Vilsandi Rahvuspark Kursus: Saaremaa Loodus

Vilsandi Rahvuspark

• Kursus: Saaremaa Loodus

• Inge Vahter

• Saaremaa Ühisgümnaasium

• Kuressaare 2007

Vilsandi Rahvuspargi asukoht

Mõned pidepunktid linnukaitseala ajaloost

• 1906 – Vilsandi tuletorni ülemaks saanud Artur Toom alustas merelindude kaitset Vilsandi lääneranniku kaljusaartel

• 1909 – rentis Artur Toom Kihelkonna kirikuõpetajalt 6 kaljusaart, et tagada neil pesitsevate merelindude rahu

• 1910 – 14. august moodustati Vaika merelindude kaitseala

• 1921 – asutati Kuusnõmmele bioloogiajaam

• 1957 – loodi Vaika Riiklik Looduskaitseala

• 1971 – suurendati Vaika looduskaitseala ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks

• 1993 – loodi Vilsandi Rahvuspark

Artur Toom – linnuriigi looja

• Sünd: 05.01.1884. aastal Saaremaal Kihelkonnal

• 11-aastasena asus ema ja võõrasisaga elama Vilsandi tuletorni

• Väikese poisina valmistas lindudele pesakohti, käis linde vaatlemas väikestel linnusaartel

• Õppis Peterburis raudteekoolis

• 1906. a alates Vilsandi tuletorni ülem

• 1909. a keelas Vilsandi rahval linnumunade korjamise ja hakkas linnupesi kaitsma

• 1914. a I maailmasõja puhkedes määrati ta Vilsandi sõjaväelise vaatluspunkti ülemaks. Tegi miine kahjutuks ja tühjadest miinikestadest ehitas lindudele eluasemeid

Artur Toom – linnuriigi looja

• 1917. a langes Vilsandi ühes Saaremaaga Saksa okupantide kätte. Okupandid sõid munad ja linnud, lõhkusid nende pesad

• 1921. a õppis Tartu Ülikooli juures meteroloogiat, ornitoloogiat, kalandust, lindude prepareerimist jne

• 1922. a aitas Artus Toom asutada Kuusnõmme bioloogiajaama

• 1926. a alustas muuseumi rajamist

• 1930. a lõi koos abilistega Saarte Looduskaitse Seltsi

Linnuhotellid alumisel Vaikal

Artur Toom – Vilsandi linnukuningas

• A. Toomi sooviks oli, et looduskaitse saaks ”tõsiseks ja tarvilikuks asjaks”.

• Talle meeldis igal võimalusel “lindude üle kõnet pidada”.

• A. Toom: “Palun uskuda, et iga laps, kes võtab oma sõbraks looduse, muutub hingeliselt paremaks…”

Vilsandi Rahvuspark

• Pindala 23 880 ha (valdav osa rannikumeri, vaid ⅓ maismaad)

• Kuulub Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitsealasse

• Eesti kõige merelisem rahvuspark

• Rahvuspark täidab rahvusvahelisi konventsioone ja osaleb looduskaitsealases koostöös

• 1994. a alates tegeldakse integreeritud seirega rahvusvaheliste koostööprogrammide raames

Rahvuspargi põhieesmärk:

• …kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke – nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit.

Vilsandi Rahvuspargi loodus

• Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik

• Pikk rannajoon, madalad lahed, väikesaared, soostunud ja metsased alad loovad soodsaid tingimusi nii haude kui ka läbirändavatele liikidele

• Kevadeti pesitseb 114 linnuliiki, pehmetel talvedel talvitub nendest üle 70 liigi

• Rikkalik taimestik – ligi 600 taimeliiki, osa väga haruldased

• Pehme, mereline kliima

• Levikuteede rohkus

• Paepealne mullastik

• Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima arvukalt hallhülgeid

Rahvuspargi inimasustusest

• Rahvuspargi kõrgematel aladel on kalmeid ja neoliitikumi küla ase (vanus 4000 a)

• 16. saj. pärinevad esimesed mõisaehitised

• 19. - 20. saj. väga tihe inimasustus

• Rannakultuuriga seonduvad tuletornid, rannalautrite paigad, kiviaiad, pukktuulikud

Vilsandi RP keskus - Loona

• Asub Lümanda ja Kihelkonna vahel

• (3,5 km Kihelkonnast)

• Keskajal kandis nime Kadfel, mis viitab kloostrile

• Mõis ehitatud

• 1488. – 1490. a (vanim Saaremaal)

• 1997. a alates Keskkonna-ministeeriumi Vilsandi RP külastuskeskus

Õpperaja vaatamisväärsusi - numbrid tähistavad vaatluspunkte - vt. kaart

Raudteetammist Kuusnõmmeni

• 1952. – 53. a Vene sõjaväe poolt rajatud raudteetamm (praegu Karala maantee)

• Kuusnõmme küla:

