Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
62 
inamsız,  aşağı  özünüqiymätländirmä  hissinä  malik,  bädbin,  özünü  gäräksiz  hesab  edän,  psixi  tempin  yavaş  tipinä 
mänsub, täsirgöstärän şäxsin täsiri altına bundan ävväl dä düşmüş adamlar vä b.; 
e)  Sosial baxımdan – aşağı sosial statusu olan şäxslär vä b. täsirlärä, äsasän müqavimätsiz düşürlär; 
Bunlar  tälqinä  daha  tez  düşän  ayrıca  färdlärin  ümumi  älamätläri idi.  Cämiyyät  daxilindä  daha  yaxşı  tälqin 
obyekti olan sosial qruplara aşağıdakılar aiddir: 
  Mülki  sferada  daha  yaxşı  tälqin  oluna  bilän  vä  ya  tälqin  obyekti  ola  bilän  kateqoriyaya  aiddir:  özünün  hüquqi, 
iqtisadi, sosial  väziyyätindän narazı olan qruplar, klanlar, täbäqälär, şäxslär, o cümlädän, väzifäsindän getdiyinä görä 
incik qalanlar, siyasi vä ya iqtisadi iflasa uğramış şäxslär, seçkidä uduzmuş şäxslär, mähbuslar, xästälär vä b.; hämçinin 
pasifistlär,  nihilistlär,  dissidentlär,  bir  sıra  dini  qruplar,  ähalinin  kasıb  täbäqäsi,  täläbälär  vä b.  istänilän  ölkänin 
tälqinähässas kateqoriyasını täşkil edirlär. Xarici qüvvälär vä müxalifät ähalinin äsasän bu kateqoriyaları ilä iş aparıb, 
täbliğat üçün hädäf seçirlär; 
  Härbi sferada daha yaxşı tälqin oluna bilän vä ya tälqin obyekti ola bilän kateqoriyaya aiddir: Yeni formalaşmış vä 
ya ehtiyatda olan hissälärin härbi xidmätçiläri; mühasiräyä düşmüş härbi xidmätçilär; härbi ämäliyyatlar zamanı böyük 
itki vermiş hissälärin şäxsi heyäti; hökumätin siyasi kursundan vä ölkäni müharibäyä gätirib çıxarmasından narazı olan 
härbi  xidmätçilär;  başqaları  ilä  müqayisädä  nisbätän  pis  maddi-mäişät  tächizatı  olan  hissälärin  härbi  xidmätçiläri; 
aralarında sosial, milli, dini vä s. konfliktlärin qeydä alındığı bölmälär; räqibin milli azlıqdan olan äsgär vä zabitläri; vä 
b. (Müharibädä psixoloji metodların konkret tätbiqi ilä älaqädar älavä olaraq bax: burada, sähifä 53, 62, 64, 71, 71, 
78-79, 118, 127 vä s.-ä) 
 
IV.2.1.3. SITUATIV FAKTORLARA ISTINADÄN HÄYATA KEÇIRILÄN TÄLQIN 
Tälqin prosesindä rolu olan nüanslardan daha birisi – älverişli situasiya faktorudur. Yäni situasiyadan asılı 
olaraq  ayrıca  färd  vä  ya  toplumların  tälqinähässaslıq  qabiliyyäti  käskin  däyişir  ki,  bu  da  digär  faktorların 
stabilliyi  şäraitindä  tälqinin  näticäsinä  ähämiyyätli  täsir  göstärä  bilir.  Bu  baxımdan,  kimäsä  näyisä  tälqin  edä 
bilmäk  üçün  münasib  vaxt  seçä  bilmäk  vä  ya  qarşı  täräfin  tälqinähässaslığını  artıran  atmosferi  süni  şäkildä 
formalaşdıra bilmäk üçün, kütlä vä ya ayrıca individlärin tälqinähässaslığını artıran situasiyaların xarakterindän 
xäbärdar olmaq çox zäruri faktordur. Belä amillärin bir qismi isä aşağıdakılardır. 
Müxtälif elmi cäräyanlarda «ikinci siqnal sistemi», «intellekt», «mäntiqi täfäkkür», «mücärräd idrak» vä s. 
kimi terminlärlä  adlandırılan,  özünün  tänqidi-rasional  funksiyası  ilä  orqanizmin  bir  növ  keşikçisi,  qoruyucusu, 
«senzurası» väzifäsini daşıyan şüur – insanın fiziki, emosional, intellektual vä iradi durumunun yalnız müäyyän 
diapazonu  hüdudunda  fäaliyyät  göstärib,  bundan  bütün  känaraçıxma  hallarında  öz  funksiyasını  dayandırır. 
