Täismoondelised kahjurid

4.02.2018

Täismoondelised kahjurid

Aiapõrnikas – Phyllopertha horticola

Kahjustab maasikat, roose, erinevaid puid ja põõsaid, eriti roosõielisi, samas kahjustab ka teisi taimi, nt. hernest, noori õunu. Valmikud närivad maapealsetesse taimeosadesse auke, vastsed parasiteerivad juurtel. Valmik on 8-12 mm pikk, metaljalt roheline, sinine või must, kattetiivad kollakaspruunid, Aastas on 1 põlvkond. Muneb juunis-juulis mulda, vastne talvitub konutõuguna, nukkub kevadel mullas. Tõrjeks kevadel varahommikusel ajal linapüük ning pidev mullaharimine reavahedes. Keemilist tõrjet teostada põrnikate ilmumisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Maipõrnikas – Melolontha hippocastani

Mõlemad arengujärgud närivad taimeosadesse auke. Valmikud kahjustavad mais-juunis ilupuid (ka lehist), ilupõõsaid, iiriseid, 2-2,9 cm. Vastsed kahjustavad alates 3. eluaastast puude, põõsaste, maasika, peedi, porgandi, kaalika, salati ja kartuli mullasiseseid osi. Põrnika eesrindmik pruunikas kuni must, punakaspruunid kattetiivad mustade servadega. 4-6 aasta jooksul 1 põlvkond. Muneb mais 10-30 cm sügavusele mulda. Konutõugud ja noormardikad talvituvad mullas, nukkuvad juulis

Tõrjeks kevadel varahommikusel ajal linapüük ning pidev mullaharimine reavahedes. Keemilist tõrjet teostada põrnikate ilmumisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Naksurlased - Elateridae

Valmikud närivad maapealsetesse taimeosadesse auke, vastsed närivad või teevad käike mullasisestesse taimeosadesse. Valmik 1-1,5 cm pikk, vase või pronksja värvusega või metaljalt rohekas. Vastsed - tõugud (nn. “traatussid”) – toituvad idanevatest seemnetest ja mahlakatest juurtest ja juurikatest. Ohtralt kahjustatakse salatit, liiliaid, peeti, porgandit, kartulit. Mardikad söövad lehti ja õisi.

Muneb juunis-juulis mulda. Talvituvad vastsed ja noormardikad, nukkub juulis mullas. 5-6 aasta jooksul 1 põlvkond. Palju esineb neid söötis maal. Tõrjeks umbrohutõrje, pidev mulla kobestamine (häirime sellega tõukude elu), happelise mulla lupjamine.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Vaarikamardikas – Byturus tomentosus

Mardikas 4mm pikk, pruunitihekarvane, hallikasmust, tundlad ja jalad kollased. Aastas 1 põlvkond. Muneb juunis-juulis õitele, lehtedele ning tooretele marjadele. Talvitub nukuna võrgendist tupes vaarikavartel, tugikeppide pragudes ja mullas. Mardikas augustab kevadel roosõieliste (õunapuude, kirsside, sõstarde, karusmarjade) ja ka sireli õisi, vaarikal ka noori lehti, vastne (rahvakeeles nn. “vaarikauss”) kahjustab (kaevandab) vaarika õie põhja ja vilja. Keemilist tõrjet teostada enne vaarikate õitsemist.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kartulimardikas – Leptinotarsa decemlineata

9-11mm, kollane, mustade triipudega. Vastne punakas, külgedel 2 rida musti käsnu1. 1 või mitu põlvkonda aastas, muneb oranžid munad kogumikena lehe alaküljele, nukkub mullas, noormardikas talvitub. Mardikad ja vastsed söövad kartuli, tomati jt. maavitsaliste lehti (võivad kõik lehed ära skeleteerida). Tõrjeks viljavaheldus. Keemilist tõrjet alustada mardikate märkamisel või/ning tõukude koorumise järel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Harilik maakirp – Phyllotreta undulata

