Aksi saare puhkeala
Yüklə 171,69 Kb. Pdf görüntüsü
|
|
Teele Kapsta AKSI SAARE PUHKEALA LÕPUTÖÖ
Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala
Tallinn 2017 1
SISUKORD
1. TEOREETILINE OSA ................................................................................................................. 3
1.1
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1.1.1
Teema valik ja selle põhjendus ...................................................................................... 3
1.2
Projekti teemaga seonduvad teoretilised aspektid ................................................................. 4
1.2.1
Mõeldes iseendale - eemale linnakärast ja tehnoloogiast ............................................... 4
1.3
Ajalooline ülevaade ............................................................................................................... 5
1.4
Keskkond ............................................................................................................................... 8
1.4.1
Üldine olukord ................................................................................................................ 8
1.4.2
Tuul .............................................................................................................................. 10
1.4.3
Üleujutused ................................................................................................................... 12
1.4.4
Elektrivarustus .............................................................................................................. 12
1.4.5
Veevarustus .................................................................................................................. 12
1.5
Piirangud .............................................................................................................................. 13
1.5.1
Prangli maastikukaitseala ............................................................................................. 13
1.5.1.1
Aksi sihtkaitsevöönd................................................................................................. 13
1.5.2
Natura 2000 .................................................................................................................. 14
1.5.3
Järeldus ......................................................................................................................... 14
1.6
Juhtumiuuring, referentsid ................................................................................................... 16
1.6.1
Treehotel – Tham + Videgård Arkitekter and Rintala Eggertsson Architects ............ 16
1.6.2
Ilmastikukindlad ja nüüdisaegsed matkahütid Rogalandi matkarajal - KOKO .......... 19
2
1.6.3
COBS’i aastaläbi kasutatavad hütid ............................................................................. 21 2.
PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI ............................................................................... 24
2.1 Lähipiirkonna iseloomustus ................................................................................................. 24
2.2
Asend ................................................................................................................................... 24
2.2.1
Situatsiooniskeem ......................................................................................................... 24
2.2.2
Olemasolev haljastus .................................................................................................... 25
2.2.3
Olemasolev olukord ..................................................................................................... 26
2.2.4
Planeeritav olukord ...................................................................................................... 27
2.3
Arhitektuurne osa ................................................................................................................ 28
2.3.1
Teekond ........................................................................................................................ 28
2.3.2
Hütid ............................................................................................................................. 28
2.3.3
Ühiskondlikud hooned ................................................................................................. 30
2.3.4
Arhitektoonid ............................................................................................................... 30
2.3.5
Randumine ................................................................................................................... 31
3.
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 33
4. SUMMARY ............................................................................................................................... 35
5.
VIIDATUD ALLIKAD .............................................................................................................. 37
6. JOONISED ................................................................................................................................. 38
3
1. TEOREETILINE OSA 1.1 Sissejuhatus 1.1.1 Teema valik ja selle põhjendus Esimene idee tekkis külastades Aegna saart, mis võlus mind oma vaikuse, üksinduse ning puhtusega. Rikkumata, hoolitsemata loodus, mis lubab ka külastajalt vabamat käitumist, kui nad teeksid seda planeeritud linnakeskonnas. Lisaks asjaolu, et saarele minnes jäetakse oma auto mandrile ning tänu sellele puudub üks kontakt argieluga, kus paljude parimaks sõbraks ja abiliseks on mootorsõiduk. Aegna puhul oli imeliseks fakt, et koos meiega tuli paraamilt maha mitukümmend inimest ja juba oli saarel neid samapalju kuid liikudes ringi, kohtasime vaid kaht inimhinge. Üks puudus aga sellel muinasjutulisel saarel siiski oli ja jäi mind kriipima. Asjaolu, et kui oleks soov veeta aega pikemalt, mitte vaid päev, on võimalus võtta kaasa kõik eluks vajalik ning ööbida telgis või siis kahes majutuasutuses, mis meenutavad väga väikeste boksidega ridaelamut. Ehk kui Tallinlasel oleks soov eralduda argipäevast ja tunda end looduse keskel vabana ning muretult jääb telkimine ainsaks võimaluseks, mis on tänapäeva mugavale inimesele muutunud tihtipeale liigselt kurnavaks. Tänapäeval on argipäeva stressiga maadlevaid inimesi meie seas aina rohkem. Üheks kergenduseks on viibida looduses aga tihti inimesed teevad oma lõõgastuse spas, mis tähendab reaalselt ikkagi olemist argielu keskel ja pole kaua püsiv lahendus. Olles aga nädalavahetuse hinganud sisse puhast metsaõhku ja mänginud inimtühjas rannas liivaga, võivad paljud argimured olla puhutud sama kiiresti kui meretuul. Üheks stressimaanduskohaks võiks olla suvila aga aina vähematel Tallinna linna elanikel on olemas maakoht, kuhu peitu pugeda. Ka mina olen üks neist. Maakoht, mis asub Tabasalus ei tekita minus enam tunnet, et peitun. Seal on kerkimas samasugune äärelinn nagu Viimsi. Rääkides paljude oma 4
tuttavatega, pole ma oma mures üksinda. Lisaks on tänapäeval inimesed aina liikuvamad ja ei soovigi enam omada suvilat, mille eest aastaringselt hoolt kanda. Minu idee on pakkuda Tallinnlasele saart, mis oleks see koht, kuhu kasvõi korraks kaduda ja nautida looduse ande, lõhnasid ning vabadust. Aegna saarel on aga püsielanikud ja seetõttu pöörasin oma suuna Aksi saarele, mis võlus mind ka oma suurusega, 59 hektarit, umbes 2,3 km pikk ja 500 meetrit lai. Täpselt paras, et võtta enda alla terve saare pindala ning luua koht, millest linlased vaid unistada oskavad. Saar on Viimsi valla osa ning vald on pikemat aega juba otsinud saarele konseptsiooni. Eesmärk on luua koht looduse keskel, kus suudame unustada argimured ja lõõgastuda. Koht, kus saab nautida üksi või kaaslasega aega, olles lahti lõigatud autost ning võimaluse korral elektroonikaseadmetest. Selline aeg on tänapäeva stressis inimkonnale väga oluline, et mitte kaduda oma elus ära argipäeva muredesse, mis muudavad inimese masendunuks. Arvan, et aina enam hakatakse hindama aja veetmist looduses ning eemal linnakärast.
