Teele Kapsta
AKSI SAARE PUHKEALA
LÕPUTÖÖ
Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond
Rakendusarhitektuuri eriala
Tallinn 2017
1
SISUKORD
1.
TEOREETILINE OSA ................................................................................................................. 3
1.1
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1.1.1
Teema valik ja selle põhjendus ...................................................................................... 3
1.2
Projekti teemaga seonduvad teoretilised aspektid ................................................................. 4
1.2.1
Mõeldes iseendale - eemale linnakärast ja tehnoloogiast ............................................... 4
1.3
Ajalooline ülevaade ............................................................................................................... 5
1.4
Keskkond ............................................................................................................................... 8
1.4.1
Üldine olukord ................................................................................................................ 8
1.4.2
Tuul .............................................................................................................................. 10
1.4.3
Üleujutused ................................................................................................................... 12
1.4.4
Elektrivarustus .............................................................................................................. 12
1.4.5
Veevarustus .................................................................................................................. 12
1.5
Piirangud .............................................................................................................................. 13
1.5.1
Prangli maastikukaitseala ............................................................................................. 13
1.5.1.1
Aksi sihtkaitsevöönd................................................................................................. 13
1.5.2
Natura 2000 .................................................................................................................. 14
1.5.3
Järeldus ......................................................................................................................... 14
1.6
Juhtumiuuring, referentsid ................................................................................................... 16
1.6.1
Treehotel – Tham + Videgård Arkitekter and Rintala Eggertsson Architects ............ 16
1.6.2
Ilmastikukindlad ja nüüdisaegsed matkahütid Rogalandi matkarajal - KOKO .......... 19
2
1.6.3
COBS’i aastaläbi kasutatavad hütid ............................................................................. 21
2.
PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI ............................................................................... 24
2.1
Lähipiirkonna iseloomustus ................................................................................................. 24
2.2
Asend ................................................................................................................................... 24
2.2.1
Situatsiooniskeem ......................................................................................................... 24
2.2.2
Olemasolev haljastus .................................................................................................... 25
2.2.3
Olemasolev olukord ..................................................................................................... 26
2.2.4
Planeeritav olukord ...................................................................................................... 27
2.3
Arhitektuurne osa ................................................................................................................ 28
2.3.1
Teekond ........................................................................................................................ 28
2.3.2
Hütid ............................................................................................................................. 28
2.3.3
Ühiskondlikud hooned ................................................................................................. 30
2.3.4
Arhitektoonid ............................................................................................................... 30
2.3.5
Randumine ................................................................................................................... 31
3.
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 33
4.
SUMMARY ............................................................................................................................... 35
5.
VIIDATUD ALLIKAD .............................................................................................................. 37
6.
JOONISED ................................................................................................................................. 38
3
1.
TEOREETILINE OSA
1.1
Sissejuhatus
1.1.1
Teema valik ja selle põhjendus
Esimene idee tekkis külastades Aegna saart, mis võlus mind oma vaikuse, üksinduse ning
puhtusega. Rikkumata, hoolitsemata loodus, mis lubab ka külastajalt vabamat käitumist, kui nad
teeksid seda planeeritud linnakeskonnas. Lisaks asjaolu, et saarele minnes jäetakse oma auto
mandrile ning tänu sellele puudub üks kontakt argieluga, kus paljude parimaks sõbraks ja abiliseks
on mootorsõiduk. Aegna puhul oli imeliseks fakt, et koos meiega tuli paraamilt maha
mitukümmend inimest ja juba oli saarel neid samapalju kuid liikudes ringi, kohtasime vaid kaht
inimhinge.
Üks puudus aga sellel muinasjutulisel saarel siiski oli ja jäi mind kriipima. Asjaolu, et kui oleks
soov veeta aega pikemalt, mitte vaid päev, on võimalus võtta kaasa kõik eluks vajalik ning ööbida
telgis või siis kahes majutuasutuses, mis meenutavad väga väikeste boksidega ridaelamut. Ehk kui
Tallinlasel oleks soov eralduda argipäevast ja tunda end looduse keskel vabana ning muretult jääb
telkimine ainsaks võimaluseks, mis on tänapäeva mugavale inimesele muutunud tihtipeale liigselt
kurnavaks.
Tänapäeval on argipäeva stressiga maadlevaid inimesi meie seas aina rohkem. Üheks kergenduseks
on viibida looduses aga tihti inimesed teevad oma lõõgastuse spas, mis tähendab reaalselt ikkagi
olemist argielu keskel ja pole kaua püsiv lahendus. Olles aga nädalavahetuse hinganud sisse puhast
metsaõhku ja mänginud inimtühjas rannas liivaga, võivad paljud argimured olla puhutud sama
kiiresti kui meretuul.
Üheks stressimaanduskohaks võiks olla suvila aga aina vähematel Tallinna linna elanikel on olemas
maakoht, kuhu peitu pugeda. Ka mina olen üks neist. Maakoht, mis asub Tabasalus ei tekita minus
enam tunnet, et peitun. Seal on kerkimas samasugune äärelinn nagu Viimsi. Rääkides paljude oma
4
tuttavatega, pole ma oma mures üksinda. Lisaks on tänapäeval inimesed aina liikuvamad ja ei
soovigi enam omada suvilat, mille eest aastaringselt hoolt kanda.
Minu idee on pakkuda Tallinnlasele saart, mis oleks see koht, kuhu kasvõi korraks kaduda ja
nautida looduse ande, lõhnasid ning vabadust. Aegna saarel on aga püsielanikud ja seetõttu pöörasin
oma suuna Aksi saarele, mis võlus mind ka oma suurusega, 59 hektarit, umbes 2,3 km pikk ja 500
meetrit lai. Täpselt paras, et võtta enda alla terve saare pindala ning luua koht, millest linlased vaid
unistada oskavad. Saar on Viimsi valla osa ning vald on pikemat aega juba otsinud saarele
konseptsiooni.
