Sissejuhatus



Yüklə 114,62 Kb.
tarix20.09.2017
ölçüsü114,62 Kb.

TÖÖ – PERE KONFLIKT JA SELLEGA SEOTUD TEGURID

URVE TAMME

Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumise eriala

SISSEJUHATUS

Magistritöö teema oli ajendatud olukorrast tänapäeva ühiskonnas, kus naised üha aktiivsemalt tööelus osalevad. Perega seotud tegevusteks jääb naistel varasemaga võrreldes üha vähem ressursse ning meeste roll perega seotud tegevustes suureneb. Olukord, kus mõlemal abikaasal/ lapsevanemal on kanda nii töö- kui pererollid ning kus tuleb tasakaalus hoida töö- ja perevaldkonna poolt esitatavad, sageli ka vastuolulised nõuded, võib viia kahe valdkonna vahelise konfliktini. Samuti on mitu rolli kanda üksikvanematel.

Kuna konkurents tänasel tööjõuturul on üha tihedam, pingutavad tööandjad järjest enam selle nimel, et töötaja oleks töö ja tööandjaga rahul, ideaalis pühendunud ning emotsionaalselt organisatsiooniga seotud. Et seda saavutada, on tööandjal tähtis mõista, et töötaja tööga ja eluga rahulolu on selgelt seotud ka tema pereeluga ja selle sobitumisega tööeluga. Paljuski võivad stressi ja rahulolematuse põhjused peituda arusaamas, mille kohaselt peetakse heaks töötajaks töötajat, kes tööl pereasjadele ei mõtle, samas aga kodus tööasjadele mõtleb ja vajadusel tööasjadega ka tegeleb.

Käesoleva töö raames läbi viidud uurimuse tulemused näitasid, et töötajad peavad tööst märksa tähtsamaks pereelu.



EESMÄRK

Magistritöö eesmärk on uurida töö-pere konflikti töötava elanikkonna hulgas ja välja tuua konflikti seosed töö omaduste, tööstressi, töökontrollikeskme ja subjektiivse heaoluga. Samuti uurida konflikti seoseid sotsiaaldemograafiliste tegurite (sugu, vanus, kodus elavate alaealiste laste arv, noorima lapse vanus, haridus) ja sotsiaalset taustsüsteemi kirjeldavate teguritega (abikaasa toetus, pere ja töö tähtsus inimese jaoks, materiaalne toimetulek, ületunnid, paindlik töögraafik).



PEAMISED TEOREETILISED SEISUKOHAD

Magistritöös anti ülevaade töö-pere konflikti mõistest, seda nii töö-pere kui pere- töö suunal ning kolmest konflikti dimensioonist konflikti töö-pere ja pere-töö suunal (ajal baseeruv konflikt, pingel baseeruv konflikt ja käitumisel baseeruv konflikt).

Töö-pere konflikti on maailmas ka varasemalt uuritud ning toodud välja seoseid erinevate konflikti teguritega. Käesolevas töös leidis kinnitust Carlson´i (2000) seisukoht, mille kohaselt kõik kolm konflikti dimensiooni on objektiivselt mõõdetavad, omavad unikaalseid põhjuslikke tegureid ning on omavahel tugevas korrelatsioonis.

UURIMUSE KIRJELDUS

Andmete kogumiseks kasutas autor küsimustikku, mis sisaldas kuut skaalat: töö-pere konflikt, töö omadused, töökontrollikese, subjektiivne heaolu, tööstress ja vastajate sotsiaaldemograafilised andmed.

Uurimuses osales 239 vastajat. Püstitati 11 hüpoteesi.

JÄRELDUSED

Töö tulemustest nähtub, et töötajatel avaldub konflikt nii töö-pere kui pere-töö suunal. Kõige tugevamalt tunnetati käitumisel baseeruvat konflikti nii töö-pere kui pere- töö suunal. Suhteliselt tugevalt tunnetati ka ajal baseeruvat konflikti töö-pere suunal. Konflikti tunnetamine meeste ja naiste puhul oluliselt ei erinenud. Statistilise tähtsusega oli vaid üks erinevus, kus ajal baseeruvat töö- pere konflikti tunnetasid naistest tugevamalt mehed (vt Lisa A).


