ÜHe šEDÖÖvri muuseumid õpi ära piltide suurendamine!



Yüklə 173,99 Kb.
səhifə1/7
tarix24.12.2017
ölçüsü173,99 Kb.
#17297
  1   2   3   4   5   6   7


ÜHE ŠEDÖÖVRI MUUSEUMID

ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE!



http://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/jeesuse-surma-motiiv-kunstis/michelangelolastjudge_jeesus.jpg

 Michelangelo. Viimne kohtumõistmine. Sixtuse kabel. Vatikan.

a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele Michelangelo pildile.

b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe).

c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool.

d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + .

e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile.

f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk „tagasi”. HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe!



Sisukord

1.Willendorfi Venus 2

2. Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“ 4

3. Michelangelo „Taavet“ 6

4. Leonardo da Vinci „Daam hermeliiniga“ 8

5. Vermeer „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“ 10

6. Monet „Impressioon – tõusev päike“ 12

7. Nofretete büst1 14

14



8. Caravaggio „Püha Matteuse kutsumine“ 17

9. Picasso „Guernica“ [gerni´ka] 20

10. David „Bonaparte ületamas Suurt Saint-Bernard’i mäekuru1“ 22

11. Masaccio [ma´satšo] „Paradiisist väljaajamine“ 25

12. Chartres’i katedraali vitraaž „Notre-Dame de la Belle Verrière“ (’ilusa klaasakna Jumalaema’) 27

13. Ingres [ä(n)gr] „Jupiter ja Thetis“ 29



14. Vincent van Gogh1 „Autoportree seotud kõrvaga“ 31

15. Starkopf „Istuv akt“ 33


1.Willendorfi Venus


Loodusloo Muuseum, Viin

http://kunstiajalugujne.weebly.com/uploads/2/3/8/3/23831424/514837201.jpg?216 http://www.esacademic.com/pictures/eswiki/86/venus_of_willendorf_right.jpg

Willendorfi Venus on paleoliitikumi1 ajastust pärit naisekujuke, mis avastati 1908. a Willendorfi linna lähedalt Austriast.

Kuju pikkus on 11,1 cm. See on nikerdatud lubjakivist, värvitud õrnalt punase ookriga ja näib kujutavat kogukat alasti naist, kellel on peened käsivarred, mis toetuvad tohututele rindadele. Randmetel on sakilised käevõrud. Naise nägu ei ole näha, kogu pead ümbritsevad patsid või lokid. Jalgade kuju ei võimaldaks kujul püsti seista. Sellepärast on arvatud, et seda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. Kuju ei ole valmistatud kohalikust materjalist, mis tähendab, et see võis olla nikerdatud ka mujal. Algul arvati, et kuju on pärit Lascaux’ [las´ko]2 koopamaalidega samast ajast (u 20 000 aastat vanad), kuid praegu on teaduslikult kindlaks tehtud Willendorfi Venuse ligilähedane vanus: see on 25 000 aastat. Tegu on vanima seni teadaoleva taiesega.



http://8371149.la02.neti.ee/kool/kadri/lascaux_horse.jpg http://www.kingsacademy.com/mhodges/05_world-cultures/01_primitive-society/pictures/12000-bc_altamira-cave_bison.jpg

Fragment Lascaux’ koopamaalilt. Prantsusmaa Fragment Altamira koopamaalilt. Hispaania
Kunsti sünniks tulekski pidada hetke, mil homo sapiensil3 tekkis vajadus teha midagi sellist, millest tal polnud praktilist kasu ning mida ta tegi lihtsalt oma rõõmuks. Kunsti olemus ei ole aastatuhandetega muutunud. Ka ülekoolilise testi „Ühe šedöövri muuseumid“ materjaliga tutvudes või mõnda šedöövrit uurides ei saa me sellest tegevusest praktilist kasu. Veelgi enam: originaalide nägemine on kulukas, tihti ka väsitav (õigesse muuseumi jõudmine, järjekorras seismine, pileti ostmine). Ometi teeme seda, sest see pakub meile rõõmu. Arvata võib, et sama rõõmu tundis ka paleoliitikumi inimene, kui ta hoidis käes Willendorfi Venust või silmitses Lascaux’ ja Altamira4 koopajoonistusi.

Viini Loodusloomuuseum on Austria suurim oma ala muuseum. Hoone valmis Maria Theresia5 väljaku teises ääres paikneva Kunstiajaloomuuseumiga 19. sajandi lõpul. Need kaks hoonet on väliselt väga sarnased. Loomulikult käivad loodusloost huvituvad maailmakodanikud just selles muuseumis eksponaate imetlemas (mineraalid, fossiilid, loomade ja lindude topiseid, liblikad jpm). Kunstiajaloost huvituval maailmaränduril on siia asja eelkõige Willendorfi Venuse tõttu. Kujuke on maitsekalt eksponeeritud hoone teisel korrusel.

__________

1paleoliitikum – vanem kiviaeg, mil ürginimene valmistas tööriistu ainult raiumise teel, sest lihvimine oli veel tundmata

2Lascaux’ [las´ko] koobasEdela-Prantsusmaal Dordogne’i departemangus asuva Montignaci küla lähistel paiknev koobas; siinsed koopamaalid on u 20 000 aastat vanad

3homo sapiens – ladina k ’mõistusega inimene’; inimese kui liigi teaduslik nimetus (Homo sapiens)

4Altamira koobas – paikneb Põhja-Hispaania Santanderi linnast 30 kilomeetri kaugusel; siinsed koopamaalid on u 15 000 aastat vanad

5Maria Theresia – Habsburgide soost Austria-Ungari Keisririigi kindlakäeline monarh aastatel 1740–1780
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Kui vana on kunst? Millist hetke inimkonna ajaloos pead kunsti sünniks?

2. Milline tähtsus on kunstiajaloos Willendorfi Venusel?

3. Kas meie kooli kahel originaalil on praktiline tähtsus?

4. Mis juhtuks, kui meie kooli aula ees ei oleks Anton Starkopfi „Istuvat akti“?

5. Ehk tunned kedagi, kelle kohta võiksid öelda, et ta on homo sapiens?




Yüklə 173,99 Kb.

Dostları ilə paylaş:
  1   2   3   4   5   6   7




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə