Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Ainevaldkonna „keel ja kirjandus“ ainekava

Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonda kuuluvad eesti keel ja kirjandus. Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks.

Kohustuslike kursuste arv õppeaineti on järgmine:

1. Eesti keel – 6 kursust;

2. Kirjandus – 5 kursust.

Kirjanduse valikkursused Noarootsi Gümnaasiumis on järgmised:

1. „Kirjandus ja müüt“;

2. „Draama ja teater”;

3. „20. sajandi eesti kirjandus“;

4. „Põhjamaade kirjandus“.

Hindamine

Hindamine toimub vastavalt Noarootsi Gümnaasiumi hindamiskorrale.

Eesti keel

1. I kursus „Keel ja ühiskond“

   1. 
      Õppesisu
      

Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval. Häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses (täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis, täis- ja osaöeldistäide), eesti sõnamoodustuse erijooni.

Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled. Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine.

Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Keelemaastik, Noarootsi keelemaastik, kodukoha keelemaastik. Eesti keele staatus ja tulevik.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpetamisel õpilane:

• 
  mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
  
• 
  tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
  
• 
  mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
  
• 
  tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
  
• 
  oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.
  

3. 
   Praktilised töö ja IKT rakendamine
   

Väikesemahuliste praktiliste tööde tegemine, saamaks paremat ülevaadet kodukandi keelemaastikust, eesti ja sugulaskeeltest.

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, vaadatakse videoid, pannakse kokku esitlusi.

4. 
   Lõiming
   

Keeleteemade käsitlemisel lõimutakse geograafia, kirjanduse, ajalooga ning võõrkeeltega. Praktiliste tööde puhul toimub lõiming arvutiõpetuse ning uurimistöö alustega.

2. II kursus „Praktiline eesti keel I“

   1. 
      Õppesisu
      

Kõnelemine

Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine; emotsionaalsus, toon.

Kirjutamine

Tarbetekstid: elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri, plangid ning vormid. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel. Referaadi ja kokkuvõtte kirjutamine. Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine vajaduse põhjal.

Lugemine

Seotud ja sidumata tekstide (nimestike, graafikute, tabelite jm) mõistmine. Tekstide otsing veebist ja raamatukogust; info otsing elektroonilisest ja paberil tekstist. Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, mõistesuhted, sõnamoodustus, käsitletavate teemadega seotud erisõnavara; sõnavara omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).

Kuulamine

Erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine, teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toimingutes, suhtluspartneri mõistmine dialoogis.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpetamisel õpilane:

• 
  argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis;
  
• 
  koostab levinumaid tarbetekste;
  
• 
  oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati;
  
• 
  tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides;
  
• 
  oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid;
  
• 
  on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahuliste praktiliste tööde tegemine teadmiste kinnistamiseks. Ühe suurema praktilise töö tegemine (nt näidiskohtuprotsess).

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, vaadatakse videoid, katkeid saadetest, pannakse kokku esitlusi.

4. 
   Lõiming
   

Suulise esinemise puhul toimub lõiming ühiskonnaõpetusega nt kohtuprotsessi või siis väitluse organiseerimise puhul. Referaadi kirjutamise puhul on lõiming uurimistöö alustega. Arvamuslugude puhul on eesmärgiks kasutada erinevate valdkondade tekste, nii saab ka lõimuda väga erinevate ainetega.

3. III kursus „Meedia ja mõjutamine“

   1. 
      Õppesisu
      

Teksti üldtunnused: sobivus suhtlusolukorda, üldine sidusus ja sisuosade seostamine; keeleline loovus ja õigekeelsus. Tekstide tõlgendamine, retseptsiooni erinevuse põhjused: teadmised, isiklik kogemus, kultuuritaust. Teksti adressaat ja vastuvõetavus. Tekstide liigitamine ja analüüs. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Meediatekstide seostamine: viited ja vihjed, vahendamise ulatus ja eesmärgid. Keel info ja suhteloome teenistuses.

Meediakanalid. Tähtsamad meediakanalid Eestis, eriala- ja üldhuviajakirjad, raadio- ja telekanalid, internet, paber-ja on-line-väljaanded, kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Kirjutatud teksti, kuuldeteksti ja audiovisuaalse teksti esitusviisid ning vahendid. Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis. Meediatekstide usaldusväärsus. Suhtlus internetiportaalides. Meedia ja mõjutamine. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Manipuleerimine, meediaeetika ja meediakriitika. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Autoripositsioon, info allikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Meedia retoorika ja argumendid. Sotsiaalsete tunnuste ja müütide konstrueerimine meediatekstis.

Reklaam (kommertsreklaam, poliitiline reklaam, sotsiaalreklaam). Reklaami sihtrühmad ja kanalid. Reklaam mainekujundusvahendina. Erandlik keelekasutus ja tähelepanu äratamise võtted. Reklaami mõjusus. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpetamisel õpilane:

• 
  tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike;
  
• 
  teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi;
  
• 
  on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;
  
• 
  on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
  
• 
  tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis;
  
• 
  eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
  
• 
  tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted;
  
• 
  analüüsib kriitiliselt reklaami ning arutleb reklaami ja mainekujunduse teemadel;
  
• 
  oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelevahendeid.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahuliste praktiliste tööde tegemine, nt reklaami tegemine videona, kooli tutvustamine (video või esitlus).

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, vaadatakse videoid, katkeid saadetest, kõnedest ja teistest avalikest esinemistest, pannakse kokku esitlusi.

4. 
   Lõiming
   

Lõiming toimub uurimistöö aluste, arvutiõpetuse, ajaloo ja ühiskonnaõpetusega. Tunnid, kus on juttu mõjutamisest ja manipuleerimisest, toimub lõiming psühholoogiaga.

4.