Konflikti mõlemad suunad on omavahel seotud: kellel ilmneb kõrge konflikt töö­-pere suunal, on konflikt kõrge ka pere-töö suunal. Märkimisväärselt tugev seos pingel baseeruva konflikti suundade vahel näitab, et pinged tööl toovad kaasa pingeid kodus ja vastupidi. Samuti ilmnes väga tugev seos käitumisel baseeruva konflikti töö-pere ja pere-töö suuna vahel, mis näitab, et kui inimene peab end tööl ja kodus kehtestama erinevalt, on see tema jaoks raske. Kooskõlas Byron´i (2003) uurimuse tulemustega näitas ka käesolev uurimus, et konfliktiga kõige tugevamalt seotud tegur on tööstress. Tööstressiga omakorda olid tugevaimalt seotud kõrged töö nõuded ja töötaja väline kontrollikese.
Töötaja subjektiivne heaolu oli seotud madalama töö-pere konflikti tunnetamisega. Huvitav on asjaolu, et töötajad, kes väärtustasid kõrgemalt pere kui tööd, tundsid end õnnelikemana. Töö tähtsuse seos subjektiivse heaolu tunnetamisega oli vastupidine. Kõrgem heaolu omakorda oli seotud parema majandusliku toimetuleku ja suurema abikaasa toetusega. Majanduslik toimetulek oli tugevalt seotud ka pingel baseeruva töö-pere konflikti mõlema suunaga.

Tööd tähtsamaks pidavad töötajad tundsid suuremat pingel baseeruvat töö-pere konflikti mõlemal suunal. Pere tähtsamaks pidamine tööst oli seotud vastupidiselt madalama pingetunnetusega.

Märkimisväärset mõju ajal ja pingel baaseeruva konflikti tunnetamisele avaldas juhi ja kolleegide toetus. Eriti tugev oli juhi toetuse mõju tööga rahulolule. Kolleegide toetus oli tugevaimalt seotud ajal baseeruva töö-pere konfliktiga ehk siis kolleegide toetus aitab kaasa paremale ajajuhtimisele töö- ja pereelu vahel.

Huvitav on asjaolu, et abikaasa toetus kogu valimi ulatuses oli üldise töö-pere konfliktiga tunduvalt tugevamalt seotud kui juhi ja kolleegide toetus. Suurem abikaasa toetus oli seotud ka kõrgema tööga rahulolu ja subjektiivse heaoluga, kuid nimetatud tegurite võrdlusel abikaasa toetusega esinesid mõningased soolised erinevused. Kui naiste puhul oli abikaasa toetus tugevalt seotud tööga rahuloluga, siis meeste puhul siin oluline seos puudus. Samas oli abikaasa toetus meeste puhul tugevalt seotud subjektiivse heaoluga.

Üllatuslikult ilmnes, et eelkooliealiste laste emad tunnetavad pingel baseeruvat konflikti mõlemal suunal nõrgemalt kui üle 7 aastaste laste emad. Kusjuures lasteta naised tunnetavad pingel baseeruvat konflikti nii töö-pere kui pere-töö suunal kõige tugevamalt. Isade puhul suurenes lapse vanuse kasvades märgatavalt ajal baseeruv konflikti tunnetamine. Ilmselt hakkavad isad tunnetama oma rolli tähtsust just suuremate, kooliealiste lastega tegelemisel.

Uurimuse tulemused näitasid, et sotsiaaldemograafilised tegurid mõjutavad töö- pere konflikti ilmnemist üllatavalt vähe.



KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võib öelda, et töö-pere konflikti töö-pere ja pere-töö suunad on omavahel tihedalt läbi põimunud. Võib järeldada, et töö- ja perevaldkonnad moodustavad tihedatest seostest koosneva terviku, kus muutused ühes valdkonnas toovad kaasa olulisi muutusi ka teises valdkonnas.

