Ajaloo ja arheoloogia instituut
Yüklə 1,91 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Eesti jalaväeosade luureüksuste tegevus ja taktika Vabadussõjas
- Teema põhjendus ja töö eesmärgid
- Lokk, Vitali.
- Kasutatud allikad ja kirjandus
|
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ÜLDAJALOO OSAKOND
Taavi Linnus
Juhendaja: dotsent Ago Pajur
Tartu 2017
2 Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Luurespetsiifiline tegevus ........................................................................................................................ 9 Luureüksuste tegevus jalaväespetsiifikast lähtudes ............................................................................. 26 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 32 Kasutatud allikad ja kirjandus ................................................................................................................ 35 Summary ............................................................................................................................................... 37 Lisad ....................................................................................................................................................... 40
3 Sissejuhatus
Esimesena sisse, viimasena välja – nii kõlab täna Tapa kaitseväelinnakus treenitava luurekompanii hüüdlause, mis sümboliseerib kompaniis valitsevat suhtumist meid potentsiaalselt ähvardava ohu vastu. Kompaniisse valitakse parimad kandidaadid, kuna luurekompanii ajateenija peab teenistuse lõpuks olema võimeline teostama kõiki talle antud ülesandeid, asudes ise vastasest ümbritsetuna äärmiselt kurnavates ning keerulistes oludes. Nagu igal väeliigil on ka luurajatel täita enda kindel roll sõjatandril: koguda informatsiooni vastase tegevuse, arvukuse ja paiknemise kohta. See põhiülesanne ajas muutunud ei ole. 28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõjas tuli esimesi päevi elanud riigil mobiliseerida nii rahvas kui ka ressursid ühe eesmärgi nimel – kaitsta oma rippumatust ja riiklikku iseseisvust. Juba 16. novembril võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu otsuse alustada Rahvaväe loomist. Selleks kavatseti värvata 25 000 vabatahtlikku, kellest taheti formeerida diviis, milles oleks kuus jalaväe-, üks ratsa- ja üks suurtükipolk. Vabadussõja alguspäevaks tuli kokku paraku vaid 2200 meest. 1
üksikpataljone nagu Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon ja teised. Jalaväepolkude ja pataljonide juurde loodi luurekomandod või salgad, kelle põhiülesandeks oli informatsiooni kogumine. 2 Manööversõjas ei ole jalaväeüksused suutelised vastasele ilma luureüksuste poolt antud informatsioonita õigesti reageerima, mis võib lõppeda katastroofiga. Seega oli luureüksustel täita oluline roll Vabadussõja võidukaks lõpetamiseks. Teema põhjendus ja töö eesmärgid Käesoleva uurimustöö teema on valitud mitmel põhjusel. Esiteks on luureüksuste roll tänapäevases sõjapidamise kontekstis äärmiselt oluline ning nende taktika, varustus ja väljaõpe erinevad oluliselt tavaliste jalaväeüksuste väljaõppest ja taktikast. See on tingitud asjaolust, et luureüksused tegutsevad üldjuhul rindejoone taga, mistõttu on tegemist ka ühe kõrgeima ohutasemega tegevusega. Siinkohal tekibki huvi, kuidas tegutsesid luureüksused Vabadussõjas ja milline oli nende taktika, mis annab aimu luureüksuste tegevuse arengust pikema ajaperioodi vältel. Lisaks annab luureüksuste tegevuse uurimine Vabadussõjas ka potentsiaalseid võimalusi, kuidas käituda tänapäeval luureüksuse juhi või liikmena olukorras, kus sidevahendid
1 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa 2005, lk 28- 29. 2 Lokk, Vitali. Eesti rahvusväeosad 1917-1918:Formeerimine ja struktuur. Tallinn: Argo 2008, lk 46.
4 ei tööta ning liikumisvahendid puuduvad. Luureüksuste tegemisi Vabadussõja vältel ei ole põhjalikult uuritud, mistõttu on vaja täita lünk Eesti Vabadussõja uurimises. Autoril on ka mitmeaastane isiklik kogemus luureüksuste juhtimisel nii ajateenistuses kui ka Kaitseliidus, mistõttu tekkis allikate uurimisel tunnetuslik arusaam, miks Vabadussõja aegsed luureüksused erinevates olukordades üht või teistpidi käitusid. Lisaks andsid luurealased teadmised oskuse liigitada ning analüüsida allikas kirjeldatud tegemisi. Luureüksustes tegutsemine on autori perekonnas teatava järjepidevuse saavutanud. Autori vaarisa leitnant Ferdinand Linnus osales Vabadussõjas 4. jalaväepolgu luurekomando ülema asetäitjana, teenides välja Vabadusristi. 3
Seega huvi luureüksuste uurimise kohta Vabadussõjas on nii praktiline, akadeemiline kui ka personaalne. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida polgu- ja pataljonitasandi luureüksuste tegevust ja taktikat Vabadussõja vältel, lähtudes maaväes tegutsenud jalamaakuulajatest. Luureüksuste tegevuse analüüsimisel peab alati arvestama, et tegemist on üksustega, mis üldiselt ei võitle teiste jalaväeüksustega sama moodi. See tuleneb asjaolust, et luureüksused tegutsevad üldjuhul vastase üksustest ümbritsetuna ning iga olukord nõuab erinevat taktikalist lähenemist. Seega ongi luureüksuste uurimisel raskuskese nende taktikast arusaamisel ning seaduspärasuste leidmisel. Uurimus püüab leida vastuseid küsimustele: milliseid tänapäevaseid luurevorme toona kasutati? kas informatsiooni hankimise kõrval oli luureüksustel veel mõni põhiülesanne? milline oli luurel kasutatav taktika? Uurimuses ei ole kajastatud ratsaluuret eraldi luureliigina, luuret merel või õhus, kuna bakalaureusetöö maht seda ei võimalda. Eraldi on välja toodud kuperjanovlaste luureretked perioodil, mil nende baas asus Puurmanis, kuna taktikaline erinevus teiste jalaväeüksuste luurekomandodega on silmnähtav. Uurimus kirjeldab erinevaid luureüksustele antud ülesandeid nii luurespetsiifilisest kui ka jalaväe valdkonnast lähtuvalt, kasutades sealjuures tänapäevases luuretegevuses kasutusel olevaid termineid.
Vabadussõda on Eesti ajalookirjutistes käsitletud võrdlemisi palju. Ülevaatliku pildi Vabadussõjast annab Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjoni poolt välja antud „Eesti Vabadussõda 1918-1920“. 4 Tegemist on ülevaatliku teosega, kus luureüksuste tegevust on kirjeldatud vähe ning liiga pealiskaudselt, mistõttu on teos sobilik üldpildi loomiseks, mitte
3 Vt lisa 1. 4 Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1.-2. kd. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee 1937/1939. Käesolevas töös on kasutatud kolmandat trükki: Tallinn: Mats 1996-1997.
Yüklə 1,91 Mb. Dostları ilə paylaş:
|