Valmikud kahjustavad ristõielisi (kapsas, redis, kaalikas, naeris), brunnerat, iiriseid, närides lehtedesse lohke. Eriti ohtlikud ristõielistele kasvu alguses - arvukal esinemisel tekitavad kiiresti laiaulatuslikku kahju. Mardikas 2-2,4 mm, eesselg läikivmust, kattetiibadel kollane vööt, vöödi välisserv on õlamõhna kohal kaarja sälguga (puudutamisel hüppab minema). Aastas 1 põlvkond, noormardikas talvitub, muneb mais-juunis taimejuurtele, vastsed närivad taimede juuri. Tõrjeks viljavaheldus, ristõielisi taimi pritsida insektitsiididega idulehtede faasis, brunnerat ja iiriseid kahjurite märkamisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Sinihelk-maakirp – Phyllotreta nigripes

Valmikud kahjustavad ristõielisi (kapsas, redis, kaalikas, naeris), brunnerat, iiriseid, närides lehtedesse lohke. Eriti ohtlikud ristõielistele kasvu alguses - arvukal esinemisel tekitavad kiiresti laiaulatuslikku kahju. Mardikas 2-3 mm, must, võib olla metalse läikega (puudutamisel hüppab minema). Aastas 1 põlvkond, noormardikas talvitub, muneb mais-juunis taimejuurtele, vastsed närivad taimede juuri. Tõrjeks viljavaheldus, ristõielisi taimi pritsida insektitsiididega idulehtede faasis, brunnerat ja iiriseid kahjurite märkamisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Hõbekarva lehekärsakas – Phyllobius argentatus

Mardikas sööb (peamiselt kevadel) lehtpuude – ja põõsaste lehtedesse mulke, vastsed närivad juuri. Mardikad närivad tihti (enne õitsemist) viljapuude ning vaarika lehtedesse, õitesse ning võrsetesse auke. Valmikud on 3,5-6mm pikad, keha kaetud läikivate roheliste soomustega. Aastas 1 põlvkond, noormardikas talvitub, muneb mullale. Nukkub suvel mullas. Tõrjet teostada valmikute ilmumisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kullakarva lehekärsakas – Phyllobius piri

Mardikas sööb (peamiselt kevadel) lehtpuude – ja põõsaste lehtedesse mulke, vastsed närivad juuri. Mardikad närivad tihti (enne õitsemist) viljapuude ning vaarika lehtedesse, õitesse ning võrsetesse auke. Valmik 5-7mm, must, soomused rohekad või helehallid, nõrga pronkspunaka helgiga

Aastas 1 põlvkond, noormardikas talvitub, muneb mullale. Nukkub suvel mullas. Tõrjet teostada valmikute ilmumisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Maasika-õielõikaja – Anthonomus rubi

Kahjurid esinevad maasikatel, roosidel, kibuvitsadel ja vaarikatel. Noormardikad närivad kevadel lehti, lehevarsi, siis õit, vastsed kaevandavad õienupus. Valmik on 2-3mm pikk, must, hallikarvane. Aasta jooksul 1 põlvkond, talvitub noormardikana. Enne õitsemist vigastatakse maasika, rooside, kibuvitsa või vaarika õienuppu ja siis munetakse sinna. Peale õitsemist märgata pruune, närbunud, osaliselt varre otsas rippuvaid õienuppe. Kahjur nukkub õienupus või mullas Tulemuslik on enne õitsemist vaarikad ja maasikad puutuhaga üle raputada ning peale tugevat vihmasadu tuleb eelnevalt mainitud tegevust korrata. Insektitsiididega teostada tõrjet kahjurite märkamisel enne õitsemist.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Maasika-õielõikaja