Eesmärk on luua koht looduse keskel, kus suudame unustada argimured ja lõõgastuda. Koht, kus
saab nautida üksi või kaaslasega aega, olles lahti lõigatud autost ning võimaluse korral
elektroonikaseadmetest. Selline aeg on tänapäeva stressis inimkonnale väga oluline, et mitte kaduda
oma elus ära argipäeva muredesse, mis muudavad inimese masendunuks. Arvan, et aina enam
hakatakse hindama aja veetmist looduses ning eemal linnakärast.
1.2
Projekti teemaga seonduvad teoretilised aspektid
1.2.1
Mõeldes iseendale - eemale linnakärast ja tehnoloogiast
Stress on tänapäeval probleem, mis mõjutab suurt osa meie ühiskonnast. Oskus puhata on kadunud.
Tihti tarbitakse kiireid, lähedal asuvaid võimalusi, et korrakski unustada argimured. Puhkuseks aga
peaks tegelikult võtma aega, püüdma end lõigata ära kõigest argisest. Vajame seda, et tegeleda
iseedaga.
Harvardi ülikooli evolutsioonibioloog E. O. Wilson on välja tulnud "biofiilia" hüpoteesiga, kus
väidab, et inimestel on psühholoogiline vajadus roheluse järele, kuna inimliik on algselt sellises
keskkonnas välja arenenud. Seetõttu on looduskeskkonnast eemaldumine meie vaimsele tervisele
kahjulik - kontakt loodusega on inimloomuse põhivajadus [1]. Oleme unustanud looduse kui
loomuliku osa oma elust. Lisaks on mitmeid uuringuid, mis tõestavad, et kasvõi 15 minutit looduses
viibimist parandab meie keskendumisvõimet, vähendab stressi ja parandab meeleolu.
„Getting that text, it was like getting a hug“ – ütles psühholoog Sherry Turkle oma loengul [2].
Tehnoloogia võtab meie üle võimust - me ei oota enam päris inimkontakti. Olles pidevas infotulvas
unustame suhelda päriselt oma lähedastega. Rääkimata süvenemisest endasse. Kiire elutempo tõttu
5
ei jõua me tegeleda tihti iseenda muredega, oleme liigselt hõivatud teiste probleemidega. Selline
käitumine aga tekitab stressi ja usun, et see on põhjus, mis depresioon ja ärevushäired on tänapäeval
väga levinud. Euroopas on lihaskonna ja luustikuga seotud probleemid (59,8%) esirinnas, millele
järgnevad stress, depressioon või ärevus (13,7%) [3, lk 187].
Looduse tähtsust inimese elus on näidanud välja ka inimkonna linnastumine. Mida suurem on
linnastumine ja mida kauem kestnud, seda enam otsime teed looduse rüppe. Juba pikemat aega
linna keskuses elav inimene tüdineb ajapikku ära kärast ning rahvamassidest ja otsib lahendust
äärelinnast. Samas uus linnakodanik otsib elupaika keskusest. Selline käitumine viitab meie soovile
olla ümbritsetud loodusest kuid samas vajadusest, et kõik oleks käe-jala juures.
Looduses käimine ja sealt jõu ammutamine muutub aga õnneks aina populaarsemaks. See aga peaks
järgmiseks ärgitama süstematiseerima loodukaitsealasid ja luua kohti, kus saame olla mõjutatud
loodusest seda kahjustamata. Hetkel oleme kohas, kus kaitstud alad on kaardil märgistatud, kuid
olles looduse keskel, pole aimugi, mis on lubatud, keelatud ja kuhu võib astuda. Teadmatusest aga
võib juhtuda, et kahjustame loodust rohkem, kui tahaksime.
Loodusturism on aina kasvav ja arenev turismi vorm. Eestis on isegi oma ökuturismi
kvaliteedimärk – EHE („Ehtne ja Huvitav Eesti“). Õnneks elame riigis, kus saame kiidelda
puutumata, metsiku ja mitmekülgse loodusega. Järgmine samm on luua kohti, kus ka tänapäeva
mugav inimene saab end kiirelt ja argielu unustavalt looduse rüppe peita.