Stress on tänapäeval probleem, mis mõjutab suurt osa meie ühiskonnast. Oskus puhata on kadunud. Tihti tarbitakse kiireid, lähedal asuvaid võimalusi, et korrakski unustada argimured. Puhkuseks aga peaks tegelikult võtma aega, püüdma end lõigata ära kõigest argisest. Vajame seda, et tegeleda iseedaga. Harvardi ülikooli evolutsioonibioloog E. O. Wilson on välja tulnud "biofiilia" hüpoteesiga, kus väidab, et inimestel on psühholoogiline vajadus roheluse järele, kuna inimliik on algselt sellises keskkonnas välja arenenud. Seetõttu on looduskeskkonnast eemaldumine meie vaimsele tervisele kahjulik - kontakt loodusega on inimloomuse põhivajadus [1]. Oleme unustanud looduse kui loomuliku osa oma elust. Lisaks on mitmeid uuringuid, mis tõestavad, et kasvõi 15 minutit looduses viibimist parandab meie keskendumisvõimet, vähendab stressi ja parandab meeleolu. „Getting that text, it was like getting a hug“ – ütles psühholoog Sherry Turkle oma loengul [2]. Tehnoloogia võtab meie üle võimust - me ei oota enam päris inimkontakti. Olles pidevas infotulvas unustame suhelda päriselt oma lähedastega. Rääkimata süvenemisest endasse. Kiire elutempo tõttu 5
ei jõua me tegeleda tihti iseenda muredega, oleme liigselt hõivatud teiste probleemidega. Selline käitumine aga tekitab stressi ja usun, et see on põhjus, mis depresioon ja ärevushäired on tänapäeval väga levinud. Euroopas on lihaskonna ja luustikuga seotud probleemid (59,8%) esirinnas, millele järgnevad stress, depressioon või ärevus (13,7%) [3, lk 187].
Looduse tähtsust inimese elus on näidanud välja ka inimkonna linnastumine. Mida suurem on linnastumine ja mida kauem kestnud, seda enam otsime teed looduse rüppe. Juba pikemat aega linna keskuses elav inimene tüdineb ajapikku ära kärast ning rahvamassidest ja otsib lahendust äärelinnast. Samas uus linnakodanik otsib elupaika keskusest. Selline käitumine viitab meie soovile olla ümbritsetud loodusest kuid samas vajadusest, et kõik oleks käe-jala juures. Looduses käimine ja sealt jõu ammutamine muutub aga õnneks aina populaarsemaks. See aga peaks järgmiseks ärgitama süstematiseerima loodukaitsealasid ja luua kohti, kus saame olla mõjutatud loodusest seda kahjustamata. Hetkel oleme kohas, kus kaitstud alad on kaardil märgistatud, kuid olles looduse keskel, pole aimugi, mis on lubatud, keelatud ja kuhu võib astuda. Teadmatusest aga võib juhtuda, et kahjustame loodust rohkem, kui tahaksime. Loodusturism on aina kasvav ja arenev turismi vorm. Eestis on isegi oma ökuturismi kvaliteedimärk – EHE („Ehtne ja Huvitav Eesti“). Õnneks elame riigis, kus saame kiidelda puutumata, metsiku ja mitmekülgse loodusega. Järgmine samm on luua kohti, kus ka tänapäeva mugav inimene saab end kiirelt ja argielu unustavalt looduse rüppe peita.