Analüüsi tulemused, mille kohaselt konflikti tunnetamine naiste ja meeste hulgas oluliselt ei erinenud, viitavad olukorrale, kus peretegevustega tegelevad nii mehed kui naised ning töö-pere konflikti tunnetamine pole vaid naiste probleem.

Samuti näitasid uurimuse tulemused, et vastupidiselt tavaarvamusele pole väikelastega emad töö- ja pereelu ühitamisel sugugi kõige probleemsem grupp. Hoopis keerulisem on pinge ja ajanappusega toime tulla kooliealiste laste vanematel.

Tähelepanu tuleks pöörata käitumisel baseeruva töö-pere konflikti suhteliselt tugevale tunnetamisele töötajate hulgas. Autori arvates peitub selle põhjus asjaolus, et elame tänapäeval nö elamusteajastul, kus oma ala professionaalsuse kõrval väärtustatakse kõrgelt elamuse pakkumist, seda suhtlemisel nii organisatsioonisiseselt kui –väliselt. Elamuse pakkumine esitab töötajale kõrgemaid nõudmisi ning võib kujuneda emotsionaalselt raskeks. Ehk töötaja peaks suutma mitut rolli kandes olla kohanemisvõimeline ning erinevates rollides erinevaid käitumismustreid kasutades emotsionaalselt vastupidavam. Üle keskmise tunnetatud käitumisel baseeruv töö-pere konflikt mõlemal suunal näitab selgelt, kuivõrd raske just käitumuslikult erinevaid rolle kanda on.

Tööandja peaks väärtustama ka töötaja teist, perega seotud rolli ja võimaluste piires töötajat selle rolli täitmisel toetama. Näiteks rohkem kui palgatõusu võib töötaja väärtustada võimalust lahkuda töölt natuke varem, et jõuda järgi lapsele lasteaeda, tuua last koolist, viia huvialaringidesse. Samuti näitavad tööandja suhtumist firma pereüritused, soodustused kogu perele ühiseks vaba- aja veetmiseks jne. Tööandja tähelepanu tunnetamine töötaja perele võib töötajat innustada ka tööl rohkem pingutama. Samas võib see laiendada ka pere „mõistvuse” piire tööl pingelisemate ja kiiremate aegade üleelamiseks.

Uurimuse tulemustele tuginedes võib öelda, et töö- ja perevaldkond moodustavad terviku, mida üksteisest eraldi käsitleda oleks ekslik.

Lisa A




Viited

*Adams, G.A., King, L.A., & King, D.W.(1996). Relationship of job and family involvment, family social support, and work- family conflict with job and life satisfaction. Journal of Applied Psychology, 81, 411-420.



Aldwin, C.M. (1991). Does age affect the stress and coping process? Implications of age differences in perceived control. Journals of Gerontology, 46 (4), 174-180.

Aryee, S., Srinivas, E. S., & Tan, H. (2005). Rhythms of Life : Antecedents and Outcomes of Work-Family Balance in Employed Parents . Journal of Applied Psychology, 90 (1), 132-146.

Ashforth, B.E., Kreiner, G.E., & Fugate, M. (2000). All in a day´s work. Academy of Management Review, 25, 472-491.



*Bagby, R. M., & Rector, N. A.(1998). Self-criticism, dependency and the Five Factor Model of personality in depression: Assessing construct overlap. Personality and Individual Differences, 24(6), 895-897.

*Bailyn, L. (1997). The impact of corporate culture on work-family integration. In S.Parasuraman & J.K.Greenhaus (Eds.), Integrating work and family: Challenges and choices for a changing world, 209-219. Westport, CT:Quorum.

*Barling, J., & Barenburg, A. (1984). Some personal Consequences of „Flextime” work schedules. Journal of Social Psychology, 123, 137-138.

Barnett, R.C., & Hyde, J.S. (2001). Women, men, work, and family. American Psychologist, 56, 781-796.



Barrah, J.L., Shultz, K.S., Baltes, B., & Stolz, H.E (2004). Men's and Women's Eldercare-Based Work-Family Conflict: Antecedents and Work-Related Outcomes.   By: Fathering: A Journal of Theory, Research, & Practice about Men as Fathers, 2 (3), 305- 330.

