ÜHe šEDÖÖvri muuseumid õpi ära piltide suurendamine!

5. Vermeer „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“

Mauritshuis, Haag



Õli lõuendil;44,5 x 39 cm; stiil ja ajastu: Madalmaade barokk

See Johannes (Jan) Vermeeri (1632 – 1675) teos on nii kuulus, et tihti kutsutakse teda Põhjamaa Giocondaks või Hollandi Mona Lisaks. Ometi oli meistriteos mitu sajandit täiesti unustatud. Kunstihuviline Hollandi ohvitser A. A. des Tombes ostis maali 1881. a. ühel Haagis korraldatud oksjonilt 2,3 kuldna eest (u 50 eurot). Pilt oli nii halvas seisus, et isegi autori signatuuri polnud näha. Ohvitser lasi pildi restaureerida ja alles siis tuli välja kunstniku nimemärk – JVMeer. Kui taiese uus omanik 1902. a suri, selgus, et testamendi järgi on maali pärija Mauritshuis (tõlkes: Mauritsi maja; Hollandi riigimehe Johan Maurits van Nassau-Siegeni maja).

Pilt restaureeriti 1994. a uuesti ja on sellest ajast peale Mauritshuisi muuseumi logopilt. Maali praegune nimi on laenatud Ameerika naiskirjaniku Tracy Chevalier’ romaanilt „Girl with a Pearl Earring“ (1999) ning teose põhjal vändatud filmilt (2003). Varem kutsuti maali lihtsalt „Tütarlapseks turbaniga“.

Maalil näeme väga noore neiu büsti, pea pööratud vasaku õla suunas, mis taotluslikult varjab meie eest ühe neljandiku näoovaalist. Vasakult tulev n-ö keldriluugivalgus viitab Caravaggio metoodika tundmisele. Vermeer võis tunda ka Leonardo, Raffaeli ja Tiziani loomingut, sest tol ajal külastasid kunstnikud Itaaliat ning kohalikud rikkurid ostsid itaallaste teoseid. „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“ pole dateeritud, kuid asjatundjad paigutavad teose 1665.–1666. aastasse mil Vermeer oli 33–34-aastane. Vermeeril oli kaks tütart ja pole välistatud, et pildil ongi tema noorem tütar Maria, kes oli taiese valmimise hetkel 12–13-aastane.

Mauritshuisi muuseumis on muidki märkimisväärseid taieseid (Rembrandti „Doktor Tulbi anatoomialoeng“, Michel Sittowi „Mehe portree“ jt), kuid kunstihuviline maailmarändur sõidab Haagi eelkõige Vermeeri šedöövrit imetlema.

Vermeerilt on säilinud 35 maali ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki, kuna töötas ühe maali kallal väga kaua. Juba üks Vermeeri maal teeb galeriist suure kultuuritempli. Kaks või kolm Vermeeri autorlusega taiest muudavad muuseumi maailmamuuseumiks.

Haagis töötab Madalmaade Kuningriigi parlament ja valitsus ning seal elab ja töötab ka riigipea. Ka välisriikide saatkonnad ning rahvusvaheline kohus on Haagis. Kui kultuuri-, haridus- ja muu vaimuelu on koondunud pealinna Amsterdami, siis poliitiline ja diplomaatiline tuumik on Haagis.
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Miks asub Madalmaade Kuningriigis resideeriv Eesti saatkond Haagis ja mitte Amsterdamis?

2. Kust on tulnud Haagi kunstimuuseumi nimi Mauritshuis?

3. Kuidas võis hollandlane Vermeer tunda Itaalia suurmeistrite taieseid?

4. Miks on tänapäevani jõudnud nii vähe Vermeeri teoseid?

5. Kuidas kutsuti „Tütrlast pärlkõrvarõngaga“ algselt? Millal ja mis asjaoludel sai maal uue nime?

6. Monet „Impressioon – tõusev päike“

Marmottan-Monet muuseum, Pariis



Õli lõuendil; 48 x 63 cm
„Impressioon – tõusev päike“ ei ole Claude Monet’ kõige ilusam või huvitavam taies, kuid maalist sai juhuse tahtel kunstniku kõige kuulsam töö. Mõnes mõttes on tegu lausa revolutsioonilise tööga, sest laias laastus algabki impressionism just sellest maalist. Maali saamislugu on järgmine.

