Tallinna ülikool kasvatusteaduste Instituut



Yüklə 76,9 Kb.
tarix05.02.2018
ölçüsü76,9 Kb.
#25653

TALLINNA ÜLIKOOL

Kasvatusteaduste Instituut

Margit Krjukov

PÄRNU JA PÄIKE

Referaat


Tallinn 2014


SISUKORD




SISUKORD 2

SISSEJUHATUS 2

1. Pärnu 3

1.1 Linnavalitsemine 3

1.2 Linn ja linnajaod 3

1.3 Rahvastik 3

1.3.1 Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel 4

1.4 Loodus 5

1.5 Majandus 5

1.6 Taristu 6

1.7 Arhitektuur 6

1.8 Haridus 6

1.9 Ajalugu 7

1.9.1 Pärnu linna üldplaan, 1954. aastast 8

1.10 Militaaria 8

1.11 Aukodanikud 9

2. Päike 10

2.1 Päikeseplekid 11

kokkuvõte 14




SISSEJUHATUS


Töö eesmärk on rakendada loengus õpitud ka praktiliselt.

1. Pärnu


Joonis . Pärnu vapp1

1.1 Linnavalitsemine


Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea.

Pärnu linnapea on 2009. aastast Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavolikogu esimees on Krista Nõmm.


1.2 Linn ja linnajaod


Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla.

1.3 Rahvastik


Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused ja rahvus teadmata. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed.

Aasta

Rahvaarv

1881

12966

1897

12898

1922

18499

1934

20334

1959

22367

1970

50224

1979

54051

1989

53885

2000

46476

2009

44024

2010

44083


1.3.1 Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel


Rahvus

1970

1979

1989

2000

2011

arv

%

arv

%

Arv

%

arv

%

arv

%

Kokku

46316

100

49623

100

52389

100

45500

100

39728

100

Eestlased

34370

74,21

36748

74,05

37939

72,42

36112

79,37

33000

83,06

Venelased

9146

19,75

9676

19,50

10753

20,53

6951

15,28

5076

12,78

ukrainlased

1010

2,18

1255

2,53

1631

3,11

966

2,12

671

1,69

soomlased

517

1,12

543

1,09

534

1,02

331

0,73

254

0,64

valgevenelased

412

0,89

493

0,99

546

1,04

297

0,65

179

0,45

Lätlased

135

0,29

165

0,33

150

0,29

85

0,19

65

0,16

leedulased

60

0,13

80

0,16

83

0,16

82

0,18

60

0,15

Sakslased

...

...

105

0,21

132

0,25

69

0,15

50

0,13

Poolakad

...

...

108

0,22

81

0,15

60

0,13

35

0,09

Tatarlased

...

...

76

0,15

103

0,20

45

0,10

33

0,08

Juudid

190

0,41

138

0,28

76

0,15

35

0,08

20

0,05

Muud

476

1,03

236

0,48

361

0,69

467

1,03

280

0,70


1.4 Loodus


Linn asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala.

1.5 Majandus


Pärnu on eelkõige tuntud Pärnu ranna kaudu

Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit €. Tähtsamad tööstusharud on:



  • Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti)

  • Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat)

  • Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin)

  • Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Skano(e Viisnurk), Preab)

  • Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted.

2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv.

Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuar 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi.


1.6 Taristu


Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad: Pärnu lennujaam, Pärnu raudteejaam, Pärnu Kaubajaam ning oli 2011. aastani regionaalne Pärnu ATP.

Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal esimese Eesti ajalehe "Perno Postimees", ning noorpõlves tema tütar Lydia Koidula.

Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater "Endla" ja ka uus 2002. aastal ehitatud Pärnu Kontserdimaja.

Pärnust on sirgunud kirjanik ja poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti Pärnu-keskne.


1.7 Arhitektuur


Juugendstiilis Ammende villa.

Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist, ja Tallinna värav 17. sajandist.