Esimesed teated Aksi saare kohta pärinevad keskajast. Saar jäi olulise laevatee äärde ning Väike Pranglina (Lilla Wrangö või Klein Wrangelsholm) leidis nimetamist juba 13. sajandi Soome lahe meresõidukirjeldustes ja –kaartidel. Nimede Aksi ja Väike-Prangli paralleelset kasutust esines erinevates keeltes ja ametlikes dokumentides 20. sajandi keskpaigani välja, eriti seetõttu, et koos moodustasid Prangli ja Aksi saared Pranglisaarte valla (1868-1918). [4, lk 70] 6
Aksi asustamiseks tehti teadaolevalt esimesed katsed 18.sajandi algul, kui paar meest sinna elama saadeti. Pärimuse järgi polevat need aga eluga väikesel saarel toime tulnud ning suremale kodusaarele tagasi pöördunud. 1797. aasta suvel läks uus perekond Pranglilt Aksile elama: mees Abrahm oli pärit Järva-Jaanist, naine Mari Pranglt. Abram tahtis elada vaba mehena, Aksi (ja ka Prangli) saar kuulus tol ajal Haljava mõisa parunitele. Abram oli kahtlemata ettevõtlik ja töökas mees, kes praktiliselt üksinda suutis üksikul saarel täieliku talumajapidamise sisse seada, ehitades hooned, raadates ja kraavitades kartuli- ja heinamaa. 1808. aastal saabus üle mere Aksile kaks põgenikku. Neist üks, David Wekman oli rootslane ja jäigi surmani saarele elama, 1849 ehitas ta omale mälestusmärgi-- munakividest labürindi. Ta oli haritud mees ja õpetas Aksil lapsi. [4, lk 72- 87] 19. sajandi esimesel poolel püsis Aksi elanike arv kümnekonna ümber, tõustes sajandi keskel kahekümneni, mille juurde see ka Teise maailmasõjani püsima jäi. Kõige suurem elanike arv on antud 1918. aasta novembris toiduainete saamise taotlusele lisatud Pranglisaarte elanike nimekirjas, kus Aksil on märgitud kuus majapidamist üheteistkümne leibkonna ja 46 inimesega. Sõjakeerises 1944 aasta septembris jäi Aksile vaid neli elanikku maha kodu hoidma. Hiljem tuli veel 4 inimest juurde, aga 1952. aastal sunniti kõiki saarelt lahkuma. [4, lk 87-89]
7
Metsa nappus mõjutas ehitiste välisilmet. Oma saarelist ehitusstiili seetõttu välja ei kujunenudki, ki selleks mitte pidada erinevate stiilide ja materjalide kombineerimist. Uuemad elumajad olid kõrge laepealse, eeslinnailmelised värvilisest klaasist veranda ning kõrge pööninguga, suurte akendega majad; vanemad õlest, uuemad kimmist katusega. Nende tarbeks veeti ehituspuit kohale kas Soomest või Naissaarelt. Majad olid pealt laudadega vooderdatud ja värvitud. [4, lk 97]
Muusikal oli väikese Aksi saare elukorralduses eriline koht. Elanike muusikaarmastusest annab tunnistust see, et kõigis kolmes Aksi saare talus olid orelid. 19. sajandi keskpaigas olid koduorelid Estimaa taludes veel üsna haruldased ja pole teada, et neid oleks olnud Aksi lähimatel naabersaartel. Harald Aksberg kirjutas, et ta vanaisa Madise eluajal mängiti orelit igal hommikul palve- a hommikulaulu saateks ning pühapäeviti kodusel jumalateenistusel. [4, lk 108-111] Rääkides Aksi saarest ei saa üle ega ümber minna paadiehitajatest, kelle jälgi leidub nii Eesti kui Rootsi paadiehituses. Aksi paadimeister Aleksander Aksberg tõi 1905. aastal Eestisse esimese mootorpaadi ja ehitas oma Aksi paadimajas suuri mootorpaate ja purjekaid. Pärast Teist maailmasõda jätkasid Aksbergide noorema põlvkonna paadimeistrid paadiehitust Rootsis. [4, lk 176]
8
1.4 Keskkond 1.4.1 Üldine olukord Aksi saar asub Soome lahes Prangli saarest 2,5 km kagu pool. Prangli saarest eraldab saart ligi kolme kilomeetri laiune Aksi salm, mandrist Muuga laht. Vaatamata väikesele pindalale on saar looduslikult mitmekesine. [4, lk 64] Suurus on 0,59 km2, rannajoone pikkus 5,1 km. Aksi on Tallinnale lähim asustamata saar.
Saar on liivane, loodeots kiviklibuga kaetud. Taimestik on küllaltki mitmekesine. Saare keskosas kasvab hõre arukaasik, alustaimestikuks põhiliselt soo-kail. Madalamat vesist pinda kaunistab vesikirburohi, kõrgemates kohtades levib kukemarjapuhmadega kadastik, kohati lage kukemarjanõmm. Saar on rohtunud. [5, lk 13] Saart ümbritsev rannavall 4 meetri kõrgisel merepinnast ja soistunud keskosa 1 meeter merepinnast. Kui saarel veel elati, siis kaevati soisest alast neli kraavi, mille tõttu oli saare keskmne osa kasutatav karjamaana. Nüüdseks on aga soine ala oma taimekooslusega niivõrd eriline, et kraavide taastamist samasugusel kujul ei soovitata.
Suviti karjatatakse saarel lambaid. Saare endise ilme taastamiseks oleks oluline lammaste karjatamist jätkata[5, lk 13]. Aastast 2003 toimetab saarel mees nimega Jaanus Lember, kes toob Aksile lambaid ja mägiveiseid, hoides saart selle abil rohtumast. Arvestades saare omapära, maastikku ja saarel kasvava taimestiku mitmekesisust on Aksi arvatud lahustükina Prangli maastikukaitseala koosseisu[5, lk 13].
Inimtegevuse jälgi on saarel siiani. Vanu talukohti tähistavad suhetliselt hästi säilinud kiviaiad ning pea hävinud hoonete vundamendid. Maastikus on selgelt näha 2004. aasta tulekahju, mis saare lääneosas hävitas seal kasvava kadastiku[4, lk 66]. 9
10
Tuul Tuule osas võtsin ühendust keskkonnagentuuriga, kes esitas tuule suuna ja kiiruse jagunemise Harkus, mis on Aksi saarele lähim vaatlusjaam, kus tuulevaatlusi tehakse. Toodud tuulesuunad tuleb lugeda sarnasteks Aksi saare omadega (Aksil tuulevaatlusi ei ole tehtud), kuid tuulekiirused on kindlasti väiksemad, kui Aksi saarel, sest Harku vaatlusjaam asub sisemaal, kus maapinna karedusaste on tunduvalt suurem kui saarel. Kui Eesti keskmine tuulekiirus on 3,7 m/s, siis saartel, kus tuulevaatlusi tehakse, on see keskmiselt 6 m/s. Sellest võib järeldada, et ka Aksil on aasta keskmine tuule kiirus umbes 6 m/s. Samal ajal tuleb silmas pidada, et maksimaalne tuulekiirus puhanguti võib ulatuda 35 – 38 meetrini sekundis, nagu on fikseeritud teistel saartel.
11
30 aasta (1981 - 2005) keskmine tuule suuna ja kiiruse jagunemine Harkus
(%)
N NE E SE S SW W NW Kokku Tuulevaikus
1 - 5 m/s 8.3
7.2 6.4
9.5 16.8
16.6 10.6
7.1 82.7 6 - 10 m/s 0.9 1.8
0.9 1.6
2.6 3.2
2.6 0.9
14.6 11 - 15 m/s 0.0 0.0
0.0 0.0
0.0 0.0
0.1 0.0
0.1 üle 15 m/s
0.0
0.0 0.0
0.0 0.0
0.0 0.0
0.0 0.0 Kokku 9.2 9.1 7.3 11.1 19.4 19.9 13.3 8.1 100.0
12
1.4.3 Üleujutused Soome lahes üldiselt veetase tõusu ja mõõna toimel väga ei muutu. Ööpäevaringne tavaline muutus on umbes 10 sentimetrit. Maksimaalne tase Aksil võib ulatuda orienteeruvalt 1 kord 20 – 30 aasta sees 125 – 135 sentimeetrini üle keskmise meretaseme. Üleujutusi võivad põhjustada vaid tugevad tuuled, mis Aksi saare puhul tekitavad ohtu vaid kirde poolt. Tuleroosi andmete põhjal on aga kirdetuuled pea kõige vähemlevinumad. Lisaks näeb projekt ette hoonete asetamise „jalgadele“, mis välistab üleujutuse ohu, kui see peaks tekkima.
Põhja Elektrivõrkudes on kaalutud varianti, mis võimaldaks Aksi ja Prangli saarte elektrivarustuse ühendada energiasüsteemiga Ihasalu–Aksi–Prangli merekaabliga. Ihasalu piirkonnast on energia saamine võimalik peale Jägala 110/20/10 kV alajaama ehitamist. [5, lk 21] Erinevatel kaartidel on merekaabel küll märgitud, kuid Viimsi vald teostusprojekti ei leidnud.
Elektrilevi andis lisaks infot, et Prangli ja Aksi saare vahel on kaabel olemas aga hetkel küll katki. Tehniliselt on võimalik paigaldada uus kaabel ja lisaelektrit saada Prangli saare uuest diiselelektrijaamast. 1.4.5 Veevarustus Saarel on endiste talukohtade juures kokku 4 töökorras kaevu.
13
1.5 Piirangud 1.5.1 Prangli maastikukaitseala Aksi saar kuulub Prangli maastikukaitseala alla. Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr võeti kaitse alla Aksi saar. Moodustati Prangli maastikukaitseala. Aksi maastikud hakkasid kujunema mõni tuhat aastat tagasi ja on kujunenud aktiivsete rannaprotsesside mõjul. Peamisteks pinnavormideks on kristalsest veerisest ja kruusast koosnevad rannavallid. Saare keskosas asub rannavallide vaheline nõgu, kus madalamates kohtades paiknesid järvikud, mida siinkandis kutsuti ka loikudeks. Nõgudest juhiti vesi merre ja eelmise sajandi algusaastail asus siin kaskedega heinamaa. Pärast inimeste lahkumist täitusid Aksi saare kuivenduskraavide suudmed setetega ja järvikud laienesid ning ala hakkas soostuma. Praeguseks on siin välja kujunenud liigirikas madalsoo. [6, lk 5-6] Aksi saarel on pärast Natura inventuure olukord oluliselt muutunud. Kümmekond aastat tagasi ei toimunud saarel enam karjatamist ja seetõttu lokkas niiskemates kohtades kõrge rohi. Samuti tihenes kadastik ja madalsoo aladel kasevõsa. Viimastel aastatel on saarel aga taas karjatatud lambaid ja šoti mägiveiseid. Karjatamise tulemusena on poollooduslike koosluste seisund oluliselt paranenud. Kuivematel aladel on lambad ja niiskematel mägiveised hoidnud rohu madala. Samuti on loomad piiranud noort võsa ja kärpinud kadakate kasvu. [7, lk 3] I kategooria kaitsealustest liikidest on Aksi saarel registreeritud merikotka kahe pesa asukoht. Saarel loomi karjatava Jaanus Lemberi andmetel külastavad merikotkad saart regulaarselt, kuid viimastel aastatel ei ole kotkad seal pesitsenud. Üks pesa on väga heas seisundis ja kasutusel varupesana. 2013. aastast on Aksi saarel teada teine asustatud pesa.