• Kopli talus kirjanik Aadu Hindi noorpõlvekodu
• Veetehas “Saaremaa vesi”
• Peamine elatusallikas oli meri; põllutööd naiste, laste ja vanurite jaoks

Vesiku jõgi

• Vesiku jõgi – üle 13 km pikk (Leedri külast Kiirassaare lahte

• Jõeforell, luts, haug, jõesilm, jõevähk, kobras, taimi vähe

Kuusnõmme poolsaar

• Kuusmõmme poolsaar ja metsad:

• Palju haruldasi taimi: püstine hiirehernes, alpi võipätakas, silmjärvikas, luuderohi, käpalised
• Looduslikul teel uuenenud mets; vaikne, lindude ja loomade meelispaik

Kuusnõmme mõis

• Kuusnõmme mõis

• Asutati 16. saj. II poolel
• 1922. a alates TÜ bioloogiajaam
• Esimene juhataja Johannes Piiper
• II maailmasõja järel vene sõjaväe asukoht
• 1951. a alates Saaremaa Metsamajandi asukoht
• 1984. a peamaja hävis kahjutules

TÜ metsakaitse- istandused

• TÜ metsakaitse-

• istandused

• Võõrpuuliikide introdutsioonikatsete keskus
• 3 taimeaeda, kasvatati haruldaste ja võõrpuuliikide seemneid
• Biogrupid metsades
• Kokku 250 võõrpuuliiki, tänapäeval kohastunud ligi 80 liiki
• Tuntuim nn “Ameerika mets”

Kuusnõmme linnutorn

• Kuusnõmme linnutorn

• Ilus vaade Kihelkonna ja Kuusnõmme lahtedele, metsastele poolsaartele, väikesaartele
• Hea linnuvaatluspaik

Vilsandi Rahudepealne

• Vilsandi Rahudepealne

• Vanus ~300 a
• Kruus, liiv, madalad saarekesed, rändrahnud, kivid

Käkisilm

• Käkisilm – ühendab Kuusnõmme lahte Kihelkonna lahega

• Süvendatakse pidevalt paadisõiduks

Veel üks võimalus Vilsandile sõiduks

• Saarele minejad kasutavad sageli ka autosõitu

Suur- ja Väike-Vilsandi

Vilsandi saar

• Suurus idast läände 6,3 km, kohati 2,3 km lai

• Pindala ~ 9 km²

• Kaks osa: Suur- ja Väike-Vilsandi, nendevaheline

• ala on nn Vahemeri

• Lähim maaliline

• saar – Vesiloo

• Saare vanus ~ 2000 a

Kirjanikud Vilsandist

• “Ta on nagu kaljulaik meres, just nagu vanade kaptenite koduks. Siia kuuldub mere hingamist ja õhk on alati täis soolaseid puhanguid

• Seda võikski nimetada vanade kaptenite koduks”

• Jüri Parijõgi “Kevad kutsub”

Vilsandi saar

• 1994. a alates rahvusvahelise programmi raames kompleksed loodusvaatlused (taimestikus asetleidvad muutused, sademetega kanduvate saasteainete ringlus looduses)

Vilsandi saar

• Rikkalik loomastik (metssiga,

• põder …)

Vilsandi saar

• Pinnas paene

• Iseloomulikud taimed:

• meripuju, sinerõigas, merihumur, randmalts…

Vilsandi saar

• Inimene on siin elanud üle 3 saj.

• Inimese tegevust iseloomustavad:

• Pikad kiviaiad
• Pukktuulikud
• Rannalautrid
• Võrgukuurid
• Taluhooned (ligi 2/3 neist II maailmasõja järgsel ajal hävinenud)

Vilsandi saare olulised talud

• Tolli talu

• Hollandi kapten Doll
• (1703. a) nim. tühja saare Felslandiks või Felseniks
• Siin elas päästejaama töötaja Jaen Teär (1854 – 1925) – Saaremaa suurim meremees, laevaehitaja ja –omanik
• 1997. – 2003. a - jaanalinnukasvandus

Vilsandi saare olulised talud

• Mändre talu

• Endise kaugsõidukapteni talu
• Siin elas Leo Aumees – Vaika Riikliku LK juhataja (1934 – 1973) ja Hans Soots – Vilsandi Riikliku LK direktor
• (1930 – 1981)

Vilsandi saare bioloogiajaam

• Rajati 1970. a

• Avatud aastaringselt

Vilsandi tuletorn

• Saare suurim ehitis

• Rajati 1809. a

• Kõrgus 30,4 m

• 8-korruseline

• Tule plinkimine nähtav 18 meremiili ulatuses

• 1972. a alates elektrivalgusel põhinev

• Saaremaa vanim säilinud tuletorn

• Urbsest dolomiidist

Vilsandi ilmajaam

• Vilsandi tuletorni lähistel Eesti vanim ilmajaam

• 1865. a – esimesed meteoroloogilised vaatlused

• Jälgitakse Eesti merelisemat kliimat

• Aasta külmim kuu – veebruar (keskmine temperatuur -3,4 ºC)
• Aasta kõige soojem kuu – juuli (keskmine temperatuur 16,3 ºC)
• Kõige päikselisem koht Eestis (päikesepaistet keskmiselt 1900 h aastas, s.o. 43% võimalikust, päikeseta päevi vaid 93)
• Äikest 12 päeval aastas, s.o. 2x vähem kui mandril