Õunapuu-õielõikaja – Anthonomus pomorum

Mardikas 3-4,5mm, tumepruun, kattetiibadel hele vööt, kahjustab õunapuud. Aastas 1 põlvkond, talvitub noormardikana koorepragudes, muneb õunapuu õienuppudesse, kus tõuk ka nukkub. Mardikad söövad lehti ja õienuppe, vastsed (vageltõugud) hävitavad tolmukaid ja emaka. Kahjustatud puhkemata õienupud pruunistuvad. Noormardikad söövad lehtedesse “aknaid”. Puude tüvesid sügisel lubjata (siis “kleebime” kahjustajate talvitumiskohad lubjaseguga kinni) - 1,5-2 kg kustutatud lupja + 500g vaskvitrioli 10 l vee kohta). Insektitsiididega teostada tõrjet enne õitsemist.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Liiliakukk – Lilioceris lilii
Kahjustavad püvililli ja liiliaid. Nii vastsed kui ka valmikud söövad lehtedesse algul auke, tugeval kahjustusel võivad taimed muutuda lehituks. 6-8 mm punakate kattetiibadega valmikud munevad kollased munakogumikud lehtede alla – kahjureid märgata alates maikuust. Munadest koorunud punakad tõugud katavad end ekskrementidega ning me näime neid “mudatompudena”. Kahjurid nukkuvad mullas, kolme nädala möödudes ilmuvad 2. põlvkonna mardikad. Talvituvad valmikuna mullas.

Tõrje: Viljavaheldus. Kevadel koheselt nähtavale ilmuvad mardikad ning lehtede all olevad munakogumikud mehaaniliselt hävitada. Insektitsiididega pritsida valmikuid või koorunud tõuke. Taimeleotistega ennetavat pritsimist korrata iga nädal terve vegetatsiooniperioodi jooksul.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

NB! Järgnevate kahjustajate puhul kahjustavad taimi ainult nende putukate vastsed!
Õunakoi – Argyresthia conjugella

Õuntes ja pihlakamarjades. Siruulatus 1,1-1,4cm. Eestiivad kollakaspruunid, violetse helgiga. Puhkeasendis liblikal tagakeha umbes 45° nurga all üles suunatud.

Röövik 8 mm, roosa, karvade kinnituskohad tumedad. Kaevandab õunas või pihlakamarjas – soodustab kärntõve ja puuviljamädanikuga nakatumist. Õunad kibedad.

Aastas 1 põlvkond, muneb suvel õuntele või pihlakatele, nukkub mulda valmistatud kookonis või talvitub nukuna koorepragudes. Õige tõrjeaja prognoosiks ja/või valmikute tõrjeks riputada õitsemise keskel puudele õunakoi feromoonpüünised (prognoosiks – 1 püünis 10 puu kohta, väljapüügiks – 1 püünis 2-3 puu kohta). Püünis riputada puu läänepoolsele küljele 2m kõrgusele. Väljapüük vajalik, kui püünisesse koguneb 5 või rohkem liblikat (äriaedades võib siis hakata keemilist tõrjet tegema) ühe nädala jooksul. Feromoonpüüniseid (lõhnapüüniseid) kasutamata jättes viia insektitsiididega tõrje läbi kohe peale õitsemist ning vajadusel 2. tõrjekord 14 päeva möödudes. 2. tõrjekord viia läbi kahjurite suure arvukuse korral (õunakoi suur arvukus kordub igal 5. aastal).

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kapsakoi – Plutella maculipennis

Ristõielistel (kapsas, naeris, kaalikas), levkoil ja salatil. Siruulatus 1,1-1,6cm. Eestiivad kitsad ja pruunikad, kollaka tagaservaga – kui liblikas paneb tiivad katusjalt kokku, siis on see kollakas triip näha

Röövik 11 mm, roheline, sööb lehtedesse algul “aknaid”, siis “mulke”, tugevama kahjustuse korral jäävad järgi ainult lehesooned, aastas 2 põlvkonda, muneb juunis ja juulis ristõieliste lehtede alumisele küljele, nukkub taimelehele valmistatud kookonis, talvitub nukuna taimejäänuste vahel. Tõrjeks viljavaheldus. Insektitsiididega tõrjuda vastkoorunud röövikuid (meie kliimas tavaliselt juuni keskel ja 2. põlvkonna röövikuid tõrjuda augustikuus).