[6, lk 14] 1.5.1.1 Aksi sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning merikotka elu- ja pesitsuspaiga kaitse. Saarel vajaksid taastamist kaks lautrikohta, mis võimaldaksid vastavalt tuule suunast randuda kas saare ida- või läänerannikul[7, lk 7]. Tegelikult on idarannikul asuv lautrikoht juba taastatud. Lisaks oleks vaja taastada vaid üks randumiskoht. 14
Looduskaitseseadusest tuleneb piirang, et sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Kaitse-eeskirjaga aga lubatakse siiski Aksi sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit [6]. Sihtkaitsevöönd olulisi kitsendusi alale ei määra. Välja võib tuua vaid asjaolu, et rahvakogunemisteks tuleb taodelda kaitseala valitseja nõusolekut. 1.5.2 Natura 2000 Kaitse-eesmärgiks olevaks linnuliigiks alal on merikotkas (Haliaeetus albicilla), kes kuulub I kaitsekategooria kaitstavate liikide hulka. Lindude kaitse peamine eesmärk on elupaikade säilitamine ning negatiivsete mõjude minimeerimine. [6, lk 14] Et Aksi saarel tagada poollooduslike koosluste soodne seisund on vajalik neid regulaarselt hooldada. Senine kaitsekord (IUCN Ib kategooria) seda ei võimalda ja seetõttu on menetluses oleva uues kaitse- eeskirjas hooldatava sihtkaitsevööndi (IUCN IV kategooria) kaitsekord, sätestatakse selgemalt poollooduslike koosluste hooldamise võimaluse ja vajaduse. Seega muutub kaitsekord Aksi saarel leebemaks. [6, lk 10] Kuna tegemist on väikesepinnalise saarega, siis liikumispiiranguga ala moodustamine ei ole võimalik ja ka mitte vajalik kuna tegemist on varupesaga. Merikotkas ei ole Eestis enam liigina otseselt ohustatud ja nii ei vaja kõik tema elupaigad enam ranget kaitset. Ohuteguri vältimiseks mitte lubada külastajaid pesapuu piirkonda. [6, lk 14]
Eesti kõik väikesaared kuuluvad mõne suurema mastikukaitse ala alla. Lisaks kehtivad kõigil veel sihtkaitsevööndi piirangud ning kolmandaks on natura 2000 nimistus kõik Eesti väikesaared. Põhja- Eestis on põhiline tugeva kaitse põhjus merikotka elutsemine seal piirkonnas. Aga nagu natura 2000’st välja lugeda ei ole merikotkas enam Eestis liigina otseselt ohustatud. Merikotka arvukus on aastalt-aastasse kasvanud. Edasiseks arvukuse kasvuks on kindlasti oluline pesapaikade lähiümbruse märgistamine. Kuid toetudes Aksi saare näitele asetseb seal vaid varupesa, mida pole juba aastaid kasutatud. Need kaks aspekti võivad viia tulevikus saarel kaitse vähenemisele. Mis muidugi ei tähenda, et sel puhul peaks loodusesse suhtuma üleolevalt. Projekti üks eesmärkidest on arvestada võimalikult palju olemasoleva loodusega ja pakkuda puutumata, puhast ning liigirikast 15
ümbruskonda. Selle teostamiseks on kindlasti vajalik ohustatud liikidele tähelepanu pööramine ja Aksi saarel täpsemate uuringute koostamine, et panna paika rajad, kus inimene saab liikuda loodust rikkumata. Tihti on ka teadmatus see, mille tõttu suhtutakse ümbritsevasse mõtlematult. 16
1.6 Juhtumiuuring, referentsid Referentside valikul lähtusin eesmärgist astada saarele loodslähedased hütid. Oluliseks pidasin, et ümbruskond ja kliima oleks sarnane Aksi saarele.
Treehotel koosneb seitsmest puu otsas asuvast majakesest Rootsis, Harads’i küla lähedal. Idee väikeste majakeste taga on pakkuda mugavat ööbimisvõimalust harmoonilises kohas, kus igapäevaelu ja stress ei eksisteeri. [7] Kõige enam jäi seitsmest silma peegelklaasist kuubik. Kuubik on suurusega 4x4x4 meetrit. Sisenemine toimub mööda puidust silda. Seinad on peegelduvast klaasist, mis väljast poolt peegeldab ümbritsevat metsa ning seetõttu kaob kuubik metsa sisse hästi ära. Interjöör on, nagu enamikes metsamajakestes, vineerist. Kuubiku alumisel korrusel on paigutatud ära kahekohaline voodi, elutuba ja väike tualett. Ülemisel korrusel on vaid katuseterrass, kuhu viib redel.
Konstruktsioon on alumiiniumist ja kuubiku keskelt jookseb läbi puu, millele hütt on kinnitatud. Veevarustus on tualetis lahendatud veepaagiga, kuhu saab vajadusel vett ise lisada. Tualetiks on tahkeid jäätmeid komposiv kuivkäimla. Ühegi trassiga hütt ühendatud ei ole. Osadel hüttised on
17
pesemisvõimalused olemas kuid kirjeldataval on eraldi maja pesemisvõimalustega. [7]
18
19