1.3
Ajalooline ülevaade
Esimesed teated Aksi saare kohta pärinevad keskajast. Saar jäi olulise laevatee äärde ning Väike
Pranglina (Lilla Wrangö või Klein Wrangelsholm) leidis nimetamist juba 13. sajandi Soome lahe
meresõidukirjeldustes ja –kaartidel. Nimede Aksi ja Väike-Prangli paralleelset kasutust esines
erinevates keeltes ja ametlikes dokumentides 20. sajandi keskpaigani välja, eriti seetõttu, et koos
moodustasid Prangli ja Aksi saared Pranglisaarte valla (1868-1918). [4, lk 70]
6
Aksi asustamiseks tehti teadaolevalt esimesed katsed 18.sajandi algul, kui paar meest sinna elama
saadeti. Pärimuse järgi polevat need aga eluga väikesel saarel toime tulnud ning suremale
kodusaarele tagasi pöördunud. 1797. aasta suvel läks uus perekond Pranglilt Aksile elama: mees
Abrahm oli pärit Järva-Jaanist, naine Mari Pranglt. Abram tahtis elada vaba mehena, Aksi (ja ka
Prangli) saar kuulus tol ajal Haljava mõisa parunitele. Abram oli kahtlemata ettevõtlik ja töökas
mees, kes praktiliselt üksinda suutis üksikul saarel täieliku talumajapidamise sisse seada, ehitades
hooned, raadates ja kraavitades kartuli- ja heinamaa. 1808. aastal saabus üle mere Aksile kaks
põgenikku. Neist üks, David Wekman oli rootslane ja jäigi surmani saarele elama, 1849 ehitas ta
omale mälestusmärgi-- munakividest labürindi. Ta oli haritud mees ja õpetas Aksil lapsi. [4, lk 72-
87]
19. sajandi esimesel poolel püsis Aksi elanike arv kümnekonna ümber, tõustes sajandi keskel
kahekümneni, mille juurde see ka Teise maailmasõjani püsima jäi. Kõige suurem elanike arv on
antud 1918. aasta novembris toiduainete saamise taotlusele lisatud Pranglisaarte elanike nimekirjas,
kus Aksil on märgitud kuus majapidamist üheteistkümne leibkonna ja 46 inimesega. Sõjakeerises
1944 aasta septembris jäi Aksile vaid neli elanikku maha kodu hoidma. Hiljem tuli veel 4 inimest
juurde, aga 1952. aastal sunniti kõiki saarelt lahkuma. [4, lk 87-89]
7
Metsa nappus mõjutas ehitiste välisilmet. Oma saarelist ehitusstiili seetõttu välja ei kujunenudki, ki
selleks mitte pidada erinevate stiilide ja materjalide kombineerimist. Uuemad elumajad olid kõrge
laepealse, eeslinnailmelised värvilisest klaasist veranda ning kõrge pööninguga, suurte akendega
majad; vanemad õlest, uuemad kimmist katusega. Nende tarbeks veeti ehituspuit kohale kas
Soomest või Naissaarelt. Majad olid pealt laudadega vooderdatud ja värvitud. [4, lk 97]
Muusikal oli väikese Aksi saare elukorralduses eriline koht. Elanike muusikaarmastusest annab
tunnistust see, et kõigis kolmes Aksi saare talus olid orelid. 19. sajandi keskpaigas olid koduorelid
Estimaa taludes veel üsna haruldased ja pole teada, et neid oleks olnud Aksi lähimatel naabersaartel.
Harald Aksberg kirjutas, et ta vanaisa Madise eluajal mängiti orelit igal hommikul palve- a
hommikulaulu saateks ning pühapäeviti kodusel jumalateenistusel. [4, lk 108-111]
Rääkides Aksi saarest ei saa üle ega ümber minna paadiehitajatest, kelle jälgi leidub nii Eesti kui
Rootsi paadiehituses. Aksi paadimeister Aleksander Aksberg tõi 1905. aastal Eestisse esimese
mootorpaadi ja ehitas oma Aksi paadimajas suuri mootorpaate ja purjekaid. Pärast Teist
maailmasõda jätkasid Aksbergide noorema põlvkonna paadimeistrid paadiehitust Rootsis. [4, lk
176]
8
1.4
Keskkond
1.4.1
Üldine olukord
Aksi saar asub Soome lahes Prangli saarest 2,5 km kagu pool. Prangli saarest eraldab saart ligi
kolme kilomeetri laiune Aksi salm, mandrist Muuga laht. Vaatamata väikesele pindalale on saar
looduslikult mitmekesine. [4, lk 64] Suurus on 0,59 km2, rannajoone pikkus 5,1 km. Aksi on
Tallinnale lähim asustamata saar.
Saar on liivane, loodeots kiviklibuga kaetud. Taimestik on küllaltki mitmekesine. Saare keskosas
kasvab hõre arukaasik, alustaimestikuks põhiliselt soo-kail. Madalamat vesist pinda kaunistab
vesikirburohi, kõrgemates kohtades levib kukemarjapuhmadega kadastik, kohati lage
kukemarjanõmm. Saar on rohtunud. [5, lk 13] Saart ümbritsev rannavall 4 meetri kõrgisel
merepinnast ja soistunud keskosa 1 meeter merepinnast. Kui saarel veel elati, siis kaevati soisest
alast neli kraavi, mille tõttu oli saare keskmne osa kasutatav karjamaana. Nüüdseks on aga soine ala
oma taimekooslusega niivõrd eriline, et kraavide taastamist samasugusel kujul ei soovitata.
Suviti karjatatakse saarel lambaid. Saare endise ilme taastamiseks oleks oluline lammaste
karjatamist jätkata[5, lk 13]. Aastast 2003 toimetab saarel mees nimega Jaanus Lember, kes toob
Aksile lambaid ja mägiveiseid, hoides saart selle abil rohtumast. Arvestades saare omapära,
maastikku ja saarel kasvava taimestiku mitmekesisust on Aksi arvatud lahustükina Prangli
maastikukaitseala koosseisu[5, lk 13].
Inimtegevuse jälgi on saarel siiani. Vanu talukohti tähistavad suhetliselt hästi säilinud kiviaiad ning
pea hävinud hoonete vundamendid. Maastikus on selgelt näha 2004. aasta tulekahju, mis saare
lääneosas hävitas seal kasvava kadastiku[4, lk 66].
10
1.4.2
Tuul
Tuule osas võtsin ühendust keskkonnagentuuriga, kes esitas tuule suuna ja kiiruse jagunemise
Harkus, mis on Aksi saarele lähim vaatlusjaam, kus tuulevaatlusi tehakse.
Toodud tuulesuunad tuleb lugeda sarnasteks Aksi saare omadega (Aksil tuulevaatlusi ei ole tehtud),
kuid tuulekiirused on kindlasti väiksemad, kui Aksi saarel, sest Harku vaatlusjaam asub sisemaal,
kus maapinna karedusaste on tunduvalt suurem kui saarel.
Kui Eesti keskmine tuulekiirus on 3,7 m/s, siis saartel, kus tuulevaatlusi tehakse, on see keskmiselt
6 m/s. Sellest võib järeldada, et ka Aksil on aasta keskmine tuule kiirus umbes 6 m/s. Samal ajal
tuleb silmas pidada, et maksimaalne tuulekiirus puhanguti võib ulatuda 35 – 38 meetrini sekundis,
nagu on fikseeritud teistel saartel.