1872. a novembris külastas Claude Monet abikaasa ja pojaga kodulinna Le Havre’it. Nad peatusid hotellis, mille akendest paistis Le Havre’i vana sadam. Kunstnik meenutas hiljem: „Kui ma 13. novembril 1872 kell 7.35 ärkasin, nägin aknast sadama kohal läbi udu tõusvat päikesekera. Püüdsin jäädvustada lõuendile nähtu nii kiiresti kui võimalik, sest kartsin, et udu, kuid ka mulje võivad haihtuda.“

Esimesele impressionistide näitusele (aprill-mai 1874) loovutaski Claude Monet just selle töö, millele ta oli kaks aastat tagasi andnud nime „Le Havre’i vaade“. Kui näituse kuraator¹ Edmond Renoir (kunstnik Auguste Renoiri vend) palus maalile luulelisem nimi panna, lausunud Monet: „Pane siis nimeks „Mulje“! Kuraator tegigi nii, kuid lisas mõttekriipsu ja kaks sõna: „tõusev päike“. Nõnda saigi maal praeguse nime: „Impression – soleil levant“.

Kunstikriitik Louis Leroy kirjutas Monet’ teose kohta ajalehes Le Charivari² üleolevalt: „Mida me näeme sellel maalil? – Muljet! – Muidugi muljet! Kuid millist muljet? Ütleksin nii: ka võhiku käega visandatud tapeedimuster mõjub ehedamalt kui seesugune muljetamine!“ Artikli lugemise lõpetanud Edouard Manet hakanud laginal naerma ja lausunud: „Poisid, väga hea! Nüüdsest on teil nimi olemas! See Le Charivari heaks töötav Herostratos³ ei aima, millega ta hakkama sai!“

Samal aastal kohe peale esimest impressionistide näitust müüs Monet pildi 800 frangi eest ühele tuttavale. See omakorda müüs maali edasi ja aastast 1957 on „Impressioon – tõusev päike“ Marmottani muuseumi taieste registris. 1985. a varastati maal koos mitme teise maaliga. Viis aastat hiljem saadi maal kätte Itaaliast Porto-Vecchio linnast.

Tööstur Jules Marmottan ja tema poeg Paul Marmottan kogusid Napoleon I aegset kunsti. Nende erakollektsioonist saigi praeguse muuseumi tuumik. Paul Marmottan pärandas Kaunite Kunstide Akadeemiale lisaks kollektsioonile ka kauni eramu, millest 1934. aastal sai Marmottani muuseum. 1957. a kinkis proua Victorine Donop de Monchy muuseumile 11 impressionistlikku maali (nende hulgas oli ka „Impressioon – tõusev päike“). 1966. a loovutas Claude Monet noorim poeg Michel muuseumile 40 isale kuulunud impressionistlikku taiest. 1996. a pärandasid Berthe Morisot⁴’ lapselapsed muuseumile vanaema autorlusega 25 maali ja 50 akvarelli. Muuseum lisas nimele Marmottan teise sõna Monet ja ehitas impressionistlike taieste jaoks kõrvalhoone.

Muuseumisse jõudmiseks tuleb sõita metrooliiniga nr 9, väljuda peatuses Muette ja sealt suunduda jalgsi läbi majade vahelt paistva pargi (u 350 m). Juba kaugelt tervitab teid muuseumit tutvustav reklaam. Tavakohaselt on ukse ees ka väike järjekord, kuid üle poole tunni ei pea kunagi ootama. Internetist saab osta ka n-ö coupe-file pileteid⁵. Siis pole järjekorras üldse vaja seista.

__________

¹kuraator – siin: kunstinäituse koostaja

²Le Charivari (tõlkes: ’mürgel’,’ müdin’) – illustreeritud päevaleht, mida anti välja Pariisis 1832.-1937. aastani

³Herostratos – Efesose linna kuulsust janunev elanik, kes süütas 356 eKr oma kodulinnas asuva uhke Artemise templi, mis oli üks seitsmest maailmaimest. Mees lootis, et selle nurjatu teo tõttu läheb tema nimi ajalukku.

⁴Berthe Morisot (1841 – 1895) – kunstnik-impressionist; Edouard Manet vennanaine ja õpilane, kes eksponeeris oma töid impressionistide näitustel

⁵coupe-file piletid [kup fil] – piletid, mis maksvad tavapiletitest rohkem ja võimaldavad vältida pikka järjekorda
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Missugune tehniline leiutis andis tõuke impressionismi sünnile?

2. Miks ei saanud Claude Monet seda teost riiklikul ülevaatenäitusel eksponeerida?

3. Marmottan-Monet’ muuseumis on teisigi impressionistlikke taieseid. Millises Pariisi muuseumis on neid aga veelgi rohkem?

4. Kus asub Pariisis Marmottan-Monet muuseum?

5. Kuidas saab Pariisi muuseumides vältida hiigeljärjekordi?

6. Millega läks maailma ajalukku kreeklane Herostratos?