Ilmastikukindlad ja nüüdisaegsed matkahütid Rogalandi matkarajal - KOKO Eelmine aata valmisid Norras KOKO mägihütid. Piirkonnas on 35 iseteenindusega matkahütti. Kuna hütid on enamasti teedest ja muust liiklusest kaugel ja raskesti ligipääsetavad, on külaliste ülesanne ka järgmiste külaliste eest hoolitsemine: igaüks täiendab ööbima minnes hüti toiduvarusid, toob juurde kulutatud küttepuud ning koristab enda järelt. [8] Hoonetegruppi kuuluvad peahoone, magamiskabiinid, tualettruum koos laoga ja saun. Vett saab järvest ja elektrit ei ole. Peahoone, magamiskabiinide ja sauna kütmine on kavandatud puudega. Köögis on ka kaks gaasipliiti, ning valgustuse toide lahendatakse päikesepaneelidega. Matkajad saavad end pesta saunas, mille pesuruum asub täpselt mägioja kohal. [8] Hüttide välisviimistlus on valtsitud tsingist, mille hooldust ei ole vaja teha aastakümneid. Siseviimistluses on kasutatud palju puitu, mis loob sooja ja sõbraliku atmosfääri. [8] Ristikujulise põhiplaaniga peahoone, kus asuvad köök, elutuba ja magamisasemed 11-le külastajale, mahutab 30–35 matkajat. Väiksemad magamishütid on mõeldud viiele inimesele. Peahoone ruumilahendus toetab Erinevate matkaseltskondade omavahelist sotsialiseerumist . [8]
20
21
1.6.3 COBS’i aastaläbi kasutatavad hütid Antud projekt on projekteeritud ja ka ehitatud Colorado arhiektuuriõpilaste poolt. Samas piirkonnas oli juba enne 14 vaid suvel kasutatavat hütti. Õpilased ehitasid juurde 7 astaringselt kasutatavat. Huvitav lisandus nendel hüttidel on katuse kõrgema äärel, mis on mõeldud lume hoidmiseks. Lumi on talvel katusele lisa soojustuskihiks. Väline kiht on kaetud kuumvaltsitud terasesga, mis vajab vähe hooldust. Seinte konstruktsioon on eelvalmistatud paneelidest - osb sandwich paneelid. Interjöör on sarnaselt teistele näitena kasutavatele hüttidele vineerist, et lisada hubasust. Iga hütt on ühekorruseline, sisaldadaes 19 ruutmeetrit sisepinda ja 9 ruutmeetrit terrassi. Majakesed toatuvad raudpostidele, millel on betoonist taldmikud. Esiteks, et minimaliseerida visuaalselt üldpilti ja teiseks, vähendala hoone tekitatavat jalajälge. [9] Infot, kuidas elekter igas hütis kätte saaadav ei ole, kuid on ära märgitud, et iga ühik on autonoomne. Elektrit jagub valgustuseks, väikese külmiku toiteks, laadimiseks mõeldud pistikuteks ning väiksematele köögimasinatele. [9]
22
23
24
2. PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI 2.1 Lähipiirkonna iseloomustus Diplomitöö on planeeritud Aksi saarele, mis on väike saar Põhja-Eestis Soome lahes. Prangli saarest 3 kilomeetri kaugusel. Viimsi poolsaare tipust 17 kilomeetrit. Kui aga alustada sõitu Pirita jahisadamast, tuleb teekonna pikkuseks 35 kilomeetrit, kuna sõitma peab ümber Aegna saare, sest Aegna ja maismaavaheline meri on osati vaid meetri sügavune. Saar on Tallinnale lähim asustamata saar. Saare pindala on 59 hektarit, pikkus 2,3 kilomeetrit ja laius kõgest 500 meetrit. 2.2 Asend 2.2.1 Situatsiooniskeem
25
2.2.2 Olemasolev haljastus
26
Olemasolev olukord
27
2.2.4 Planeeritav olukord
28
2.3 Arhitektuurne osa 2.3.1 Teekond Saart ümbritseb rada, mis moodustab ühtse terviku. Alustades teekonda lõunast, mööda saare läänekülge jääb esmalt paremt kätt tulepaak. Edasi jõuame väljale, mis tulekahjus hävis, kuid nüüdseks on madalhaljastus kogu ulatuses taastunud. Liikudes mööda saare läänekülge oleme kõige enam mõjutatud tuultest, kuna nagu juba eelnevalt mainitud, on selles piirkonnas enimlevinuks edela- ja läänetuuled. Järgnevalt liigume rannavalli taga, kus valitseb täielik tuulevaikus. Vasakut kätt jäävad padjana mõjuva kadakt ja pareml tihe noor mets. Selle sama metsa sisse on väiksemad hütid. Peale tihedat ja madalat metsaala jõuame saare põjaossa, kus valitseb ebamaine tühjus, mida ilmestavad üksikud madalad ringjate võradega puud. Neile kaaslaseks vaateplatvormid, mis avavad kahe meetri kõrguselt vaate nii saarele endale kui ka avamerele. Liikudes edasi mööda idakülge lõuna suunas moodustavad kaks saare rändrahnu ja kolm kavandatavat suremat hütti ühtse jada. Saare keskosas, idaküljel on endiste taluhoonete varemed, millele on asetatud kaks ühiskondlikku hoonet. Lisaks ilmestavad kogu teekonda ka kolm kivilabürinti. Teekonna lõpetab saare lõunatipus asuv tuuleharf, mis inspireeritud kunagiste saareelanike muusikaarmastusest.