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Sibulakoi – Acrolepia assectella

Sibulal ja laukudel, siruulatus 1,2-1,5cm, tiivad pruunid valgete laikudega

Röövik 13mm, kollakas või rohekas, läikiv, mustade punktidega. Kaevandab lehekoes, jättes lehe välise epidermise terveks. Aastas 2 põlvkonda, muneb munad ühekaupa sibula lehtedele ja õisikule. Talvitub liblika või nukuna, nukkub taimel, taimejäätmetel või mullas heledas võrgendist kookonis. Tõrjeks viljavaheldus, koristusjäätmete hävitamine ning sibula kasvatus tuultele avatud kohas. Insektitsiididega alustada tõrjet juuni teisel poolel ja juulis.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Sõstra-klaastiib – Synanthedon tipuliformis

Punase- ja valge sõstra põõsastel ning karusmarjapõõsastel. Siruulatus 1,5-2cm, sinakasmust, tagakehal kollakad ringvöödid.

Röövik valkjas, 2-3cm pikk, kahjustab säsiosa – kevadel närtsivad lehed, siis oks (oksas näripuruga täidetud käik). Kahjustab rohkem soojas ja tuulevaikses kohas kasvavaid põõsaid, meeldivad 2-aastased oksad (enne marjade valmimist närbub oks koos marjadega ära). 1 põlvkond aastas või 2 aasta tagant. Muneb suvel koorepragudesse, punga ümbrusse või lehtedele, talvitub röövikuna varre säsis, nukkub kevadel maapinna lähedal oksas.

Tõrje – kahjustatud (närbumistunnustega) oksad võimalikult maapinna lähedalt kiirelt välja lõigata ja põletada. Perioodiliselt eemaldada vanu, koorepragudega oksi! Bioloogiliste insektitsiididega pritsida sõstraid või karusmarju liblikate lendluse ajal – mai lõpust kuni augustikuuni.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………
Vaarika-klaastiib – Bembecia hylaeiformis

Vaarikal, siruulatus 2,2-2,6cm, eestiivad kitsad ja kaetud pruunika tolmja korraga

Röövik valkjas, kaevandab leherootsus, siis taimevarres, kahjustades säsiosa – lehed närtsivad, vars kuivab (oksas näripuruga täidetud käik). 1 põlvkond aastas või 2 aasta tagant, muneb augustis lehe alumisele küljele, vahel mullale. Talvitub röövikuna varre säsis, nukkub kevadel kahjustuskohal.

Tõrje – kahjustatud (närbumistunnustega) oksad võimalikult maapinna lähedalt kiirelt välja lõigata ja põletada. Bioloogiliste insektitsiididega pritsida vaarikaid liblikate lendluse ajal – augustikuus.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………
Hernemähkur – Laspeyresia nigricana

Hernel, ka teistel liblikõielistel, siruulatus 1,3-1,7cm, eestiivad oliivpruunid, tiiva tipuosas valkjad või kollakad joonekesed

Röövik valkjas, 1,5 cm, tungib kauna, kahjustab mitut tera, võib rännata teistesse kaunadesse. Kahjustab rohkem hiljem külvatud hernest.

Aastas 1 põlvkond, muneb suvel herne õitsemise lõpus lehtedele või noortele kauntele. Talvitub röövikuna mulda valmistatud kookonis, kus kevadel ka nukkub. Tõrjeks viljavaheldus, varajane külv, tuultele avatud kasvukoht.