*Bartolome, F. (1972). Executives as human beings. Harward Business Review, 50(6), 62-69.

*Bartolome, F., & Evans, P.A.L. (1979). Professional lives versus private lives- Shifting patterns of managerial commitment. Organizational Dynamics, 7(4), 3-29.

Bartolome, F., & Evans, P.A.L. (1980). Must success cost so much? Harward Business Review, 58(2), 137- 148.



Bem, S. L. (1993). The lenses of gender: Transforming the debate on sexual inequality.   ; New Haven, CT, US: Yale University Press, 244

Bond, J. T., Galinsky, E. & Swanberg, J. E. (1997). The 1997 national study of the changing workforce. New York: Families and Work Institute.

*Brief, A.P., Schuler, R.S., & Van Sell, M. (1981). Managing job stress. Boston: Little, Brown.

Bruck, C.S., Allen, T. D., & Spector, P.E. (2002). The relations between work- family conflict and Job satisfaction: a Finer- Grained analysis, Journal of Vocational Behavior, 60, 336-353.

Burke, R.J. (1988). Some antecedents and consequences of work- family conflict. Journal of Social Behaviot and Personality, 8, 139- 155.

Byron, K. (2003). A meta- analytic review of work- family conflict and its antecedents. Journal of Vocational Behavior, 2005, 142- 164.

*Cantril, H. (1965). Patterns of Human Concerns. New Brunswick, NJ: Rutgers University Press.

Carlson, D. S. (1999). Personality and role variables as predictors of three forms of work-family conflict. Journal of Vocational Behavior, Vol 55(2), 236-253.

Carlson, D. S. Kacmar, K. M. (2001). Work-family conflict in the organization: Do life role values make a difference? Journal of Management, Vol 26(5), 1031-1054.

Carlson, D. S. Kacmar, K. M., & Williams, L.J. (2000). Construction and initial validation of a multidimensional measure of work- family conflict. Journal of Vocational Behavior, 56, 249- 276.

Cartwright, L.K. (1978). Career satisfaction and role harmony in a sample of young women psysicians. Journal of Vocational Behavior, 12, 184-196.

*Chadwick, B.S., Albrecht, S.L., & Kunz, P.R. (1976). Marital and family role satisfaction. Journal of Marriage and the Family, 38, 431-440.

Clark, S.C. (2002). Employees' sense of community, sense of control, and work/family conflict in Native American organizations. Journal of Vocational Behavior, 61(1), 92-108.

Cohen, S., & Edwards, J.R. (1989). Personality characteristics as moderators between stress and disorder. In W.J. Neufeld (Ed.), Advances in the investigation of psychological stress. New York: Wiley- Interscience. 235-283.



Cooper, H. F., Fletcher, J., Fialkoff, F., Schwarzer, A., Sutton, J., & Cameron, J. (1986). The Working Parent Dilemma (Book).   Library Journal, Vol. 111 (4), 99-108.

Clark, S.C. (2002). Employees´sense of community, sense of control, and work- family conflict in Native American organizations. Journal of Vocational Behavior, 61, 92-108.

Cox, T., Griffiths, A., & Rial-Gonzalez, E. (2000). Research on Work-Related Stress. Luxemburg, Germany: Office for the Publications of the European Communities.

Day, A. L., & Chamberlain, T. C. (2006). Committing to your work, spouse, and children: Implications for work-family conflict. Journal of Vocational Behavior, 68(1), 116-130.

Day, A. L.,& Jreige, S. (2002). Examining Type A Behavior Pattern to Explain the Relationship Between Job Stressors and Psychosocial Outcomes  . Journal of Occupational Health Psychology, 7(2), 109-120.

Diener, E. (2000). Subjective well- being: The science of happiness and proposal for a national index. American Psychologist, 55, 1, 34-43.

*Dubin, R., Champoux, J., & Porter, L. (1975). Central life interests and organizational commitment of blue- collar and clerical workers. Administration Science Quarterly, 20, 411-421.

