, 
konsepsiyalarını, doktrinalarını vä s. diskreditä etmäk, räqibi beynälxalq arenada täklämäk, onun daxili vä xarici 
siyasätini  şübhä  altına  almaq,  beynälxalq  arenada  vä  öz  cäbhäsi  daxilindä  bäzi  qeyri-mäqbul  addımlar  üçün 
qabaqcadan  münbit şärait yaratmaq  vä ya bu  cür tädbirläri sonradan bäraätländirmäk, burada özünün vä ya öz 
müttäfiqlärinin maraqlarına cavab verän baxışlar yaymaq vä s. mäqsädläri üçün istifadä olunur. Bugünkü gündä 
bu  elementlär  adi  psixoloji  täsir  hüdudundan  çox-çox  känara  çıxaraq,  hätta  gündälik  siyasätin  dä  aktiv 
elementinä çevrilib, hansılar ki, özünü iqtisadi vä diplomatik sahädä daha  çox büruzä verir. Fäqät, dövlätin öz 
ideologiyası zäif olduqda, onun vätändaşlarının başqalarının täsiri altına düşmäsi ehtimalı birä-min qat artır. 
  ABŞ  kinci  Dünya  Müharibäsi  dövründä  Almaniya  cäbhäsindä  8  milyard  (!)  väräqä  säpmişdi;  Koreya  müharibäsi 
dövründä  yerli  ähalinin  ideoloji  dezoriyentasiyasına  nail  olmaq  mäqsädilä,  ABŞ  ictimai  yerlärdä  3 500  televiziya 
quraşdırmışdı;  Digär  halda,  yäni  müttäfiqläri  ilä  birlikdä  40  günä  83 000-dän  (säksän  üç  mindän  [!])  artıq  äsir 
götürdüyü Körfäz müharibäsi äräfäsindä  rak ähalisi vä äsgärläri arasında konkret tezliyä köklänmiş 150 min (!) pulsuz 
radioqäbuledici yaymışdı; ABŞ ekspertlärinin hesablamalarına görä bir iraklını öldürmäk, ABŞ-a orta hesabla 400 min 
(!) dollara başa gälirdisä, inandıraraq äsir düşmäyä tährik etmäk – cämisi 125 dollara başa gäldi. 
ABŞ dövläti täräfindän maliyyäläşdirilän vä MK  (ÜRU) ilä älaqädar olan «Azadlıq» (o cümlädän, «Azad Avropa», 
«Azad  rak»  vä s.)  radiostansiyalarının  birgä  illik  büdcäsi  Azärbaycanın  dövlät  büdcäsindän  artıqdır  (Maraqlıdır,  bu 
faktın  qarşısında,  kiçik  dövlätlärin  öz  daxilindä  yayımlanan  radio  vä  televiziya  kanallarından  hansısa  birinin  dövlät 
inhisarında olmasına qarşı Qärbin käskin reaksiyası, onları tärkisilah mäqsädindän iräli gälmir ki?). 
Bugünkü dünyada yayılan informasiyaların 70%-i üzärindä monopoliya ABŞ-a mäxsusdur. 
Göräsän, sadalanan bu statistika ilä ABŞ-ın bugünkü nailiyyätläri arasında rabitä nä säviyyädädir? 
Näzärdä  bir  şeyi  saxlamalı  ki,  täbliğatdan  känarda  lider  –  adi  adamdan  heç  nä  ilä  färqlänmir.  Lider  necä 
olursa-olsun öz rolunu yalnız bir şärtlä – ätrafdakılar üzärindä tam ideoloji hökmranlıq äldä etmäk şärtilä oynaya 
bilär. Yeri gälmişkän ekspertlärin bugünkü yekdil räyinä görä ABŞ-ın Vyetnam müharibäsindäki mäğlubiyyäti, 
onun mähz ictimai räy üzärindä näzaräti itirmäyä başladığı dövrlä üst-üstä düşür. 
Bütün  bu  deyilänlärin  mäntiqi  näticäsi  olaraq  Arximedin  «Mänä  dayaq  nöqtäsi  verin,  män  dünyanı 
qaldırım!»  aforizmini  bu  gün  bu  baxımdan  aşağıdakı  formada  improvizä  etmäk  mümkündür:  «MÄNÄ 
TR BUNA VER N, MÄN DÜNYANI QALDIRIM!». 
     
IV.1.2. TÄŞVIQAT 
Täşviqat  adı  altında  isä  burada  –  psixi  modelläşdirmänin  ideoloji  vasitälär  istisna  olmamaqla,  dominant 
olaraq  qeyri-ideoloji  vasitälärlä  realizäsi  variantları  näzärdä  tutulur.  Buraya  –  müxtälif  sövdäläşmälär, 
kompromislär, provakasiyalar, sifarişlär, perspektivi olmayan qızışdırıcı täkliflär vermäk, xüsusi täşkil etmälär, 
xäbärdarlıqlar, hädä-qorxular, nümayişlär, tätillär, boykotlar, rüşvät vermä, qarşısında şärt qoyma, ondan nä isä 
girov  götürmä,  sui-qäsd,  diversiya-terror,  sabotaj,  şantaj,  fiziki  güc  tätbiqi,  härbi-fiziki  ekspansiya,  uşağını 
oğurlatma, evini, maşınını yandırma, işdän çıxarma, ona acıq verän häräkätlär etmä, polisä müraciät etmä vä s. 
kimi  adi  häyatda  rastlaşılan  bu  kimi  vasitälär  aiddir  (ätraflı  bax:  «Qüvvälär  (şäxsiyyätlär, 
dövlätlär...)  äleyhinä  fäaliyyätlär
»  vä  « nqilabları  necä  formalaşdırmalı, 
situasiyaları necä däyişmäli
» hissälärinä [burada, säh. 125 vä 121]). 
Bu kateqoriyadan olan bäzi sadä täşviqat metodları: 
  Nisbätän  sadä  täşviqat  metodlarından  biri  –  räqibä  müäyyän  sövdäläşmä  täklif  etmäkdir.  Bunun  üçün  maraqların 
ortaq mäxräc täşkil etdiyi, käsişdiyi mäqamları axtarıb tapa bilmäk vacibdir. 
—  Bu  kateqoriyadan  olan  daha  bir  metod  –  sifarişlä,  muzdla  iş  gördütdürmäkdir.  Rüşvät  vermä  bu  metodun 
növmüxtälifliyidir; 
—  Bu  kateqoriyadan  olan  daha  bir  metod  –  qarşılıqlı  kompromisä  getmäkdir.  Yuxarıdakı  metoddan  färqli  olaraq, 
orada itkisiz qazanc äldä olunursa, burada güzäştlärin qarşılıqlı mübadiläsi baş verir; 
—  Bu kateqoriyadan olan daha bir metod – cavab gözlämädän birtäräfli qaydada bir addım geri çäkilmäkdir. Güzäşt – 
adekvat  öhdälik  doğurur.  Hadisälärin  sonrakı  eskalasiyasının  mäsuliyyätinin  bir  täk  onun  üzärindä  qalacağını  vä 
yaxud  täräfinizdän  özünä  heç  bir  tählükä  qalmadığını  därk  edän  täräf-müqabilin  analoji  addım  atması  ehtimalı 
böyükdür; 

---