Tõrjeks sobilikud (pritsida õitsemise lõpus) bioloogilised insektitsiidid: ……………………………………………………………………………………………………………

Õunamähkur – Laspeyresia pomonella

Õuna – ja pirnipuul, siruulatus 1,5-2cm. Eestiivad hallid, tumedate lainjate ristijoontega, tiiva taganurgal tumepruun laik – tiivapeegel – kolme kullakarva joonekesega – nagu peegliraam

Röövik roosakasvalge, 1,8cm, sööb viljaliha ja seemneid, rändavad ühelt viljalt teisele (1 röövik võib kahjustada 3-4 vilja – käigus ja sisenemisava juures näripuru!). Aastas 1 põlvkond, muneb juunis-juulis (alates õunapuude õitsemise lõpust) lehtedele, ka viljaalgmetele, talvitub röövikuna õunapuu tüvele korba alla valmistatud kookonis, kus kevadel nukkub. Tõrje – varakevadel puukaabitsaga tüvedelt samblike ja lahtiste korbatükkide eemaldamine, kokkuriisumine ja põletamine. Õige tõrjeaja prognoosiks ja/või valmikute tõrjeks riputada õitsemise keskel puudele õunamähkuri feromoonpüünised (prognoosiks – 1 püünis 10 puu kohta, väljapüügiks – 1 püünis 2-3 puu kohta). Püünis riputada puu läänepoolsele küljele 2m kõrgusele. Väljapüük vajalik, kui püünisesse koguneb 5 või rohkem liblikat (äriaedades võib siis hakata keemilist tõrjet tegema) ühe nädala jooksul. Feromoonpüüniseid (lõhnapüüniseid) kasutamata jättes viia insektitsiididega tõrje läbi kohe peale õitsemist ning vajadusel 2. tõrjekord 14 päeva möödudes.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

…………………………………………………………………………………………………..

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Harilik külmavaksik – Operophthera brumata

Lehtpuudel ja põõsastel (sh. õunapuul, vaarikal, roosil, kukekannusel), siruulatus 2,3-3cm, eestiivad kollakaspruunid, tiibadel lainelised pikivöödid, emasisenditel tiivad taandarenenud

Röövik roheline, 3 valge pikivöödiga, 2cm pikk, sööb puhkevaid pungi, noori lehti, õiepungi ja noori vilju, aastas 1 põlvkond, muneb sept.-okt. pungade lähedusse ja koorepragudesse (emasisend ronib mööda tüve ülesse), muna talvitub, nukkub mulla sees kookonis alates juunist. Tõrje – tüvele paigutada augustikuus (siis hakkab puu otsa ronima hallavaksiku emasisend) liimipüünised, püüniste alla jääv osa eelnevalt niiske ilmaga samblikest puhastada. Liimivööd eemaldada novembrikuus. Kevadel peale röövikute koorumist alustada bioloogilise või keemilise tõrjega.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

…………………………………………………………………………………………………..

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Herneöölane – Mamestra pisi

Liblikõielistel, peedil, salatil, õunapuul, ka okaspuudel (kuusk, lehis). Siruulatus 3,7cm, eestiivad pruunikaspunased, sakiliste valgete joontega. Aastas 1 põlvkond.

Röövik 4-5cm, punakaspruun või pruunikasroheline, 4 kollase pikivöödiga. Muneb mais-juunis taime lehtedele, röövik sööb lehti. Nukk talvitub mullas. Tõrjeks viljavaheldus. Insektitsiididega alustada tõrjet röövikute koorumisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

…………………………………………………………………………………………………..

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Köögiviljaöölane – Mamestra oleracea

Paljudel taimedel (sh. krüsanteemil, kurgil, paprikal, tomatil), siruulatus 3,5cm, eestiivad punakaspruunid.Aastas 1 põlvkond. Röövik 4-4,5cm, roheline, kollakas– või punakaspruun, seljal 3 valget pikitriipu (võivad ka puududa), küljetriibud kollakad. Viimase kasvufaasi röövikul keha kaetud valgete tähnidega, talvitub nukuna mullas

Röövikud mulgustavad lehti öösel, reostades neid väljaheidetega. Tõrjeks viljavaheldus. Insektitsiididega alustada tõrjet röövikute koorumisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

…………………………………………………………………………………………………..