20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans) ja rannakohvik (1940).

20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet.

Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms.

1.8 Haridus


Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina).

Tänapäeval on Pärnus 14 üldhariduskooli: Pärnu Ülejõe Gümnaasium, Raeküla Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Hansagümnaasium, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Rääma Põhikool, Pärnu Vene Gümnaasium, Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Toimetulekukool, Väike Vabakool ja Pärnu Rahvaülikool.

Linnas tegutsevad Mainori Kõrgkool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Academia Grata ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

1.9 Ajalugu


Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudmest. Esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad arheoloogilised leiud 1967 Pärnu jõe paremal kaldal Pulli küla maa-alal.

Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu.

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina), Põhjasõda algas 1700, vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal, Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.

1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. 18. sajandil elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga.

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine, misjärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Riia inseneri C. Weyr`i projekti kohaselt viidi läbi muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts, eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse Mudaravila kohas).


1.9.1 Pärnu linna üldplaan, 1954. aastast


1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (Rüütli tänav 40a) puust varikatusega raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee haruliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga.

1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Rodsjanko 1915. aastal õhkida “Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu elektrijaam ning hävitati kõik tuulikud linnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Teise maailmasõja käigus põletati suur osa Pärnu südalinnast ja Tallinna mnt. alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% Pärnu vanalinnast varemeis. Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks Pärnu 1946. aasta generaalplaan. 1972. aastal rekonstrueeriti kitsarööpmeline raudtee laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.

1973. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud Pärnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks.


1.10 Militaaria


Linna esimesteks militaarehitisteks olid Liivi ordu Pärnu ordulinnus, millest on säilinud vaid 15. sajandil rajatud vangitorn (Punane torn) Pärnu linnamüüri kagunurgas.

Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.

17. sajandi keskel kavandati Rootsi võimude poolt linna kindlustuste moderniseerimist bastionaalsüsteemis, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeva Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg (praegune Lastepark), uuteks ida - lääne suunalisteks peatänavateks Rüütli ja Kuninga tänavad. Viimane ühendas nn. Kuningaväravad uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja Tallinna. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid - Vee, Nikolai, Pühavaimu tänav ja Hospidali tänav- Lõuna tänavani.

1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Linnaväravaid oli kolm: Riia värav, Tallinna värav ja Vee värav. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav, mis on kasutusel tänapäeval meelelahutuskohana. Talllinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).

Pärast Pärnu vallutamist Põhjasõjas Venemaa keisririigi vägede poolt lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-raveliin ja rajati massiivsed püssirohukeldrid ning kivikonstruktsioonis vahimajad.

Venemaa keisririigi ajal, pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis ja streiki Waldhofi tselluloosivabrikus määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja Pärnu garnisoni koosseisu Krasnojarski polgu rood, mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud Lembitu kasarmutes.

Pärast Vabadussõda, 1921. aastast asus Pärnu Lembitu kasarmutes Eesti sõjaväe 6. Üksik Jalaväepataljon.

1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse Eesti kaitseväe 6. pataljoni kasarmutesse. (Vikipeedia, 2014)


1.11 Aukodanikud


  • 1886 Konstantin Possiet

  • 1901 Friedrich Fromhold Martens

  • 1934 Konstantin Päts

  • 2007 Neeme Järvi

  • 2008 Valter Ojakäär


2. Päike


Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.

Päikese näiv tähesuurus on −26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%.

Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv nurkläbimõõt on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline parallaks on 8",94–8",65. Päikese solaarkonstant Maa atmosfääri piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36 kW/m².

Päikese ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm.

Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) punastest hiidtähtedest või massiivsetest ülihiidudest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat.

Päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. Päike liigub Herkulese tähtkuju suunas. Päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat.

Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m (109 Maa raadiust), pindala 6,087×1018 m², ruumala 1,4122×1027 m³ ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.