2.3.2.1. Perioodiliselt kasutatavad hütid Väiksemad hütid on mõeldud ühe kuni kahe inimese majutamiseks. Esimene tasand on tõestetud maapinnast 1,5 meetri kõrgusele, mõjutades vähem hüti alla jäävat maapinda ning arvestades üleujutusühuga. Lisaks on tõstetud hoone puhul ilme kergem ja hõljuvam. Teisele tasandile on mahutatud vaid magamisase, mis on 1,2 meetrit lai. Kogu hüti kõrguseks on seitse meetrit. Hoone vundamendiks on betoonist plaatvundament, mis on ühendatud betoonist esimese tasandi põrandaga terasest postide abil, mis on samuti täidetud betooniga. Hüti alumised konstruktiooniosad 29
on betoonist, et alumine osa oleks kaalult raskem ja selle tõttu pinged väiksemad. Seinad on 95mm putkarkassist, mille vahel mineraalvill. Hüti viilaktus on inspireeritud saare endistest elamutest. Endistest hoonetest on inspireeritud ka vertikaalne puitfassaad. Hoone maapinnalähedane osa on kaetud terasplekk sindelfassaadiga olles ilmastikule vastupidavam. Antud hütid pole ühendatud ühegi trassiga. Peamine elektrivajadus (laadimine, valgustus, väike külmik) on toidetud lõunaküljel asuvate päikesepaneelidega. Paneelide pindala on 4 ruutmeetrit, mis on täiesti piisav hüti põhivajadusteks (olemas ka arvutus). Tualetiks on ise komposiv kuivkäimla. Tarbevee jaoks on kraani kohal asuv veepaak, mida saab iga külastaja ise täita kas saarel asuvast kaevust või ise kaasa toodud veest. Dušši hütis sees ei ole, kuid saunamajas on pesemisvõimalused olemas. Alumise tasandi pindala on 12 ruutmeetrit ja ülemise 3 ruutmeetrit. 2.3.2.2. Aastaringselt kasutatavad hütid Suuremad hütid on mõeldud kahe kuni nelja inimese majutamiseks. Hoonesse saab trepi kaudu, mis viib terrassil asuva luugini. Terrassilt hoosesse saab läbi klaasfassaadi, mis on lahti volditav, et ilusa ilma puhul avada elutuba õue. Üks kahele inimesele mõeldud voodi on statsionaarne, teised kaks üksikut voodikohta on kapi sees, vajadusel kasutatavad. Sarnaselt väiksemale hütile on ka suurem maapinnast kõrgemale tõstetud aga seda puhku lausa 2,5 meetrit, mis avab ka esimeselt tasandilt hea vaate ümbruskonnale. Kogu hoone kõrgus on maapinnast 8,2 meetrit. Sarnaselt väiksemale ühikule on vundament betoonist ning ühendatud nelja teraspostiga esimese tasandi põrandiga. Nelja posti vahele jääb aga suurema hüti puhul külm hoiuruum, kuhu avaneb uks trepi kõrvalt, maapinna tasandilt. Välisfassaadimaterjalid on ka samasugused, nagu väiksemal hütil. Lõuna suuna pööratud katus on kogu ulatuses katud päikesepaneelidega. Terrassipiire, mis ulatub alt poolt maapinnani välja on tehtud 40x40 mm puitprussidest. Mõlemal hütil on ülemise tasandi voodi kohal katuseaken, mis tagab öösel vaate tähistaevale. Lisaks toimib aken loomuliku rist-ventilatsiooni osana. Kuna hütt on kasutatav aastaringselt on sees ka väike biokamin, mis tagab lisasoojuse külmal perioodil. Biokamin on mõtekas lahendus just väikeste ruumide lisakütmisel, kuna võrreldes
30
puitküttel kaminaga on tema soojusedastus mitu korda madalam. Biokamina tuli on täielikult lõhnatu, ei aja suitsu, vingu ega tahma ja põleb 100 protsenti puhtalt. Väga suur pluss on ka see, et kui puukütte korral läheb osa soojusest paratamatult korstna kaudu õue, siis biokamina puhul jääb kogu soojus ruumi. [10] Suuremad ühikud on ühendatud ka elektritrassiga. Elektrivarustus on tagatud läbi merekaabli Prangli diiselelektrijaamast. Iga hüti veetrass on ühendatud saarel oleva lähima kaevuga.
Lisaks hüttidele on saarel kaks ühiskasutatavat hoonet, milleks on saun ja saare muuseum. Mõlemad hooned asuvad endistel vundamentidel. Vundamendid on suhteliselt madalad. Osadel vaid maapinnal näha ühekordne kivide rida, kuid oma projektis näen ette neid kasvatada 0,6 meetri kõrgusele ja peale asetada hoone, et juhtida tähelepanu saare kunagisele elule. Saare muuseum koosneb kahest osast, mida ühendab klaasgalerii. Vasakpoolses ruumis tutvustatakse saare loodust ja kaitsealuseid liike. Selle jaoks on mõeldud kolm ringikujulist alust. Teine osa sisaldab endas saare ajalugu. Plaan on inspireeritud kolmest saarel asuvast kivilaburündist. Kuna iga uus elanikkond saarel on lisanud ühe laburündi, teen seda ka mina oma projektiga. Hoone viilkatused ja puitfassaad on samuti saanud inspiratsiooni endistest talumajadest. Teiseks ühiskondlikuks hooneks on saun. Kuna väiksematel hüttidel pole pesemisvõimalusi, siis ka see on paigutatud saunamajja. Hoone on jagatud kaheks, et privaatsussäiliks vähemalt kahel seltskonnal. Lisaks on sauna kohale paigutatud teine tasand, kuhu vajadusel saab endale aseme teha. Sarnaselt teistele ehitistele on ka saunamaja kaetud vertikaalse laudisega. 2.3.4 Arhitektoonid Saarele panevad alguse ja lõpu arhitektoonid. Põhjatipus, mis oma ilmelt on ebamaiselt võluv tühjuse ning üksikute puudega, paiknevad vaateplatvormid, mis avavad vaate nii saarele endale kui ka avamerele. Vaateplatvorme on kahte liiki. Väiksematele mahub vaid üks inimene vaadet nautima ning suurematele kaks. Mõlema platvormi kõrgus on 2 meetrit. Kogu arhitektooni kõrguseks on väiksemal 4 meetrit ja suuremal 5 meetrit. Kandekonstruktsioon on ümaratest teraspostidest. Raskusi võtab põhiliselt vastu keskmine post, ülejäänud postid võtavad vastu küll vähem koormust kuid on võrdselt olulised tagadest 31
platvormile stabiilsuse. Väiksemalt platvormil on postide läbimääduks 50mm, suuremal 75mm. Vundamendiks on sarnaselt hüttidele betoonist plaatvundament. Arhitektoonide põhiplaan on võrdkülgne kolmnurk, mille vaid üks külg on avatud vaatele, suunates vaadet ning pakkudes kaitset tuule ja vihma eest. Küljed on veekindlast mustast vineerist. Saare lõpetab lõunaosas tuuleharf, mis on oma ilme saanud vaateplatvormidelt. Samuti on konstruktsioon teraspostidest ja vundamendiks betoonist plaatvundament. Keeled muudavad tugevama tuule korral mühina helisevateks nootideks. Harf on taotluslikult asetatud kaugemale hüttidest, kuna olenevalt inimesest mõjub tuulemuusika kas inspireerivalt või pärssivalt.