Duxbury, L.E., & Higgins, C.A. (1991). Gender differences in work- family conflict. Journal of Applied Psychology, 76 (1), 60-74.

*Eagle, B.W., Miles, E.W., & Icenogle, M.L. (1997). Interrole conflicts and the permeability of work and family domains: Are there gender differences? Journal of Vocational Behavior, 50, 168-184.

*Eiswirth- Neems, N.A., & Handal, P.J. (1978). Spouse´s attitudes toward maternal occupational status and effects on family climate. Journal of Community Psychology, 6, 168-172.

Edwards, J.R., & Rothbard, N.P.(2000). Mechanisms linking work and family: Clarifying the relationship between work and family constructs. Academy of Management Review, 25, 178- 199.

*Feber, M.A., O´Farrell, B., & Allen, L.R. (Eds.). (1991). Work and family: Policies for a changing work force. Washington, DC: National Academy Press.

Frone, M.R. (2002). Work- Family Balance, Handbook of Occupational Health Psychology, 143-163.

Frone, M. R., & Rice, R.W. (1987). Work-family conflict: The effect of job and family involvement.  Journal of Occupational Behaviour, 8 (1), 45-53.

Frone, M. R., Russell, M., & Barnes, G. M. (1996). Work–Family Conflict, Gender, and Health-Related Outcomes : A Study of Employed Parents in Two Community Samples . Journal of Occupational Health Psychology. 1 (1), 57-69.

Frone, M.R., Russell, M., & Cooper, M.L. (1992a). Ancededents and outcomes of work- family conflict: Testing a model of the work- family interface. Journal of Applied Psychology, 77, 65-78.

Frone, M.R., Russell, M., & Cooper, M.L. (1992b). Prelevance of work- family conflict: Are work and family boundaries asymmetrically permeable? Manuscript submitted for publication.

Frone, M.R., Yardley, J.K., & Markel, K. S. (1997). Developing and testing an integrative model of the work-family interface. Journal of Vocational Behavior, 50(2), Special issue: Special issue on work and family balance,145-167.

*  Geurts, S.A.E., Kompier, M.A.J., & Roxburgh, S. (2003). Does Work-Home Interference mediate the relationship between workload and well-being? Journal of Vocational Behavior, 63(3), 532-559.

Goff, S. J., Mount, M. K., & Jamison, R. L. (1990). Employer supported child care, work/family conflict, and absenteeism: A field study.   Personnel Psychology, 43 (4), 793-809.

*Gove, W.R., & Geerken, M.R. (1977). The effect of children and employment on the mental health of married men and women. Social Forces, 56, 66-76.

*Grandley A.A., & Cropanzano, R. (1999). The Conservation of Resources Model Applied to Work- Family Conflict and strain. Journal of Vocational Behavior, 54, 350- 370.

Greenhaus, J.H., & Beutell, N.J. (1985). Sources of conflict between work and family roles. Academy of Management Review, 10, 76-88.



Greenhaus, J.H. & Kopelman, R.E. (1981). Conflict between work and nonwork roles: Implications for the career planning process. Human Resource Planning, 4, 1-10.

Greenhaus, J.H., Parasuraman, S., & Granrose, C.S., (1989) Sources of work- family conflict among two-career couples. Journal of Vocational Behavior, 34(2), 133-153.

Greenhaus, J.H., & Powell, G.N. (2003). When work and family are allies. Academy of Management Review.

Greenhaus, J.H., Parasuraman, S., Granrose, C.S., Rabinoviwitz, S., & Beutell, N.J. (1989). Sources of conflict among two- career couples. Journal of Vocational Behavior, 34, 133-153.
*Greiff, B.S., & Munter, P.K. (1980). Tradeoffs: Executive, family and organizational life. New York: New American Library.
Grzywacz, J. G., & Butler, A. B. (2003). Work-family balance. Encyclopedia of Stress. Oxford, UK: Elsevier.
Grzywacz, J. G., & Butler, A. B. (2005). The impact of job characteristics on work-to-family facilitation: Testing a theory and distinguishing a construct. Journal of Occupational Health Psychology, 10, 97-109.