11
30 aasta (1981 - 2005) keskmine tuule suuna ja kiiruse jagunemine Harkus
(%)
N
NE
E
SE
S
SW
W
NW
Kokku
Tuulevaikus
2.5
1 - 5 m/s
8.3
7.2
6.4
9.5
16.8
16.6
10.6
7.1
82.7
6 - 10 m/s
0.9
1.8
0.9
1.6
2.6
3.2
2.6
0.9
14.6
11 - 15 m/s
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.1
0.0
0.1
üle 15 m/s
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
Kokku
9.2
9.1
7.3
11.1
19.4
19.9
13.3
8.1
100.0
12
1.4.3
Üleujutused
Soome lahes üldiselt veetase tõusu ja mõõna toimel väga ei muutu. Ööpäevaringne tavaline muutus
on umbes 10 sentimetrit. Maksimaalne tase Aksil võib ulatuda orienteeruvalt 1 kord 20 – 30 aasta
sees 125 – 135 sentimeetrini üle keskmise meretaseme. Üleujutusi võivad põhjustada vaid tugevad
tuuled, mis Aksi saare puhul tekitavad ohtu vaid kirde poolt. Tuleroosi andmete põhjal on aga
kirdetuuled pea kõige vähemlevinumad. Lisaks näeb projekt ette hoonete asetamise „jalgadele“, mis
välistab üleujutuse ohu, kui see peaks tekkima.
1.4.4
Elektrivarustus
Põhja Elektrivõrkudes on kaalutud varianti, mis võimaldaks Aksi ja Prangli saarte elektrivarustuse
ühendada energiasüsteemiga Ihasalu–Aksi–Prangli merekaabliga. Ihasalu piirkonnast on energia
saamine võimalik peale Jägala 110/20/10 kV alajaama ehitamist. [5, lk 21] Erinevatel kaartidel on
merekaabel küll märgitud, kuid Viimsi vald teostusprojekti ei leidnud.
Elektrilevi andis lisaks infot,
et Prangli ja Aksi saare vahel on kaabel olemas aga hetkel küll katki. Tehniliselt on võimalik
paigaldada uus kaabel ja lisaelektrit saada Prangli saare uuest diiselelektrijaamast.
1.4.5
Veevarustus
Saarel on endiste talukohtade juures kokku 4 töökorras kaevu.
13
1.5
Piirangud
1.5.1
Prangli maastikukaitseala
Aksi saar kuulub Prangli maastikukaitseala alla. Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a
määrusega nr võeti kaitse alla Aksi saar. Moodustati Prangli maastikukaitseala.
Aksi maastikud hakkasid kujunema mõni tuhat aastat tagasi ja on kujunenud aktiivsete
rannaprotsesside mõjul. Peamisteks pinnavormideks on kristalsest veerisest ja kruusast koosnevad
rannavallid. Saare keskosas asub rannavallide vaheline nõgu, kus madalamates kohtades paiknesid
järvikud, mida siinkandis kutsuti ka loikudeks. Nõgudest juhiti vesi merre ja eelmise sajandi
algusaastail asus siin kaskedega heinamaa. Pärast inimeste lahkumist täitusid Aksi saare
kuivenduskraavide suudmed setetega ja järvikud laienesid ning ala hakkas soostuma. Praeguseks on
siin välja kujunenud liigirikas madalsoo. [6, lk 5-6]
Aksi saarel on pärast Natura inventuure olukord oluliselt muutunud. Kümmekond aastat tagasi ei
toimunud saarel enam karjatamist ja seetõttu lokkas niiskemates kohtades kõrge rohi. Samuti
tihenes kadastik ja madalsoo aladel kasevõsa. Viimastel aastatel on saarel aga taas karjatatud
lambaid ja šoti mägiveiseid. Karjatamise tulemusena on poollooduslike koosluste seisund oluliselt
paranenud. Kuivematel aladel on lambad ja niiskematel mägiveised hoidnud rohu madala. Samuti
on loomad piiranud noort võsa ja kärpinud kadakate kasvu. [7, lk 3]
I kategooria kaitsealustest liikidest on Aksi saarel registreeritud merikotka kahe pesa asukoht.
Saarel loomi karjatava Jaanus Lemberi andmetel külastavad merikotkad saart regulaarselt, kuid
viimastel aastatel ei ole kotkad seal pesitsenud. Üks pesa on väga heas seisundis ja kasutusel
varupesana. 2013. aastast on Aksi saarel teada teine asustatud pesa.
[6, lk 14]
1.5.1.1
Aksi sihtkaitsevöönd
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning merikotka elu- ja
pesitsuspaiga kaitse.
Saarel vajaksid taastamist kaks lautrikohta, mis võimaldaksid vastavalt tuule suunast randuda kas
saare ida- või läänerannikul[7, lk 7]. Tegelikult on idarannikul asuv lautrikoht juba taastatud. Lisaks
oleks vaja taastada vaid üks randumiskoht.
14
Looduskaitseseadusest tuleneb piirang, et sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine. Kaitse-eeskirjaga aga lubatakse siiski Aksi sihtkaitsevööndis
majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit [6].
Sihtkaitsevöönd olulisi kitsendusi alale ei määra. Välja võib tuua vaid asjaolu, et
rahvakogunemisteks tuleb taodelda kaitseala valitseja nõusolekut.
