Taimekasvatus
PÕLDHEIN Mitmeaastaste heintaimedena kasvatatakse liblikõieliste ja kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi. Mitmeaastased heintaimed on kõrge toiteväärtusega ning liblikõielised ka proteiinirikkad.
Juurte suure massi tõttu soodustavad mitmeaastased heintaimed huumuse kogunemist mulda, parandades sel moel mulla vee-, õhu- ja toiterežiimi. Liblikõielised heintaimed rikastavad mulda lämmastikuga, sidudes 60…200 kg N-i hektari kohta. Heintaimed hoiavad ära mulla ja tuule erosiooni ning nende juured takistavad toitainete väljauhtumist mullast.
Mitmeaastased liblikõielised heintaimed Punane ristik Roosa ristik Lutsern
Punane ristik On heaks eelviljaks kõikidele põllukultuuridele, kuna rikastab mulda lämmastiku ning orgaanilise ainega, mis loob eriti head tingimused nisule ja linale. Eestis on kasvatatud üle 100 aasta
Bioloogilised iseärasused Punase ristiku seemned hakkavad idanema juba 1-2 0C juures, optimaalne temp. 15-200C. Esimese kasvuaasta ristik on talvele vastupidavam kui teise kasvuaasta taimik.
Vett vajab punan ristik rohkesti. Eriti tundlikud on noored taimed. Vett vajab punan ristik rohkesti. Eriti tundlikud on noored taimed. Punane ristik talub võrdlemisi hästi varjamist, seepärast külvatakse põldhein tavaliselt kattevilja alla. Taimetoitainetest vajab ristik eriti fosforit ja kaaliumi. Mikroelementidest molübdeeni, boori ja vaske. Punane ristik vajab kasvuks neutraalset mulla pH.
Roosa ristik Kasvab paremini rasketel põllumuldadel kui punane ristik. Põua suhtes on tundlikum kui punane ristik. Mullastiku suhtes on leplikum. Talub kõrget põhjavett, üleujutusi ja mulla happesust ning talvitub nendes tingimustes paremini kui roosa ristik.
Eluiga 2-3 aastat. Eluiga 2-3 aastat. Kui roosal ristikul lastakse seeme valmida siis taim sureb.
Mitmeaastased kõrrelised heintaimed
Põldtimut Eestis kõige levinum kõrreline heintaim. Kasvatatakse nii põldheinana koos punase- või roosa ristikuga, kui ka puhasliigina. On lihtne kasvatada, annab suur heina- ja seemnesaaki ning on kasvutingimuste suhtes vähenõudlik.
Bioloogilised iseärasused Põldtimut on pikaealine 5-7 aastane heintaim, lamandumiskindel. Väga talvekindel ning niiskuselembene taim. Talub liigniiskust kui ka ajutisi üleujutusi. Põuakartlik kultuur.
Kerahein Kasvatatakse peamiselt kultuurniitudel. Põldheinas võib asendada timuti keraheinaga kuivadel savimuldadel. Enamasti kasvatatakse põllukülvikorras puhtalt või segus teiste kõrrelistega. Kerahein on pikaealine, üle 10 aasta. Ei talu kõrget põhjavett ega üleujutust.
Põldheina agrotehnika Mitmeaastased heintaimed ei ole eelviljade suhtes nõudlikud. Eelviljaks sobib selline kultuur, mis jätab orasheinast , põldohakast, piimohakast puhta põllu. Mullaväsimuse suhtes on kõige tundlikum kultuur ristik (ristiku väsimus). Seda tekitab mõnede toitainete puudus mullas, ristikuhaigused ja kahjulikud juureeritised.
Selle vältimiseks saab ristikut külvata samale põllule alles 5-7 aasta pärast. Selle vältimiseks saab ristikut külvata samale põllule alles 5-7 aasta pärast. Kahjulikku mõju aitab leevendada kõrreliste ja liblikõieliste segu külv ning punase ristiku asendamine roosa ristikuga.
Sobivus eelviljaks Liblikõielised kasutavad hästi ära mulla fosfori- ja osaliselt ka kaaliumivarusid, kõrrelised aga lämmastikku ja kaaliumi. Põldhein künda sisse septembri keskpaigas.
Katteviljad Mitmeaastased heintaimed külvatakse harilikult kattevilja alla. Kuna kevadel on heintaimed väga aeglase arenguga, pidurdab kattevili umbrohtude kasvu. Kattevili ja selle alla külvatud heintaimed konkureerivad vee, toitainete ja valguse pärast.
Heintaimede allakülvi korral soovitatakse vähendada teravilja (kattevili) külvisenormi keskmiselt 30%. Heintaimede allakülvi korral soovitatakse vähendada teravilja (kattevili) külvisenormi keskmiselt 30%. Teraviljadest sobib paremini katteviljaks varajane oder kuna valmib varem ja teda on võimalik varem koristada ning heintaimedel jääb rohkem aega sügiseseks arenemiseks, pärast kattevilja koristamist. Kattevili ei tohi lamanduda, sest nendes kohtades allakülvatud heintaimed hävivad.
Lamandumise vältimiseks tuleb katteviljana kasvatada lamandumiskindlamaid sorte. Lamandumise vältimiseks tuleb katteviljana kasvatada lamandumiskindlamaid sorte. Kattevili tuleb külvata ja koristada esimesel võimalusel. Põhk oleks vaja purustada või ära transportida põllult.
Kevadine mullaharimine Mullaharimise eesmärk põldheinapõllu rajamisel on väetiste muldaviimine, põllu tasandamine, umbrohususe vähendamine ja niiskuse säilitamine. Kevadine olgu pindmine, kultivaatori ja äketega. Väetistest antakse P ja K.
Külv Külv teha esimesel võimalusel kuna heintaimede ja kattevilja seemned idanevad juba 20C juures. Paremaid tulemusi annab heinaseemnete külv suviteravilja alla siis, kui külvatakse koos katteviljaga või mõne päeva pärast kattevilja. Pärast kattevilja külvatakse heintaimede seemned kattevilja külviridadega risti.
Optimaalne heintaimede külvisügavus on 1-2 cm. Optimaalne heintaimede külvisügavus on 1-2 cm. Heinaseemnesegus on keskmisel 2 - 4 kg timuti seemet ja 15 – 20kg ristiku seemet. Kattevilja alla külvatuna heintaimed erilist hooldust ei vaja. Pärast külvi põld rullitakse ja kivid koristatakse. Soodsate ilmade korral kasvavad allakülvatud heintaimed pärast kattevilja koristust kiiresti.
Varajane punane ristik võib isegi sügisel õitsema hakata. Varajane punane ristik võib isegi sügisel õitsema hakata. Sellisel juhul tuleb külviaasta põldhein niita septembri alguses 10-12 cm kõrguselt. Õigeaegne sügisene niitmine tagab hea talvitumise.
Dostları ilə paylaş: |