Grzywacz, J.G., & Marks, N.F. (2000). Reconceptualizing the work- family interface: An ecological perspective on the correlates of positive and negative spillover between work and family. Journal of Occupational Health Psychology, 5, 111-126.

Gutek, B.A., Searle, S., & Klepa, L. (1991), Rational versus gender role explanations for work- family conflict. Journal of Applied Psychology, 76, 560-568.

*Hackman, J.R., & Oldham, G.R. (1980). Work redesign. Reading, MA: Addison- Wesley.

*Hall, D.T., & Gordon, F.E. (1973). Career choices of married woman: Effects on conflict, role behavior, and satisfaction. Journal of Applied Psychology, 58, 42-48.

*Hall, D., & Hall, F. (1980). Stress and the two- career couple. In C.Cooper & R.Payne (Eds.), Current concerns in occupational stress (243- 266). New York: Wiley.

Hansson, L. (2004). Argielu Eestis aastatel 1993- 2003. Valikud ja võimalused, 94-96.

Hansson, L. (2001). Töö ja pere-elu kokkusobitamise probleemid. Naine, perekond ja töö, 132-153.

*Herman, J.B., & Gyllstrom, K.K. (1977). Working men and women: Inter- and intra- role conflict. Psychology of women quarterly, 1, 319-333.

*Hicks, W.D., & Klimovski, R.J. (1981). The impact of flexitime on employrr attitudes. Academy of Management Journal, 24, 333-341.

Hobfoll, S.E. (1989). Conservation of resources: A new attempt at conceptualizing stress. American Psychologist, 44, 513- 524.

*Holahan, C. K., & Gilbert, L.A. (1979). Interrole conflict for working women: Careers versus jobs.   Journal of Applied Psychology, 64(1), 86-90.

House, J.S. (1981). Work stress and social support. Reading, MA: Addison- Wesley.

Hurrell, J.J., Jr., & McLaney, M.A. (1989). Control, job demands and job satisfaction. In S.L.Sauter, J.J.Hurrell Jr., & C.L.Cooper (Eds.), Job control and worker health. Toronto, Ont.: Wiley.

*Ivancevich, J.M., & Matteson, M.T. (1980). Stress and work. Glenview. IL: Scott, Foresman.

Jones, A.P., & Butler, M.C. (1980). A role transition approach to the stresses of organizationally- induced family role disruption.. Journal of Marriage and Family, 42, 367-376.

*Kahn, R.L., Wolfe, D.M., Quinn, R.P., Snoek, J.D., & Rosenthal, R.A. (1964). Organizational stress: Studies in role conflict and ambiguity. New York: Wiley, 470.

Kang, H.(2001).Evaluating Flexible Work Policies with a Family Framework.  Consumer Interests Annual, (47), 1-2.

Karasek, R. A. (1979). Job demands, job decision latitude, and mental strain: Implications for job redesign. Administrative Science Quarterly, 24, 285-307.



Karasek, R., Brisson, C., Kawakami, N., Houtman, I., Bongers, P., & Amick, B. (1998). The Job Content Questionnaire (JCQ) : An Instrument for Internationally Comparative Assessments of Psychosocial Job Characteristics. Journal of Occupational Health Psychology, 3(4), 322-355.

*Karney, B.R., & Bradbury, T. N. (1995). The Longitudinal Course of Marital Quality and Stability : A Review of Theory, Method, and Research Psychological Bulletin, 118 (1) 3-34.

*Keith, P.M., & Schafer, R.B. (1980). Role strain and depression in two job families. Family Relations, 29, 483- 488.



Kelloway, E. K., Gottlieb, B. H., & Barham, L. (1999). The source, nature and direction of Work and Family Conflict: A Longitudinal Investigation. Journal of Occupational Health Psychology, 4 (4), 337-346.

Kinnunen, U., & Mauno, S. (1998). Antecedents and outcomes of work- family conflict among employed women and men in Finland. Human Relations, 51, 157- 177.