1.5.2
Natura 2000
Kaitse-eesmärgiks olevaks linnuliigiks alal on merikotkas (Haliaeetus albicilla), kes kuulub I
kaitsekategooria kaitstavate liikide hulka. Lindude kaitse peamine eesmärk on elupaikade
säilitamine ning negatiivsete mõjude minimeerimine. [6, lk 14]
Et Aksi saarel tagada poollooduslike koosluste soodne seisund on vajalik neid regulaarselt
hooldada. Senine kaitsekord (IUCN Ib kategooria) seda ei võimalda ja seetõttu on menetluses oleva
uues kaitse- eeskirjas hooldatava sihtkaitsevööndi (IUCN IV kategooria) kaitsekord, sätestatakse
selgemalt poollooduslike koosluste hooldamise võimaluse ja vajaduse. Seega muutub kaitsekord
Aksi saarel leebemaks. [6, lk 10]
Kuna tegemist on väikesepinnalise saarega, siis liikumispiiranguga ala moodustamine ei ole
võimalik ja ka mitte vajalik kuna tegemist on varupesaga. Merikotkas ei ole Eestis enam liigina
otseselt ohustatud ja nii ei vaja kõik tema elupaigad enam ranget kaitset. Ohuteguri vältimiseks
mitte lubada külastajaid pesapuu piirkonda. [6, lk 14]
1.5.3
Järeldus
Eesti kõik väikesaared kuuluvad mõne suurema mastikukaitse ala alla. Lisaks kehtivad kõigil veel
sihtkaitsevööndi piirangud ning kolmandaks on natura 2000 nimistus kõik Eesti väikesaared. Põhja-
Eestis on põhiline tugeva kaitse põhjus merikotka elutsemine seal piirkonnas. Aga nagu natura
2000’st välja lugeda ei ole merikotkas enam Eestis liigina otseselt ohustatud. Merikotka arvukus on
aastalt-aastasse kasvanud. Edasiseks arvukuse kasvuks on kindlasti oluline pesapaikade
lähiümbruse märgistamine. Kuid toetudes Aksi saare näitele asetseb seal vaid varupesa, mida pole
juba aastaid kasutatud. Need kaks aspekti võivad viia tulevikus saarel kaitse vähenemisele. Mis
muidugi ei tähenda, et sel puhul peaks loodusesse suhtuma üleolevalt. Projekti üks eesmärkidest on
arvestada võimalikult palju olemasoleva loodusega ja pakkuda puutumata, puhast ning liigirikast
15
ümbruskonda. Selle teostamiseks on kindlasti vajalik ohustatud liikidele tähelepanu pööramine ja
Aksi saarel täpsemate uuringute koostamine, et panna paika rajad, kus inimene saab liikuda loodust
rikkumata. Tihti on ka teadmatus see, mille tõttu suhtutakse ümbritsevasse mõtlematult.
16
1.6
Juhtumiuuring, referentsid
Referentside valikul lähtusin eesmärgist astada saarele loodslähedased hütid. Oluliseks pidasin, et
ümbruskond ja kliima oleks sarnane Aksi saarele.
1.6.1
Treehotel – Tham + Videgård Arkitekter and Rintala Eggertsson Architects
Treehotel koosneb seitsmest puu otsas asuvast majakesest Rootsis, Harads’i küla lähedal. Idee
väikeste majakeste taga on pakkuda mugavat ööbimisvõimalust harmoonilises kohas, kus
igapäevaelu ja stress ei eksisteeri. [7]
Kõige enam jäi seitsmest silma peegelklaasist kuubik. Kuubik on suurusega 4x4x4 meetrit.
Sisenemine toimub mööda puidust silda. Seinad on peegelduvast klaasist, mis väljast poolt
peegeldab ümbritsevat metsa ning seetõttu kaob kuubik metsa sisse hästi ära.
Interjöör on, nagu enamikes metsamajakestes, vineerist. Kuubiku alumisel korrusel on paigutatud
ära kahekohaline voodi, elutuba ja väike tualett. Ülemisel korrusel on vaid katuseterrass, kuhu viib
redel.
Konstruktsioon on alumiiniumist ja kuubiku keskelt jookseb läbi puu, millele hütt on kinnitatud.
Veevarustus on tualetis lahendatud veepaagiga, kuhu saab vajadusel vett ise lisada. Tualetiks on
tahkeid jäätmeid komposiv kuivkäimla. Ühegi trassiga hütt ühendatud ei ole. Osadel hüttised on
17
pesemisvõimalused olemas kuid kirjeldataval on eraldi maja pesemisvõimalustega. [7]
19
1.6.2
Ilmastikukindlad ja nüüdisaegsed matkahütid Rogalandi matkarajal - KOKO
Eelmine aata valmisid Norras KOKO mägihütid. Piirkonnas on 35 iseteenindusega matkahütti.
Kuna hütid on enamasti teedest ja muust liiklusest kaugel ja raskesti ligipääsetavad, on külaliste
ülesanne ka järgmiste külaliste eest hoolitsemine: igaüks täiendab ööbima minnes hüti toiduvarusid,
toob juurde kulutatud küttepuud ning koristab enda järelt. [8]
Hoonetegruppi kuuluvad peahoone, magamiskabiinid, tualettruum koos laoga ja saun. Vett saab
järvest ja elektrit ei ole. Peahoone, magamiskabiinide ja sauna kütmine on kavandatud puudega.
Köögis on ka kaks gaasipliiti, ning valgustuse toide lahendatakse päikesepaneelidega. Matkajad
saavad end pesta saunas, mille pesuruum asub täpselt mägioja kohal. [8]
Hüttide välisviimistlus on valtsitud tsingist, mille hooldust ei ole vaja teha aastakümneid.