Hipnoz,  mähz  insanı  bu  diapazon  hüdudundan  känara  çıxarmaq  funksiyası  daşıyır,  lakin  bu  mäqsädli  yeganä 
vasitä deyil. Liderlär hämin bu alternativ vasitälärdän xäbärdar olmaları säbäbindändir ki, insanları özlärinin dä 
xäbäri olmadan ayıq vaxtı «hipnoz» väziyyätinä gätirir, onları öz iradälärinin äsirinä çevirib, bir «zombi» kimi 
mäqsädlärinin realizäsindä istifadä edä bilirlär. 
Gündälik  häyatda  insan  çox  tez-tez  elä  situasiyalarla  rastlaşır  ki,  burada  o,  şüurun  täsirindän  tam  känar 
väziyyätä  düşür  vä  bütün  fäaliyyäti  qeyri-iradi,  qeyri-şüuri  şäkildä  baş  verir,  mäsälän,  şok,  özünüitirmä  vä s. 
hallarında. Bu zaman ekstremal situasiyaya cavabän, ani olaraq orqanizmin bütün potensial müqavimät qüvväsi 
dövräyä  qoşulur,  bilik  vä  häyat  täcrübäsinä  äsaslanan  şüur  (sol  beyin)  müväqqäti  öz  funksiyasını  itirir  vä 
orqanizmin sonrakı (tählükä sovuşana qädär) bütün fäaliyyäti tähtälşüurun näzaräti altında, buradakı ilahinin lap 
tävällüd  günündän  beyinä  yerläşdirdiyi  xüsusi  özünüqoruma  proqramları  (instinkt)  üzrä  baş  verir  (bir  sıra 
hallarda, hätta insanda bu vaxt «faza sürüşmäsi»nin näticäsi kimi müväqqäti vä ya daimi olaraq müäyyän qeyri-
adi qabiliyyätlär dä oyanır). 
nsanı bu vä ya digär däräcädä bu cür şüursuz hala salan mäqamlar ümumi olaraq aşağıdakılardır: 
1)  Xarici  fiziki-kimyävi  täsirlärin  (o  cümlädän,  qravitasiya,  elektrik,  maqnit  vä s.  sahä  gärginliklärinin,  akustik, 
elektromaqnetik vä s. tezliklärin vä b.-nın) müäyyän normal hüdudundan känar häddi; 
2)  Emosiyaların maksimum gärgin vä süst halı; 
3)  Zehni ämäliyyatların mäntiqi-rasional, ardıcıl, sistemli vä ätalätli hüdudundan känar häddi vä s.; 
4)  Ac, yorğun, yuxusuz, xästä vä s. halları; 
Nümunä  üçün,  mäsälän,  aşağıdakı  situasiyalar  deyilän  şäraitlärä  aid  ola  bilär  vä  bu  hallarında  insanın 
tälqinähässaslığı maksimum artır: 
  ldırımdan  sonrakı  isti  yağışlı  havada,  maqnit  anomaliyasında,  Günäş  aktivliyi  dövründä,  atmosfer  täzyiqinin  qeyri-
normal häddindä, gecä vä axşamlar vä s. 
  Panika,  affekt,  fobii,  stress,  şok,  ekstaz,  täşviş,  häyäcan,  äsäbi  gärginlik  vä s.,  väziyyätlärindä;  hämçinin  attraksiya 
(mähäbbät,  simpatiya),  etimad,  relaksasiya,  insayt,  trans,  särbäst  assosiasiya,  eyforiya,  mästlik  vä s.  hallarında,  o 
cümlädän, yaxşı ähval-ruhiyyädä, komfort şäraitdä olanda, mäsälän, heyran, şän, vä s. väziyyätlärindä; 
  Mänzärälärin,  surätlärin,  melodiyaların,  poetik  fiqurların,  mäkani  münasibätlärin,  älamätlärin  vä s.  analizindä,  ilkin 
täässüratda,  gözlänilmäz  hadisälärdä,  diksinmälärdä,  qäfil  xäbärdä,  periferik  qavrayışda,  «seytnot»  väziyyätindä, 
dilemma qarşısında qaldıqda, az mälumatlı mäsälälär üzrä müzakirälärdä vä s.; 

---