Kinnunen, U., Vermulst, A., Gerris, J., & Mäkikangas, A. (2003). Work- family conflict and its relations to well- being: the role of personality as a moderating factor, 35, 1669- 1683.

Kirchmeyer, C. (1992). Perceptions of nonwork- to-work spillover: Challenging the common view of conflict-ridden domain relationships. Basic and Applied Social Psychology, 13, 231-249.

Kopelman, R. E., Greenhaus, J. H., & Connolly, T. F. (1983). A model of work, family, and interrole conflict: A construct validation study. Organizational Behavior and Human Performance, 32, 198-215.

Kossek, E., Noe, R., & DeMarr, B. J. (1999). Work- Family role synthesis: individual and organizational determinants. Journal of Conflict Management, 10 (2), 102-129.

Kossek, E.E., & Ozeki, C. (1998). Work- family conflict, policies, and the job-life satisfaction relationship: A review and directions for organizational behavior- human resources research. Journal of Applied Psychology, 83, 139-149.

*Lambert, S.J. (1990). Process linking work and family: A critical review and research agenda. Human Resources, 43, 239-257.

Landau, R. (1995). Locus of control and socioeconomic status: Does internal locus of control reflect real resources and opportunities or personal coping abilities?  Social Science & Medicine, 41(11), 1499-1505.

Liik, K. (2003). Kontrollikeskme seos tööalase sooritusedukusega ja organisatsiooni efektiivsusega. Sihtasutuse Eesti Teadusfond grandiprojekt. Tallinn: TPÜ.

*Locke, E.A. (1969). What is job satisfaction? Organizational Behavior and Human Perfomance, 4, 309-336.

Lodahl, T.M., & Kejner, M., (1965). The definition and measurment of job involvement . Journal of Applied Psychology, 4, 24-33.

*Loscocco, K.A. (1997). Work- family linkages among self- employed women and men. Journal of Vocational Behaviour, 50, 204-226.

Luk, D. M., & Shaffer, M. A. (2005). Work and family domain stressors and support: Within- and cross-domain influences on work-family conflict.   Journal of Occupational and Organizational Psychology, 78(4), 489-508.

*Maraist, C.C. (1999). Will the „true” predictors of work-family conflict please stand up? Paper presented at the 14th Annual Conference of the Society for Industrial and Organizational Psychology, Atlanta, GA.

*Maslach, C., Schaufeli, W.B., & Leiter, M.P. (2001). Job burnout.   Annual Review of Psychology, 52, 397-422.

Mc Elwain, A.K., Korabik, K., & Rosin, H.M. (2005). An examination of gender differences in work- family conflict. Canadian Journal of Behavioural Science, 37 (4).

Morf, M. (1989). The work/ life dichotomy: Prospects for reintegrating people and jobs. New York, NY, England: Quorum Books, (197)

Narusk, A. (1999). Argielu Eestis 1990ndatel aastatel: elanikkonnaküsitlustel "Eesti 93" ja "Eesti 98" põhinev sotsioloogiline ülevaade. Tallinn: TA Kirjastus.

*Neal, M.B, & Hammer, L.B. (2000). Transitions in work and family roles: How they affect work-family fit among sandwiched generation couples. Paper presented at the 55 rd Annual Scientific Meeting of the Gerontological Society of America, Washington, DC.

Netemeyer, R.G., Boles, J.S., & Mc Murrian, R. (1996). Development and validation of work- family conflicts and work- family conflict scales. Journal of Applied Psychology, 81, 400-410.

*Nieva, V. (1985). Work & family linkages. In L.Larwood, A.H.Stromberg, & B.A.Gutek (Eds.), Women and work: An annual review, 1, 162-190. Beverly Hills, CA: Sage.

Noor, N. M. (2002). Work- family conflict, Locus of Control and womens well- being: Test of alternative Pathways, Journal of Social Psychology, 142 (5), 645-662.

Noor, N. M. (2003). Work- and family- related variables, work- family conflict and women´s well- being: some observation. Community, Work & Family, 6 (3),

Noor, N. M. (2004). Work-Family Conflict, Work- and Family-Role Salience, and Women's Well-Being. Journal of Social Psychology, 144 (4), 389-405.