Siseviimistluses on kasutatud palju puitu, mis loob sooja ja sõbraliku atmosfääri. [8]
Ristikujulise põhiplaaniga peahoone, kus asuvad köök, elutuba ja magamisasemed 11-le külastajale,
mahutab 30–35 matkajat. Väiksemad magamishütid on mõeldud viiele inimesele. Peahoone
ruumilahendus toetab Erinevate matkaseltskondade omavahelist sotsialiseerumist . [8]
21
1.6.3
COBS’i aastaläbi kasutatavad hütid
Antud projekt on projekteeritud ja ka ehitatud Colorado arhiektuuriõpilaste poolt. Samas piirkonnas
oli juba enne 14 vaid suvel kasutatavat hütti. Õpilased ehitasid juurde 7 astaringselt kasutatavat.
Huvitav lisandus nendel hüttidel on katuse kõrgema äärel, mis on mõeldud lume hoidmiseks. Lumi
on talvel katusele lisa soojustuskihiks. Väline kiht on kaetud kuumvaltsitud terasesga, mis vajab
vähe hooldust. Seinte konstruktsioon on eelvalmistatud paneelidest - osb sandwich paneelid.
Interjöör on sarnaselt teistele näitena kasutavatele hüttidele vineerist, et lisada hubasust.
Iga hütt on ühekorruseline, sisaldadaes 19 ruutmeetrit sisepinda ja 9 ruutmeetrit terrassi. Majakesed
toatuvad raudpostidele, millel on betoonist taldmikud. Esiteks, et minimaliseerida visuaalselt
üldpilti ja teiseks, vähendala hoone tekitatavat jalajälge. [9]
Infot, kuidas elekter igas hütis kätte saaadav ei ole, kuid on ära märgitud, et iga ühik on
autonoomne. Elektrit jagub valgustuseks, väikese külmiku toiteks, laadimiseks mõeldud pistikuteks
ning väiksematele köögimasinatele. [9]
24
2.
PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI
2.1
Lähipiirkonna iseloomustus
Diplomitöö on planeeritud Aksi saarele, mis on väike saar Põhja-Eestis Soome lahes. Prangli
saarest 3 kilomeetri kaugusel. Viimsi poolsaare tipust 17 kilomeetrit. Kui aga alustada sõitu Pirita
jahisadamast, tuleb teekonna pikkuseks 35 kilomeetrit, kuna sõitma peab ümber Aegna saare, sest
Aegna ja maismaavaheline meri on osati vaid meetri sügavune. Saar on Tallinnale lähim asustamata
saar. Saare pindala on 59 hektarit, pikkus 2,3 kilomeetrit ja laius kõgest 500 meetrit.
2.2
Asend
2.2.1
Situatsiooniskeem
25
2.2.2
Olemasolev haljastus
26
2.2.3
Olemasolev olukord
27
2.2.4
Planeeritav olukord
28
2.3
Arhitektuurne osa
2.3.1
Teekond
Saart ümbritseb rada, mis moodustab ühtse terviku. Alustades teekonda lõunast, mööda saare
läänekülge jääb esmalt paremt kätt tulepaak. Edasi jõuame väljale, mis tulekahjus hävis, kuid
nüüdseks on madalhaljastus kogu ulatuses taastunud. Liikudes mööda saare läänekülge oleme kõige
enam mõjutatud tuultest, kuna nagu juba eelnevalt mainitud, on selles piirkonnas enimlevinuks
edela- ja läänetuuled.
Järgnevalt liigume rannavalli taga, kus valitseb täielik tuulevaikus. Vasakut kätt jäävad padjana
mõjuva kadakt ja pareml tihe noor mets. Selle sama metsa sisse on väiksemad hütid. Peale tihedat ja
madalat metsaala jõuame saare põjaossa, kus valitseb ebamaine tühjus, mida ilmestavad üksikud
madalad ringjate võradega puud. Neile kaaslaseks vaateplatvormid, mis avavad kahe meetri
kõrguselt vaate nii saarele endale kui ka avamerele.
Liikudes edasi mööda idakülge lõuna suunas moodustavad kaks saare rändrahnu ja kolm
kavandatavat suremat hütti ühtse jada. Saare keskosas, idaküljel on endiste taluhoonete varemed,
millele on asetatud kaks ühiskondlikku hoonet. Lisaks ilmestavad kogu teekonda ka kolm
kivilabürinti.
Teekonna lõpetab saare lõunatipus asuv tuuleharf, mis inspireeritud kunagiste saareelanike
muusikaarmastusest.
2.3.2
Hütid
2.3.2.1. Perioodiliselt kasutatavad hütid
Väiksemad hütid on mõeldud ühe kuni kahe inimese majutamiseks. Esimene tasand on tõestetud
maapinnast 1,5 meetri kõrgusele, mõjutades vähem hüti alla jäävat maapinda ning arvestades
üleujutusühuga. Lisaks on tõstetud hoone puhul ilme kergem ja hõljuvam. Teisele tasandile on
mahutatud vaid magamisase, mis on 1,2 meetrit lai. Kogu hüti kõrguseks on seitse meetrit.
Hoone vundamendiks on betoonist plaatvundament, mis on ühendatud betoonist esimese tasandi
põrandaga terasest postide abil, mis on samuti täidetud betooniga. Hüti alumised konstruktiooniosad
29
on betoonist, et alumine osa oleks kaalult raskem ja selle tõttu pinged väiksemad. Seinad on 95mm
putkarkassist, mille vahel mineraalvill.
Hüti viilaktus on inspireeritud saare endistest elamutest. Endistest hoonetest on inspireeritud ka
vertikaalne puitfassaad. Hoone maapinnalähedane osa on kaetud terasplekk sindelfassaadiga olles
ilmastikule vastupidavam.
Antud hütid pole ühendatud ühegi trassiga. Peamine elektrivajadus (laadimine, valgustus, väike
külmik) on toidetud lõunaküljel asuvate päikesepaneelidega. Paneelide pindala on 4 ruutmeetrit,
mis on täiesti piisav hüti põhivajadusteks (olemas ka arvutus). Tualetiks on ise komposiv
kuivkäimla. Tarbevee jaoks on kraani kohal asuv veepaak, mida saab iga külastaja ise täita kas
saarel asuvast kaevust või ise kaasa toodud veest. Dušši hütis sees ei ole, kuid saunamajas on
pesemisvõimalused olemas.
Alumise tasandi pindala on 12 ruutmeetrit ja ülemise 3 ruutmeetrit.
2.3.2.2. Aastaringselt kasutatavad hütid
Suuremad hütid on mõeldud kahe kuni nelja inimese majutamiseks. Hoonesse saab trepi kaudu, mis
viib terrassil asuva luugini. Terrassilt hoosesse saab läbi klaasfassaadi, mis on lahti volditav, et ilusa
ilma puhul avada elutuba õue. Üks kahele inimesele mõeldud voodi on statsionaarne, teised kaks
üksikut voodikohta on kapi sees, vajadusel kasutatavad.
Sarnaselt väiksemale hütile on ka suurem maapinnast kõrgemale tõstetud aga seda puhku lausa 2,5
meetrit, mis avab ka esimeselt tasandilt hea vaate ümbruskonnale. Kogu hoone kõrgus on
maapinnast 8,2 meetrit. Sarnaselt väiksemale ühikule on vundament betoonist ning ühendatud nelja
teraspostiga esimese tasandi põrandiga. Nelja posti vahele jääb aga suurema hüti puhul külm
hoiuruum, kuhu avaneb uks trepi kõrvalt, maapinna tasandilt.
Välisfassaadimaterjalid on ka samasugused, nagu väiksemal hütil. Lõuna suuna pööratud katus on
kogu ulatuses katud päikesepaneelidega. Terrassipiire, mis ulatub alt poolt maapinnani välja on
tehtud 40x40 mm puitprussidest. Mõlemal hütil on ülemise tasandi voodi kohal katuseaken, mis
tagab öösel vaate tähistaevale. Lisaks toimib aken loomuliku rist-ventilatsiooni osana.
Kuna hütt on kasutatav aastaringselt on sees ka väike biokamin, mis tagab lisasoojuse külmal
perioodil. Biokamin on mõtekas lahendus just väikeste ruumide lisakütmisel, kuna võrreldes
30
puitküttel kaminaga on tema soojusedastus mitu korda madalam. Biokamina tuli on täielikult
lõhnatu, ei aja suitsu, vingu ega tahma ja põleb 100 protsenti puhtalt. Väga suur pluss on ka see, et
kui puukütte korral läheb osa soojusest paratamatult korstna kaudu õue, siis biokamina puhul jääb
kogu soojus ruumi. [10] Suuremad ühikud on ühendatud ka elektritrassiga. Elektrivarustus on
tagatud läbi merekaabli Prangli diiselelektrijaamast. Iga hüti veetrass on ühendatud saarel oleva
lähima kaevuga.
2.3.3
Ühiskondlikud hooned
Lisaks hüttidele on saarel kaks ühiskasutatavat hoonet, milleks on saun ja saare muuseum.
Mõlemad hooned asuvad endistel vundamentidel. Vundamendid on suhteliselt madalad. Osadel
vaid maapinnal näha ühekordne kivide rida, kuid oma projektis näen ette neid kasvatada 0,6 meetri
kõrgusele ja peale asetada hoone, et juhtida tähelepanu saare kunagisele elule.
Saare muuseum koosneb kahest osast, mida ühendab klaasgalerii. Vasakpoolses ruumis
tutvustatakse saare loodust ja kaitsealuseid liike. Selle jaoks on mõeldud kolm ringikujulist alust.
Teine osa sisaldab endas saare ajalugu. Plaan on inspireeritud kolmest saarel asuvast
kivilaburündist. Kuna iga uus elanikkond saarel on lisanud ühe laburündi, teen seda ka mina oma
projektiga. Hoone viilkatused ja puitfassaad on samuti saanud inspiratsiooni endistest talumajadest.
Teiseks ühiskondlikuks hooneks on saun. Kuna väiksematel hüttidel pole pesemisvõimalusi, siis ka
see on paigutatud saunamajja. Hoone on jagatud kaheks, et privaatsussäiliks vähemalt kahel
seltskonnal. Lisaks on sauna kohale paigutatud teine tasand, kuhu vajadusel saab endale aseme teha.
Sarnaselt teistele ehitistele on ka saunamaja kaetud vertikaalse laudisega.
2.3.4
Arhitektoonid
Saarele panevad alguse ja lõpu arhitektoonid.
Põhjatipus, mis oma ilmelt on ebamaiselt võluv tühjuse ning üksikute puudega, paiknevad
vaateplatvormid, mis avavad vaate nii saarele endale kui ka avamerele. Vaateplatvorme on kahte
liiki. Väiksematele mahub vaid üks inimene vaadet nautima ning suurematele kaks. Mõlema
platvormi kõrgus on 2 meetrit. Kogu arhitektooni kõrguseks on väiksemal 4 meetrit ja suuremal 5
meetrit. Kandekonstruktsioon on ümaratest teraspostidest. Raskusi võtab põhiliselt vastu keskmine
post, ülejäänud postid võtavad vastu küll vähem koormust kuid on võrdselt olulised tagadest
31
platvormile stabiilsuse. Väiksemalt platvormil on postide läbimääduks 50mm, suuremal 75mm.
Vundamendiks on sarnaselt hüttidele betoonist plaatvundament. Arhitektoonide põhiplaan on
võrdkülgne kolmnurk, mille vaid üks külg on avatud vaatele, suunates vaadet ning pakkudes kaitset
tuule ja vihma eest. Küljed on veekindlast mustast vineerist.