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kapsaöölane – Mamestra brassicae

Ristõielistel, krüsanteemil, daalial, gladioolil, härjasilmal, floksil. Siruulatus 4-5cm, eestiivad hallikad kuni tumepruunid

Röövik 4-5cm, rohekaskollane või punakaspruun, seljal 3 kollast pikijoont ja küljel kollane pikitriip. Aastas 1 põlvkond. Muneb juunis-juulis kogumikena lehe alumisele küljele, talvituvad nukuna mullas

Röövikud söövad öösel lehtedesse mulke, tungivad kapsapea sisse ja reostavad teda väljaheidetega. Tõrjeks viljavaheldus. Insektitsiididega alustada tõrjet röövikute koorumisel.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

…………………………………………………………………………………………………..

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Suur-kapsaliblikas – Pieris brassicae

Ristõielistel, suurel mungalillel, levkoil. Siruulatus 4-7cm, tiivad valged, eestiiva tipp must, emasel liblikal lisaks sellele 2 musta ringitaolist laiku. Aastas 2 põlvkonda (1. põlvkonna röövikud kooruvad juuni alguses, 2. põlvkonna röövikud juuli lõpus). Röövik mustakirju, sinakas-hallikasroheline, pikkus 4,5cm, sööb taimede lehti – suure kahjustuse puhul jäävad vaid leherood järgi. Röövik reostab väljaheidetega taimi. Muneb kogumikena lehe alumistele külgedele. Nukkub toitumiskoha ümbruses olevatel postidel, puittaradel, majaseintel, nukk talvitub. Tõrjeks viljavaheldus, kapsa kasvatus tuultele avatud kasvukohas, munakogumike mehaaniline eemaldamine. Insektitsiididega teostada tõrjet kohe pärast röövikute koorumist.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Väike -kapsaliblikas – Pieris rapae

Ristõielistel, siruulatus 4-7cm, tiivad valged, eestiival ringitaoline must laik, tiivasooned tumedad.

Aastas 2 põlvkonda (1. põlvkonna röövikud kooruvad juuni alguses, 2. põlvkonna röövikud juuli lõpus). Röövik mururoheline, pikkus 3 cm, sööb taimede lehti – suure kahjustuse puhul jäävad vaid leherood järgi. Röövik reostab väljaheidetega taimi. Muneb munad üksikult lehe alumistele külgedele. Nukkub toitumiskoha ümbruses olevatel postidel, puittaradel, majaseintel, nukk talvitub. Tõrjeks viljavaheldus, kapsa kasvatus tuultele avatud kasvukohas, munakogumike mehaaniline eemaldamine. Insektitsiididega teostada tõrjet kohe pärast röövikute koorumist.
Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Porgandikärbes – Psila rosae

Sarikõielistel, 4-5mm, läikivmust. Vastne (vagel) kollakas, 8mm pikk. Aastas 2 põlvkonda (1. põlvkonna vaglad kooruvad juuni keskel, 2. põlvkonna vaglad juuli lõpus või augusti alguses), nukk ja vastne talvituvad, nukkub mullas. Muneb juurikale või selle lähedale mulda. Kahjustatud porgandites roostepruunid, peenikesed, väljaheidetega täitunud kaevandid, lehed muutuvad punakaks või kollaseks, suurema kahjustuse puhul aga kuivavad ära. Juurikatel halb lõhn ja kibe maitse. Tõrjeks tuultele avatud kasvukoht, viljavaheldus, võimalikult varane porgandite harvendus, umbrohutõrje. Vastkülvatud porgandiridadele asetada peale katteloor ning kõik katteloori servad mullaga kinni katta (et kärbsed ei saaks minna loori serva alt porganditaimede juurde munema). Kuna porgandikärbes lendab kuni 75 cm kõrgusel maapinnast, siis võib porgandipeenra ümbritseda ka peenesilmalise võrguga luues sellega kärbsele kõrgusbarjääri. Insektitsiididega teostada tõrjet kohe pärast vaklade koorumist.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Sibulakärbes – Delia antiqua

