Taimekasvatus PÕldhein põldhein

Taimekasvatus

• PÕLDHEIN

PÕLDHEIN

• Mitmeaastaste heintaimedena kasvatatakse liblikõieliste ja kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi.

• Mitmeaastased heintaimed on kõrge toiteväärtusega ning liblikõielised ka proteiinirikkad.

Juurte suure massi tõttu soodustavad mitmeaastased heintaimed huumuse kogunemist mulda, parandades sel moel mulla vee-, õhu- ja toiterežiimi.

• Juurte suure massi tõttu soodustavad mitmeaastased heintaimed huumuse kogunemist mulda, parandades sel moel mulla vee-, õhu- ja toiterežiimi.

• Liblikõielised heintaimed rikastavad mulda lämmastikuga, sidudes 60…200 kg N-i hektari kohta.

• Heintaimed hoiavad ära mulla ja tuule erosiooni ning nende juured takistavad toitainete väljauhtumist mullast.

Mitmeaastased liblikõielised heintaimed

• Punane ristik

• Roosa ristik

• Lutsern

Punane ristik

• On heaks eelviljaks kõikidele põllukultuuridele, kuna rikastab mulda lämmastiku ning orgaanilise ainega, mis loob eriti head tingimused nisule ja linale.

• Eestis on kasvatatud üle 100 aasta

Bioloogilised iseärasused

• Punase ristiku seemned hakkavad idanema juba 1-2 0C juures, optimaalne temp. 15-200C.

• Esimese kasvuaasta ristik on talvele vastupidavam kui teise kasvuaasta taimik.

• Taimik hävineb 3-4 aasta jooksul

Vett vajab punan ristik rohkesti. Eriti tundlikud on noored taimed.

• Vett vajab punan ristik rohkesti. Eriti tundlikud on noored taimed.

• Punane ristik talub võrdlemisi hästi varjamist, seepärast külvatakse põldhein tavaliselt kattevilja alla.

• Taimetoitainetest vajab ristik eriti fosforit ja kaaliumi. Mikroelementidest molübdeeni, boori ja vaske.

• Punane ristik vajab kasvuks neutraalset mulla pH.

Roosa ristik

• Kasvab paremini rasketel põllumuldadel kui punane ristik.

• Põua suhtes on tundlikum kui punane ristik.

• Mullastiku suhtes on leplikum.

• Talub kõrget põhjavett, üleujutusi ja mulla happesust ning talvitub nendes tingimustes paremini kui roosa ristik.

Eluiga 2-3 aastat.

• Eluiga 2-3 aastat.

• Kui roosal ristikul lastakse seeme valmida siis taim sureb.

Mitmeaastased kõrrelised heintaimed

• Põldtimut

• Kerahein

Põldtimut

• Eestis kõige levinum kõrreline heintaim.

• Kasvatatakse nii põldheinana koos punase- või roosa ristikuga, kui ka puhasliigina.

• On lihtne kasvatada, annab suur heina- ja seemnesaaki ning on kasvutingimuste suhtes vähenõudlik.

Bioloogilised iseärasused

• Põldtimut on pikaealine 5-7 aastane heintaim, lamandumiskindel.

• Väga talvekindel ning niiskuselembene taim. Talub liigniiskust kui ka ajutisi üleujutusi.

• Põuakartlik kultuur.

Kerahein

• Kasvatatakse peamiselt kultuurniitudel. Põldheinas võib asendada timuti keraheinaga kuivadel savimuldadel.

• Enamasti kasvatatakse põllukülvikorras puhtalt või segus teiste kõrrelistega.

• Kerahein on pikaealine, üle 10 aasta.

• Ei talu kõrget põhjavett ega üleujutust.

Põldheina agrotehnika

• Mitmeaastased heintaimed ei ole eelviljade suhtes nõudlikud.

• Eelviljaks sobib selline kultuur, mis jätab orasheinast , põldohakast, piimohakast puhta põllu.

• Mullaväsimuse suhtes on kõige tundlikum kultuur ristik (ristiku väsimus). Seda tekitab mõnede toitainete puudus mullas, ristikuhaigused ja kahjulikud juureeritised.

Selle vältimiseks saab ristikut külvata samale põllule alles 5-7 aasta pärast.

• Selle vältimiseks saab ristikut külvata samale põllule alles 5-7 aasta pärast.

• Kahjulikku mõju aitab leevendada kõrreliste ja liblikõieliste segu külv ning punase ristiku asendamine roosa ristikuga.

Sobivus eelviljaks

• Põldhein on eriti hea eelvili linale, tali- ja suviteraviljadele.

• Liblikõielised kasutavad hästi ära mulla fosfori- ja osaliselt ka kaaliumivarusid, kõrrelised aga lämmastikku ja kaaliumi.

• Põldhein künda sisse septembri keskpaigas.

Katteviljad

• Mitmeaastased heintaimed külvatakse harilikult kattevilja alla.

• Kuna kevadel on heintaimed väga aeglase arenguga, pidurdab kattevili umbrohtude kasvu.

• Kattevili ja selle alla külvatud heintaimed konkureerivad vee, toitainete ja valguse pärast.

Heintaimede allakülvi korral soovitatakse vähendada teravilja (kattevili) külvisenormi keskmiselt 30%.

• Heintaimede allakülvi korral soovitatakse vähendada teravilja (kattevili) külvisenormi keskmiselt 30%.

• Teraviljadest sobib paremini katteviljaks varajane oder kuna valmib varem ja teda on võimalik varem koristada ning heintaimedel jääb rohkem aega sügiseseks arenemiseks, pärast kattevilja koristamist.

• Kattevili ei tohi lamanduda, sest nendes kohtades allakülvatud heintaimed hävivad.

Lamandumise vältimiseks tuleb katteviljana kasvatada lamandumiskindlamaid sorte.

• Lamandumise vältimiseks tuleb katteviljana kasvatada lamandumiskindlamaid sorte.

• Kattevili tuleb külvata ja koristada esimesel võimalusel. Põhk oleks vaja purustada või ära transportida põllult.

Kevadine mullaharimine

• Mullaharimise eesmärk põldheinapõllu rajamisel on väetiste muldaviimine, põllu tasandamine, umbrohususe vähendamine ja niiskuse säilitamine.

• Kevadine olgu pindmine, kultivaatori ja äketega.

• Väetistest antakse P ja K.

Külv

• Külv teha esimesel võimalusel kuna heintaimede ja kattevilja seemned idanevad juba 20C juures.

• Paremaid tulemusi annab heinaseemnete külv suviteravilja alla siis, kui külvatakse koos katteviljaga või mõne päeva pärast kattevilja.

• Pärast kattevilja külvatakse heintaimede seemned kattevilja külviridadega risti.

Optimaalne heintaimede külvisügavus on 1-2 cm.

• Optimaalne heintaimede külvisügavus on 1-2 cm.

• Heinaseemnesegus on keskmisel 2 - 4 kg timuti seemet ja 15 – 20kg ristiku seemet.

• Kattevilja alla külvatuna heintaimed erilist hooldust ei vaja. Pärast külvi põld rullitakse ja kivid koristatakse.

• Soodsate ilmade korral kasvavad allakülvatud heintaimed pärast kattevilja koristust kiiresti.

Varajane punane ristik võib isegi sügisel õitsema hakata.

• Varajane punane ristik võib isegi sügisel õitsema hakata.

• Sellisel juhul tuleb külviaasta põldhein niita septembri alguses 10-12 cm kõrguselt. Õigeaegne sügisene niitmine tagab hea talvitumise.