Raskuskiirendus Päikese pinnal on 273,98 m/s², mis on ligi 28 korda suurem kui Maal. Paokiirus Päikese pinnal on 617,7 km/s, mis on üle 55 korra suurem kui Maal. Päikese ekvaatoril on sünoodiline pöörlemisperiood 27,275 ööpäeva (13°12' päevas) ja sideeriline pöörlemisperiood 25,380 ööpäeva (14°12' päevas).

Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ ja rõhk 3,4×1016 Pa, muundub vesinik termotuumareaktsioonides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate gammakvantidena vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. Päikese kogukiirgus on 3,825×1026 J/s. Päike kiirgab ka raadiokiirgust, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik. Päikese koguenergia on 7×1041 J. Kiirguse tõttu väheneb Päikese mass igas sekundis 4,3 t. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning termotuumareaktorites.


2.1 Päikeseplekid


Päikese pinnaks loetakse see ala, millest allapoole on Päike läbipaistmatu. See moodustab kromosfääri aluse ja sellest alates mõõdetakse kaugust Päikese pinnast.

Päikese fotosfäär ehk valgust kiirgav kiht ulatub 320 km kõrgusele Päikese pinnast. Ümberpöörav ehk konvektsioonikiht ulatub 2000 km kõrguseni ja selles on temperatuur kuni 9000 K. Kromosfäär ulatub 7000 km kõrgusele ja temperatuur selles on kuni 500 000 K.

Päikese krooni tihedus on 1011 aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 1023 aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta.

Spiikulate ja kromosfääriloidete keskmine kestus on 8 minutit, kõrgus 7000 km, gaasi kiirus nendes 4 km/s. Protuberantside kestus seevastu on 1–2 kuud, kõrgus kuni 40 000 km ja pikkus kuni 200 000 km.

Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). Spiikulate ja kromosfääriloidete temperatuur on 15 000 K, protuberantside temperatuur 7000 K.

Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt: ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk päikeseplekke ja protuberantse.

Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja polaarsust, siis 22,08 aastat. Laikude läbimõõt on 10 000 km, aga suurim seni nähtud päikeselaik oli läbimõõduga 185 000 km. Laigu keskmine sügavus on 500 km. Laigu tuuma ehk umbra keskmine temperatuur on 4240 K, selle halo ehk penumbra temperatuur 5680 K ja laigu kõrval oleva fotosfääri keskmine temperatuur 6050 K. Laikude iga on 6 päeva kuni 1½ kuud.

Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Maal asuva vaatleja jaoks Päikese osaliselt või täielikult. Täieliku päikesevarjutuse ajal on taeva heledus Päikese ümbruses 1,610−9 Päikese heledusest. Seevastu Kuu heledus on Maalt Kuule peegeldunud valguse tõttu 1,110−10 Päikese heledusest.

Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni poolt tekitatud neutriinode arv on ainult kolmandik teooria poolt ennustatust (Päikese neutriinode probleem). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on seisumass, mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud.

Päikese otsene vaatlemine võib kahjustada silmi ja põhjustada ka pimedaks jäämist (nii juhtus Joseph Plateauga). Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada eriti suur, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ja sellepärast vaadatakse heledat Päikest kauem kui ohutuse piir nõuaks. Silmade kaitsmiseks pikaajalise vaatlemise korral tuleb kasutada spetsiaalseid päikesefiltreid või tumedat keevitusklaasi. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese infrapunakiirgust. (Vikipeedia, 2014)



kokkuvõte


Referaadi vormistamise osas õppisin eelkõige seda, et palju asju saab teha lihtsamat ja mitte käsitsi. Minu lemmikud on olnud alati tabelid referaadis ja siiani olin need eelnevalt alati valmis teinud excelis ja siis copinud wordi dokumendile, kuid nüüd oskan neid teha kohe wordis.

1 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu#mediaviewer/File:Et-Parnu_coa.svg


Yüklə 76,9 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə