Muld Mulla omadused

Muld

Mulla omadused

• Huumus on mulla orgaaniline osa, mis on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste jäänuste lagunemisel.

• Huumusained alluvad lagunemisele aeglaselt

• Huumus koos mineraalse osaga moodustab mullasõmeraid. Mullasõmerad annavad mullalae struktuursuse ja poorsuse – tagavad hea veevahetuse ja õhustatuse.

Vesi mullas

• Vaba vesi

• Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vesi

• Veeaur

• Taimedele on kõige paremini omastatav vaba vesi, mid mullasõmerad kinni ei hoia.

Mieraalained mullas

• Taim omastab min. aineid vees lahustunud kujul osmoosi teel.

• Mulla min. ainete sisaldus tuleneb:

• mulla lähtekivimi koostisest ja

• ainetest, mis saadakse bakterite ja seente poolt orgaanilise aine lagundamisel

Mulla kaltsiumisisaldus määrab mulla Ph

• Lubajarikas muld on aluseline

• Lubjavaene muld on happeline

• Kaltsiumisisaldus mullas määrab taimestiku

• liigilise koosseisu.

• Vastavalt kaltsifiilsed (lubikas, pääsusilm) ja kaltsifoobsed taimed ( turbasammal)

Mullateket mõjutavad:

• Kliima

• elustik

• Mulla vanus

• Pinnamood

• Inimtegevus

• veerežiim

Kliima

• Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.

Mullaorganismid

• Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid

Aeg ( mulla vanus)

• Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist

Reljeef

• Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile

Mulla degradatsioon võib olla

• Bioloogiline

• Füüsikaline

• keemiline

Bioloogiline degradatsioon

• Põhjustatud toitainetepuudusest mullas, mis on saagiga ära viidud.

Füüsikaline degradatsioon

• Põhjustatud rasketest põllumajandusmasinatest

Keemiline degradatsioon

• Põhjustatud tööstuse – ja transpordi saastest, kõlvikute üleväetamisest

• ja taimekaitsevahendite väärkasutamisest.

Mulla hävimist põhjustavad tegurid

• EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon

• KÕRBESTUMINE

• SOOLDUMINE

• HAPESTUMINE

• RASKMETALLID MULLAS

• INIMTEGEVUS

EROSIOON e.UURISTUS

• Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva

• (aitab kaasa kõrbestumisele)

• Vee- erosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine

• sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel.

• Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Veeerosiooni takistuseks rajatakse terrasse. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti

KÕRBESTUMINE

• On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu

• Põhjused:

• 1. Inimtegevus:

• Ebaõige maaharimine

• Ülekarjatamine

• Metsaraie

• 2. Looduslikud protsessid

• Kuiv kliima

• Tuuleerosioon

• Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas

• Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium)

Sooldumine

• Tingitud põldude niisutamisest.

• Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad

• Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast

• Saab vältida muldade läbipesemisega , kuid see on kallis

• Pakistanis langeb igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutavast maast kasutusest välja

KEEMILINE REOSTUMINE e. DEGRADATSIOON

• Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6

• Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu

• Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed

• Maailma muldadest on ligi 30% happelised

• Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega

DEGRADATSIOON

• Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd)

• Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine

• Kahjurite tõrje

Inimtegevus

• Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa

• Egiptuses näiteks 2002.a. seisuga oli ehituse ja teede all 32% põllumaast

• Maavarade kaevandamine

• Raskete põllumajandusmasinate kasutamine-mullad tihenevad

Muldade hävimise peamised põhjused

• 56% veeerosioon

• 28% tuuleerosioon

• 12% keemiline degradeerumine

• 4% füüsikaline degradeerumine