Parasuraman, S., Greenhaus, J. H., & Rabinowitz, S. (1989). Work and family variables as mediators of the relationship between wives' employment and husbands' well-being.   Academy of Management Journal, 32 (1), 185-201.

Parker, D.F., & Decotiin, T.A. (1983). Organizational determinants of job stress. Organizational Behavior and Human Performance, 32, 160- 177.

Pavot, W., & Diener, E.(1993). Review of satisfaction with life scale. Psychological Assessment, 5, 1964- 1972.

*Piotrkowski, C.S., Rapoport, R.N., & Rapoport, R.(1987). Families and work. In Sussman, & Steinmetz (Eds.), Handbook of marriage and the family, New York: Plenum Press, 251- 283.

*Pleck, J.H., Stainles, G.L., & Lang, L. (1980). Conflicts between work and family life. Monthly Labor Review, 103(3), 29-32.
Rantanen, J., Pulkkinen, L., & Kinnunen, U. (2005). The Big Five Personality Dimensions, Work-Family Conflict, and Psychological Distress : A Longitudinal View . Journal of Individual Differences. 26(3), 155-166.

*Renshaw, J.R. (1976). An explonation of the dynamics of the overlapping worlds of work-family. Family Process, 15, 143-165.

*Repetti, R.L. (1987). Individual & common components of the social environment. Journal of Personality and Social Psychology, 52, 710-720.

*Scharlach, A., & Boyd, S.L. (1989). Caregiving and employment: Results of an employee survey. The Gerontologist, 29, 382-387.

*Schein, V.E. (1973). The relationship between sex role stereotypes and requisite management characteristics. Journal of Applied Psychology, 95-100.

Siu, O., Spector, P.E., & Cooper, C.L., (2001). Age differences in coping and locus of control: A study of managerial stress in Hong Kong. Psychology and Aging, 16(4), 707-710.

Spector, P.E. (1988). Development of the Work Locus of Control Scale.  Journal of Occupational Psychology, 61 (4), 335-340.

Spector, P. E., Cooper, C. L., & Sanchez, J. I. (2002). Locus of control and well-being at work: How generalizable are Western findings? Academy of Management Journal, 45(2), 453- 466.

*Steiner, J. (1972). What price success? Harward Business Review, 50(2), 69-74.

Stoeva, A.Z., Chiu, R.K., & Greenhaus, J.H. (2002). Negative affectivity, role stress, and work- family conflict. Journal of Vocational Behavior, 60, 1-16.

Teearu, N. (2005). Töö omaduste seos organisatsioonile pühendumise, tööga rahulolu ja töö kontrollikeskmega : magistritöö organisatsioonikäitumises. Tallinn: TPÜ

Thomas, L.T., & Ganster, D.C. (1995). Impact of family-supportive work variables on work-family conflict and strain: A control perspective. Journal of Applied Psychology, 80(1), 6-15.

Voydanoff, P. (2004). Implications of Work and Community Demands and Resources for Work-to-Family Conflict and Facilitation . Journal of Occupational Health Psychology. 9(4), 275-285.

*Walker, E.J. (1976). `Til business do us part? Harward Business Review, 54 (1), 94-101.



Watson, D., Clark, L.A., & McIntyre, C.W. (1992). Affect, Personality, and Social Activity. Journal of Personality and Social Psychology, 63 (3), 1011-1025.

Wayne, J. H., Musisca, N., & Fleeson, W. (2004). Considering the role of personality in the work-family experience: Relationships of the big five to work-family conflict and facilitation. Journal of Vocational Behavior, 64(1), 108-130.

*White, A. T., Spector, P.E. (1987). An Investigation of Age-Related Factors in the Age-Job-Satisfaction Relationship. Psychology and Aging, 261-265.

*Zimmerman, M., & Rappoport, J. (1988). Citizen participation, perceived control, and psychological empowerment. American Journal of Community Psychology, 16, 725-749.


Dostları ilə paylaş:


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə