Tagus49vrv. Pmd

---

Mäetagused 49

Mäetagused 49

Mäetagused 49

Mäetagused 49

Mäetagused 49

181

Vanasõnakonverents Pariisis

29. juunist 2. juulini leidis Pariisis Diderot’ ülikoolis aset rahvusvaheline vanasõna-

konverents “All Roads leads to Paris Diderot” / Colloque Parémiologie – Tous les

chemins mènent à Paris Diderot”. Konverentsi korraldas koostöös fraseoloogia-uuri-

jate ühendusega Europhras Diderot’ ülikooli keelteosakond (UFR d’Études Intercul-

turelles de Langues Appliquées) eesotsas Jean-Philippe Zouogbo’ga.

Võib julgelt väita, et sedavõrd suurejooneline ja laiahaardeline vanasõnauurijate

kogunemine toimus esmakordselt – 120 osalejat Euroopast, Aasiast, Aafrikast, Põhja-

ja Lõuna-Ameerikast. (Täpsema informatsiooni leiab kodulehelt aadressil http://

www.eila.univ-paris-diderot.fr/recherche/clillac/paremiologie2011/index).

Konverentsi peaeesmärgiks oli eelkõige viia vanemad, juba tunnustust leidnud

uurijad kokku noorte kraadiõppurite või just kraadi omandanud teadlastega.

Lisaks 87 ettekandele toimusid plenaarettekanded. Viis peaesinejat olid juba

tunnustatud teadlased: Liibüast Chilukuri Bhuvaneswar (University of Sebha,

Proverbial Linguistics: Theory and Practice in the Karmik Linguistic Paradigm), Amee-

rika Ühendriikidest Wolfgang Mieder (University of Vermont, “Think Outside The

Box” Origin, Nature, and Meaning of Modern Anglo-American Proverbs), Prantsus-

maalt Georges Kleiber (Pour une classification sémantique des proverbes), Jean-René

Ladmiral (Sagesse proverbiale et vérités parémiologiques) ja Jean-Claude Anscombre

(Pour une classification linguistique des formes sentencieuses). Käsitleti olulisima-

teks peetavaid aspekte vanasõnade uurimises minevikust tänapäevani. Iseäranis tõs-

taksin esile W. Miederit, kes, keskendudes küll vanasõnaparoodiatele, toonitas, et

seesugusedki tekstid on osaks traditsioonist, ning seega ei kujuta vanasõnad endast

midagi minevikulist, vaid midagi, mida kasutatakse aktiivselt tänini.

Enamikus ettekannetest – nii inglise-, saksa-, prantsuse- kui hispaaniakeelsed –

pühenduti vanasõnade kui folkloorsete lühitekstide loomusele ja nende kasutamisele

eelkõige võrdlevalt, st toetudes kahe või enama keele ainesele (nt inglise-vene, saksa-

vene, inglise-hispaania, prantsuse-rumeenia, saksa-araabia jne). Sealhulgas pärineb

uurimismaterjal suuresti kirjandusest ja ajakirjandusest, seega kirjalikust keeleka-

sutusest. Anti ka ülevaade koostööprojekti SprichWort arenguetapist. Tegemist on

viie omavahel ajalooliselt seotud keele – saksa, sloveenia, slovakkia, tšehhi ja ungari

– vanasõnaainese koondamisega ühtsesse andmepanka ning põhieesmärgiks sellise

andmekogu kasutamine keeleõppes.

Konverentsi üks läbivaid teemasid oli vanasõna-uurimise teoreetiline raamistik.