Natura 2000 näeb ette kahe lautrikoha taastamist. Üks neist on juba omavoliliselt saarel taastatud endisel kujul. Põllukivide vette viskamisel on tekitatud sopp, kuhu oleks hea paadiga randuda. Projekt näeb ette taastada veel üks lautrikoht läänekaldal, et saaks vastavalt tuuleoludele valida, kummale poole saart randuda. Läänekalda lautrikoht on plaanis taastada puitkärgkastidega, mille sisse laotakse kivid. Valitud meetod on kõige keskkonnasõbralikum viis rajada randumiskohta. Kärgpuitkastidega lautrkoha rajamine on kordi vastupidavam, kui hetkel saarel kasutatav lahendus. Kui kivid on ilma kinnituseta vette visatud, viivad merelained ajapikku kivid minema ja randumiskoht võib kokku variseda.
32
33
3. KOKKUVÕTE Tänapäeval on argipäeva stressiga maadlevaid inimesi meie seas aina rohkem. Eesti väikesaared pakuvad eralduseks ja üksi olemiseks ideaalse võimaluse. Olles kas või nädalavahetuse hinganud sisse puhast metsaõhku ja mänginud inimtühjas rannas liivaga, võivad paljud argimured olla puhutud sama kiiresti kui meretuul. Minu idee on pakkuda Tallinnlasele saart, mis oleks see koht, kuhu kasvõi korraks kaduda ja nautida looduse ande, lõhnasid ning vabadust. Saareks valisin väikese Aksi saare, mis kuulub Viimsi valla alla ja vald on pikemat aega otsinud saarele konseptsiooni. Aksi saar võlus mind ka oma suurusega, 59 hektarit, umbes 2,3 km pikk ja 500 meetrit lai. Täpselt paras, et võtta enda alla terve saare pindala ning luua koht, millest linlased vaid unistada oskavad. Projekt näeb saarel ette 10 hütti. Seitse neist on kasutatavad hooajaliselt ja mõeldud 1-2 inimese majutamiseks. Elektrivajadus on tagatud päikesepaneelidega ja vett saab täidetavast paagist. Kolm suuremat hütti on kasutatavad aastaringselt ja olemas on nii vee kui ka elektriühendus. Saare keskosas on kaks ühiskondlikku hoonet – saun ning saare muuseum. Eesmärk on luua koht looduse keskel, kus suudame unustada argimured ja lõõgastuda. Koht, kus saab nautida üksi või kaaslasega aega, olles lahti lõigatud autost ning võimaluse korral elektroonikaseadmetest. Selline aeg on tänapäeva stressis inimkonnale väga oluline, et mitte kaduda oma elus ära argipäeva muredesse. Arvan, et aina enam hakatakse hindama aja veetmist looduses ning eemal linnakärast.
34
35
4. SUMMARY Aksi Recreational Area More and more people struggle with stress in nowadays society. The small islands of Estonia offer a perfect chance for some much needed alone time. Spending even just a weekend on the island, enjoying fresh air and playing with sand in an empty beach, can help with clearing the mind of daily problems. My idea is to offer an island to the habitants of Tallinn. It would be a great place to get lost and enjoy the smells, freedom and gifts that nature provides. For this sanctuary I chose the island of Aksi, that belongs under the jurisdiction of Viimsi parish. The local governement has recently been searching for a suitable usage for the island. This island charmed me with its size – 59 hectares, around 2,3 kilometres long and 500 metres wide. Just large enough to create a perfect getaway spot for the urbanites. The project would have a total of ten cabins. Seven of these would be seasonal and ment to accomodate 1-2 persons. The power will be supplied by solar panels and water from a refillable cistern. The three larger cabins will be available all year around and will have a permanent electrical and water supply. Two communal structures are planned in the middle of the island – sauna and a museum. The goal is to create a sanctuary in the middle of nature where we all could forget about our daily problems and relax. A place that one could enjoy alone or with a companion, away from cars and technology. This kind of separation from modern convenience is very important for managing stress and clearing the head. It is my belief that spending time in the nature will become more valuable as time goes on.
36
37
5. VIIDATUD ALLIKAD 1. https://www.britannica.com/science/biophilia-hypothesis 2. Sherry Turkle – connected but alone – TEDx 3. Europe in figures e Eurostat Yearbook, 2011, lk. 187 4. Külvi Kuusk, Aksi – mereriik Tallinna külje all, Tallinn, Tallinna raamatutrükikoda, 2011, p 240 5. Prangli saare üldplaneering, kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000 otsusega nr 200 http://www.viimsivald.ee/public/PRANGLI_seletuskiri.pdf 6.
Prangli
hoiuala ja
Prangli maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=-1941851408
7. Prangli MKA eelnõu seletuskiri 7. http://www.archdaily.com/103393/tree-hotel-tham-videgard-arkitekter 8. http://www.koko.ee/et/project/137-MOUNTAIN_LODGE_NYE_SK%C3%85PET_ 9. http://www.archdaily.com/801848/cobs-year-round-micro-cabins-colorado-building-workshop 10. http://pr.pohjarannik.ee/?p=2198
38
6. JOONISED Yüklə 171,69 Kb. Dostları ilə paylaş:
|