Liilialistel, valmik 6-7mm. Vagel valge, 9-10 mm. Aastas 2 põlvkonda. Nukk talvitub 10-20 cm sügavusel mullas. Kärbes muneb juuni 1. poolel ja juuli lõpus mullale taimede lähedale või sibulale. Vaglad tungivad sibula sisse juuni keskel ning augustis ja võivad ta täielikult hävitada – sibula lehed on kolletunud ja sibul tuleb tõmmates kergesti lahti – pehmes sibulas kaevandavad vaglad. Tõrjeks viljavaheldus, sibularidade istutus vaheldumisi porgandiridadega (porgandikärbsele ei meeldi sibula lõhn ning sibulakärbsele porgandi lõhn), sibulate vahele (NB! Mitte sibula peale) mullale raputada väga minimaalselt keedusoola (võib teha ka 0,1% keedusoolalahuse ja sellega mulda kasta). Insektitsiididega teostada tõrjet kohe pärast vaklade koorumist.

NB! Sibulapealsete tarvitamise korral tohib taimi pritsida vaid bioloogiliste insektitsiididega!

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Rõngakedrik – Malacosoma neustria

Viljapuudel jt. lehtpuudel. Valmiku siruulatus 2,5-4 cm. Tiivad punakaspruunid, tumepruunide vöötidega. Vastne (röövik) 5 cm, seljal valged, kollased ja mustad triibud, külgedel sinakashallid vöödid.

Aastas 1 põlvkond, valmik muneb juunis – juulis rõngana ümber võrse, munad talvituvad. Vastsed (röövikud) kooruvad pungade paisumise ajal, kahjustavad pungi, lehti ja õisi. Nukkuvad võras lehtede vahele valmistatud kookonis. Tõrje – munakogumike mehaaniline eemaldamine okste küljest. Insektitsiididega teostada tõrjet kohe pärast röövikute koorumist.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kirsipuu-nälkvaablane – Caliroa cerasi

Kahjustab kirsipuud, ploomipuud, pirnipuud, viirpuud ja tuhkpuud. Valmikud on 5-6 mm pikkused, lendlus juulis. Vastsed (ebaröövikud) on 1 cm pikkused, kaetud musta limakihiga (meenutavad kaani ja nälkjat) närivad alates augustikuust lehtede ülemist külge – alumine külg jääb terveks – lehed võrgutaoliselt läbipaistvad – lehed pruunistuvad ja kuivavad. Aastas 1 põlvkond, talvituvad nukuna taimejäänuste vahel. Insektitsiididega alustada tõrjet vastsete märkamisel. Viljadega ploomi – ja pirnipuid pritsida vaid bioloogiliste insektitsiididega.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

……………………………………………………………………………………………………………

Tõrjeks sobilikud keemilised insektitsiidid: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kollane karusmarja lehevaablane -

Pteronidea ribesii

Kahjustavad karusmarja, punast ja valget sõstart. Aastas 2 põlvkonda – esimene põlvkond alustab kahjustamist juuni alguses ja 2. põlvkond juulis-augustis. Kahjustamist alustatakse põõsa sisemiste okste lehtedest. Kahjurite arvukal esinemisel võivad põõsad 1 nädala jooksul lehituks muutuda – jäävad vaid marjad ja oksad. Tõrje – alates juunikuust jälgida põõsaste sisemisi oksi ning munast koorunud kahjurite avastamisel (kollakad-rohekad mustade käsnadega ebaröövikud asuvad algul lehtede alumisel küljel) rakendada koheselt bioloogilisi insektitsiide.

Tõrjeks sobilikud bioloogilised insektitsiidid:

……………………………………………………………………………………………………………

Kasutatud kirjandus

Luik, A., 1986. Köögiviljakultuuride kahjurid
Chinery, M., 2005. Euroopa putukad. Eesti keelde tõlkinud: Tiit Teder ja Toomas Tammaru.
Pallum, V., 2007. Suur taimekaitse raamat
Jaama, A., Kikas, L., Kuusksalu, R., Tava, V., Villemsoo, A., 1973. Taimekaitse käsiraamat

koostas: Tairi Albert