Vaikad

• 6 väikest avameresaart paarsada meetrit Vilsandist lääne pool

• Need moodustavad: Mustpank ja Kullipank (madalad), Alumine, Keskmine ja Ülemine Vaika (kõrgemad; taimestikuga kaetud) ning Karirahu (madal; lainetega ümbritsetud)

• Haruldased kaljusaared koosnevad biohermsest dolomiidist: mitu meetrit kõrged mügarjad kaljurahnud

• Vaikad kerkivad keskmiselt 2,7 mm aastas

• Haruldased taimed: taani merisalat, meripuju, läikiv kurereha, merikapsas

• Palju linde eriti kevaditi: partlased, kajaklased, kormoranid

• Koduks ~1000-le haudepaarile; u 20 liiki

Vaikad

• Harilik hahk – Vilsandi RP vapilind

• Arktilised molluskitoidulised
• Kõige rohkem Vaika saarte lindudest
• Hakkas pärast jääaega Läänemere saartel pesitsema

Vaikad

• Arvukad pesitsejad: randtiir…

Vaikad

• Kolm Vaika saart on arvatud nende rikkalike ja harvaesinevate loodusväärtuste tõttu loodusreservaadi staatusesse: Ülemine ja Keskmine Vaika ning Kullipank

• Teised saared on suletud lindude pesitsemise aegu 1. aprillist 1. augustini

• Vaikade ümber olev vesi ei jäätu

• Saarte ümbruses talvitub üle 20 liigi merelinde: kühmnokkluiged, kirjuhahad, väikekosklad, sõtkad, aulid, sinikaelpardid, merivardid jt.

• Kevadrände ajal on saarte ümbruses palju rändeteel puhkavaid ja toituvaid linde

Vikati sadam

• Ainuke töötav sadam Vilsandil

• Rajatud kunagisele vikatikujulisele poolsaarele

Papissaarest Kihelkonnani

• Papissaare sadam:

• Poolsaare nimi tulnud rahu järgi, mis kuulunud Saaremaal 14. saj. levinud katoliku usu kirikuteenritele
• Kalatöötlemishooned kolhoosiajal, praegu väike kalatsehh ja puidutöökoda

• Papissaare tee ja Kihelkonna alevik:

• 3 km Papissaarest Kihelkonna alevikku
• Tee muinsuskaitse all; ehitati 1914. a merest korjatud kividest
• Kihelkonna kirik – üks Eesti vanemaid kirikuid
• (13. saj.), tähtis meremärk
• Kihelkonna sadam oli keskaegse Saaremaa värav Euroopasse
• Praegu Kihelkonnal ~500 elanikku

Hea Vilsandi saare külastaja:

• Grupil suurusega üle 5 inimese soovitab Vilsandi RP külastuskord tellida loodusgiidi

• Kes plaanivad minna Kuusnõmme poolsaarelt Vilsandile jalgsi, soovitab RP administratsioon kasutada Rahudepealse teed ainult valgel ajal ning madala veeseisu ajal. Infot looduses liikumise kohta saab külastuskeskusest Loonal

• Vilsandi RP-s on lisaks eeltoodule veel marsruudid, mis lähevad Harilaiule, Eldale ja Kiirassaarele

Kodune ülesanne

• Leia lisamaterjali ühe Vilsandi Rahvuspargis pesitseva või läbirändava linnuliigi kohta ja oska temast järgmises tunnis rääkida

• Vilsandi Rahvuspargis kasvab väga palju erinevaid käpaliste liike. Leia lisamaterjali ühe liigi kohta ja oska sellest rääkida

• Lisa saadud materjal oma Saaremaa Looduse mappi

• Infot leia Internetist, loodusajakirjadest, rahvuspargi kohta välja antud voldikutest jms

Kasutatud kirjandus

• Luige, A. 1980. “Vilsandi tuletornist, päästejaamast, linnuriigist ja selle loojast”. Eesti loodus, 5.

• Kändler, T. 1999. “Vilsandi ja Loode-Saaremaa loodus ning inimesed”. Loodus, 3.

• “Loonalt Vilsandile”. 2006. (tekst K. Kullapere, toim. K. Hallas). Keskkonnainvesteeringute Keskus –( siit enamus fotosid võetud)

• Pao, B. (koostaja). 2001. “Artur Toom – Vilsandi linnukuningas”. Saaremaa Merekultuuri Selts, G. Trükk, Kuressaare