Püüti välja selgitada, millised oleksid uurimismeetodid, mis kõige paremini võimal-

daksid käsitada vanasõnalisi väljendeid teisenenud kultuurikeskkonnas. Ilmnes ka,

et terminit vanasõna tavatsetakse käsitleda tunduvalt laiemalt kui on harjutud ehk

tavamõistes, nt ei tehta kuigi teravat vahet vanasõnade ja vanasõnaliste kõnekään-

dude vahel, keskendudes pigem selliste ütluste kasutusolukordade iseloomustami-

sele. Vanasõnade funktsioonid on alati pakkunud uurijatele huvi, nüüdseks on seda

temaatikat asutud uurima internetinäidete põhjal. Andmebaasiga tegelejate sõnul

on probleemseimaks juhuks just tekstide vanasõnaline olemus – kas tegemist on

tuntud vanasõna variandiga, pelga keelemänguga või juhusliku moodustisega. Sellest

---

182

     www.folklore.ee/tagused

     www.folklore.ee/tagused

     www.folklore.ee/tagused

     www.folklore.ee/tagused

     www.folklore.ee/tagused

UUDISED

lähtuvalt avaldati ka kriitilist arvamust, et ajakirjandustekstid ei ole keelekorpuste

põhjal tehtavateks vanasõnauuringuteks piisavalt usaldusväärne materjal, sest sel-

lised tekstid esindavad ühe inimese (ajakirjaniku) loomingulist lähenemist, mitte

traditsiooni. Mitmekeelsete ainekogude puhul tõstatati aga juba tavapärane küsi-

mus vastendamisest, kuna vastetena kaldutakse ikkagi esitama tekste, mis seda ei

ole, paremal juhul on need pigem vanasõnalise ütluse variandid.

Kuna uurijateks on väga erinevate alade esindajad – nii lingvistid, folkloristid,

kirjandusteadlased kui ka ajaloolased, psühholoogid ja pedagoogid –, siis võimalda-

vad seesugused laiahaardelised üritused tuua esile erinevaid lähenemisi ning aidata

välja selgitada vaidlusaluseid kohti, ning ärgitavad otsima neile lahendusi.

Pariisi-konverents kinnitas veel kord, et vanasõnade uurimine on populaarne uuri-

misala. Mitte kitsalt ühe ala spetsialistidele, vaid märksa laiemalt. Kuigi neid napis

sõnastuses sedastusi võidakse pidada oma aja äraelanud tarkusteks, on neis midagi,

mis hoiab neid kasutuses. Seega on ka põhjust tulla kokku arutlema vanasõna kui

uurimisobjekti üle. Järgmine parömioloogiakonverents toimub kahe aasta pärast seal-

samas Diderot’ ülikoolis.

Anneli Baran

Rahvusvaheline huumori suvekool Eesti

Kirjandusmuuseumis

Aastal 2001 toimus Queensi ülikoolis Belfastis esimene huumoriuurimise suvekool.

Sellega pani professor Willibald Ruch aluse traditsioonile, mis on väldanud juba 11

aastat. Igal aastal on uuel korraldajariigil ja -intitutsioonil au võõrustada huumori

uurimisest huvitatud üliõpilasi ja uurijaid, kes soovivad osaleda tunnustatud aka-

deemilisel üritusel.

Seekordne ISS11 ehk 11

th

 International Summer School and Symposium on Humour

and Laughter: Theory, Research and Applications toimus 15.–20. augustini Tartus Ees-

ti Kirjandusmuuseumis (vt ka http://www.humoursummerschool.org/11/). Korralda-

mise juures oli toeks Zürichi ülikool, kus töötab professor Willibald Ruch, ning ISS

nõukogu, kuhu kuuluvad varasemate huumori suvekoolide korraldajad.

Nagu varasematelgi aastatel, oli ka seekordse kursuse eesmärgiks pakkuda sisse-

juhatavaid baasloenguid huumoriuurimisse ning nädala edenedes süveneda juba de-

tailsemalt huumori ja naeru uurimisse nii teoreetilisest kui empiirilisest lähtepunk-

tist. ISS11 ülesehitus oli võimalikult interdistsiplinaarne: lektorite akadeemiline

taust varieerus psühholoogiast antropoloogiani, lingvistikast sotsioloogiani ja arvuti-

teadusest folkloristikani. Seejuures oli selleaastase suvekooli rõhk just kultuuriteo-

reetilisel võrdleval lähenemisel, ja nii mõnigi loeng süüvis huumori universaalsesse,

kuid samas kultuurispetsiifilisse olemusse. Nädala jooksul toimus 28 loengut ja töö-