Saare lõpetab lõunaosas tuuleharf, mis on oma ilme saanud vaateplatvormidelt. Samuti on
konstruktsioon teraspostidest ja vundamendiks betoonist plaatvundament. Keeled muudavad
tugevama tuule korral mühina helisevateks nootideks. Harf on taotluslikult asetatud kaugemale
hüttidest, kuna olenevalt inimesest mõjub tuulemuusika kas inspireerivalt või pärssivalt.
2.3.5
Randumine
Natura 2000 näeb ette kahe lautrikoha taastamist. Üks neist on juba omavoliliselt saarel taastatud
endisel kujul. Põllukivide vette viskamisel on tekitatud sopp, kuhu oleks hea paadiga randuda.
Projekt näeb ette taastada veel üks lautrikoht läänekaldal, et saaks vastavalt tuuleoludele valida,
kummale poole saart randuda.
Läänekalda lautrikoht on plaanis taastada puitkärgkastidega, mille sisse laotakse kivid. Valitud
meetod on kõige keskkonnasõbralikum viis rajada randumiskohta. Kärgpuitkastidega lautrkoha
rajamine on kordi vastupidavam, kui hetkel saarel kasutatav lahendus. Kui kivid on ilma kinnituseta
vette visatud, viivad merelained ajapikku kivid minema ja randumiskoht võib kokku variseda.
33
3.
KOKKUVÕTE
Tänapäeval on argipäeva stressiga maadlevaid inimesi meie seas aina rohkem. Eesti väikesaared
pakuvad eralduseks ja üksi olemiseks ideaalse võimaluse. Olles kas või nädalavahetuse hinganud
sisse puhast metsaõhku ja mänginud inimtühjas rannas liivaga, võivad paljud argimured olla
puhutud sama kiiresti kui meretuul.
Minu idee on pakkuda Tallinnlasele saart, mis oleks see koht, kuhu kasvõi korraks kaduda ja
nautida looduse ande, lõhnasid ning vabadust. Saareks valisin väikese Aksi saare, mis kuulub
Viimsi valla alla ja vald on pikemat aega otsinud saarele konseptsiooni. Aksi saar võlus mind ka
oma suurusega, 59 hektarit, umbes 2,3 km pikk ja 500 meetrit lai. Täpselt paras, et võtta enda alla
terve saare pindala ning luua koht, millest linlased vaid unistada oskavad.
Projekt näeb saarel ette 10 hütti. Seitse neist on kasutatavad hooajaliselt ja mõeldud 1-2 inimese
majutamiseks. Elektrivajadus on tagatud päikesepaneelidega ja vett saab täidetavast paagist. Kolm
suuremat hütti on kasutatavad aastaringselt ja olemas on nii vee kui ka elektriühendus. Saare
keskosas on kaks ühiskondlikku hoonet – saun ning saare muuseum.
Eesmärk on luua koht looduse keskel, kus suudame unustada argimured ja lõõgastuda. Koht, kus
saab nautida üksi või kaaslasega aega, olles lahti lõigatud autost ning võimaluse korral
elektroonikaseadmetest. Selline aeg on tänapäeva stressis inimkonnale väga oluline, et mitte kaduda
oma elus ära argipäeva muredesse. Arvan, et aina enam hakatakse hindama aja veetmist looduses
ning eemal linnakärast.
35
4.
SUMMARY
Aksi Recreational Area
More and more people struggle with stress in nowadays society. The small islands of Estonia offer a
perfect chance for some much needed alone time. Spending even just a weekend on the island,
enjoying fresh air and playing with sand in an empty beach, can help with clearing the mind of daily
problems.
My idea is to offer an island to the habitants of Tallinn. It would be a great place to get lost and
enjoy the smells, freedom and gifts that nature provides. For this sanctuary I chose the island of
Aksi, that belongs under the jurisdiction of Viimsi parish. The local governement has recently been
searching for a suitable usage for the island. This island charmed me with its size – 59 hectares,
around 2,3 kilometres long and 500 metres wide. Just large enough to create a perfect getaway spot
for the urbanites.
The project would have a total of ten cabins. Seven of these would be seasonal and ment to
accomodate 1-2 persons. The power will be supplied by solar panels and water from a refillable
cistern. The three larger cabins will be available all year around and will have a permanent
electrical and water supply. Two communal structures are planned in the middle of the island –
sauna and a museum.
The goal is to create a sanctuary in the middle of nature where we all could forget about our daily
problems and relax. A place that one could enjoy alone or with a companion, away from cars and
technology. This kind of separation from modern convenience is very important for managing stress
and clearing the head. It is my belief that spending time in the nature will become more valuable as
time goes on.
37
5.
VIIDATUD ALLIKAD
1. https://www.britannica.com/science/biophilia-hypothesis
2. Sherry Turkle – connected but alone – TEDx
3. Europe in figures e Eurostat Yearbook, 2011, lk. 187
4. Külvi Kuusk, Aksi – mereriik Tallinna külje all, Tallinn, Tallinna raamatutrükikoda, 2011, p 240
5. Prangli saare üldplaneering, kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000 otsusega nr 200
http://www.viimsivald.ee/public/PRANGLI_seletuskiri.pdf
6.
Prangli
hoiuala
ja
Prangli
maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
2016-2025
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=-1941851408
7. Prangli MKA eelnõu seletuskiri
7. http://www.archdaily.com/103393/tree-hotel-tham-videgard-arkitekter
8. http://www.koko.ee/et/project/137-MOUNTAIN_LODGE_NYE_SK%C3%85PET_
9. http://www.archdaily.com/801848/cobs-year-round-micro-cabins-colorado-building-workshop
10. http://pr.pohjarannik.ee/?p=2198
Dostları ilə paylaş: |