HüdrosfäÄr soolane 97,2%



Yüklə 445 b.
tarix05.10.2017
ölçüsü445 b.
#3159


HÜDROSFÄÄR

  • Soolane 97,2%

  • Mage 2,8%


MAGE VESI

  • Pinnavesi 77,8%

  • Põhjavesi 22,0%

  • Mullavesi 0,2%



PINNAVESI

  • LIUSTIKUD 99,36 %

  • JÄRVED JA JÕED 0,61%

  • ATMOSFÄÄR 0,03%



VEE VIIBEAEG

  • Biosfääris 1 nädal

  • Atmosfääris 1,5 nädalat

  • Jõgedes 2 kuud

  • Mullas 2 nädalat-1 aasta

  • Soos 1-10 aastat

  • Järvedes 10 aastat

  • Liustikes 1000 aastat

  • Meredes ja ookeanides 4000 aastat

  • Põhjavesi 2 nädalat-10 000 aastat



VEERINGED

  • ATMOSFÄÄR

  • auramine sademed auramine sademed

  • MAAILMAMERI MAISMAA



VEEBILANSS



      • Veeringed


Väike veeringe

  • VÄIKE VEERINGE



Suur veeringe

  • Suur veeringe



AURAMINE

  • Sõltub

  • Pinnase omadustest

  • Taimestikust

  • Õhu ja maapinna niiskusest

  • Temperatuurist

  • Tuule kiirusest

  • Too näide kuidas need mõjutavad auramist!



AURAMINE

  • Millises piirkonnas on auramine suurem?

  • Ekvaatoril ookeani kohal või mandril?

  • Parasvöötmes ookeani kohal või troopilises vöötmes ookeani kohal?



SADEMED

  • Kaugus ookeanidest ja meredest

  • Pinnamood- mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel)

  • Auramine- maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt

  • Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket?



SADEMED

  • Miks sajab järgmistes kohtades palju?

  • Amazonase madalik

  • Põhja-Ameerika idarannik

  • Aafrika kagurannikul

  • Põhja-Ameerika looderannik

  • Himaalaja lõunanõlvadel



MEREVEE OMADUSED

  • TEMPERATUUR

  • sõltub

  • Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast

  • Sademete hulga ja auramise vahekord

  • Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine

  • Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri

  • 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 30-40m sügavusel



VEETEMPERATUUR

  • Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid

  • Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal

  • Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal!

  • Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi

  • Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks?

  • Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 10-15 kraadi külmem kui Arktikas)



SOOLSUS

  • Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate,

  • ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat)

  • Keskmine soolsus 35 promilli

  • Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem

  • Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike)

  • Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul



SOOLSUS

  • Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis

  • Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli

  • Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem-soolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem-soolsus suureneb!



SOOLSUS

  • Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral

  • Mere soolsust mõjutavad

  • sademete hulga ja auramise vahekord

  • jõgede suubumine

  • ühendus ookeaniga



SOOLSUS

  • Miks Läänemere soolsus on väike?

  • Miks Punase mere soolsus on suur?

  • Millises meres on soolsus suurem ja miks?

  • Läänemeri või Norra meri

  • Punane meri või Mehhiko laht

  • Araabia meri või Barentsi meri



HOOVUSED

  • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk

  • Soojad ja külmad

  • Liikumise seaduspärasus:

  • Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva



HOOVUSED



HOOVUSTE tekkepõhjused

  • Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled-TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus,

  • Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi)-ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre)

  • Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) - TIHEDUSHOOVUS

  • KOMPENSATSIOONIHOOVUS - Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani



Hoovuste tähtsus

  • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel

  • Setete transportijad- savi või muda

  • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad)

  • Mõju kliimale-TULETA MEELDE!



Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul - RANNAPROTSESSID

  • Kulutav tegevus järskrannikul

  • Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad

  • Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava

  • Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile



RANNAPROTSESSID

  • Kuhjav tegevus laugrannikutel

  • Tekivad kuhjerannad

  • Rannavallid

  • Rannabarrid-veealused vallid

  • Maasääred

  • TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE!



MAAILMAMERE REOSTUMINE

  • Põhjused

  • Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse

  • Põllumajandusreostus-jõuab jõgede kaudu

  • Intensiivne laevaliiklus-õnnetused tankeritega

  • Meresügavustesse maetud mürkained

  • Kliima soojenemine



MAAILMAMERE REOSTUMINE

  • Tagajärjed

  • Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis

  • Vähenevad kalavarud

  • Mõju inimese toidualauale

  • Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni

  • Rannikualad reostuvad-mõju turismile

  • Vetikate vohamine

  • Korallide hävimine



MAAILMAMERE KAITSE

  • 1970.a merekaitse üldleping-eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega

  • 1974.a Läänemere konventsioon

  • Ramsari (1971.a.) rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon (Matsalu alates 1975)



JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAD TEGURID

  • Äravoolu mõjutavad

  • Sademed

  • Õhutemperatuur (auramine)

  • Lume sulamine ja liustike sulamine

  • Juurdevool lisajõgedest

  • Läbivool järvest

  • Paisu ehitamine

  • Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus)



HÜDROGRAAFI iseloomustus

  • Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.

  • Hüdrograafi joonistamiseks võetakse igapäevased või pikaajalised andmeid veehulga või veetaseme muutumise kohta. Püstteljele paigutatakse vastavate mõõtühikute (kuupmeeter sekundis või sentimeeter) skaala ja rõhtteljele ajaühikute skaala.

  • Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.





MÕISTED

  • Lähe

  • Suue

  • Jõestik

  • Valgla e. äravooluala – maa-ala millelt jõestik saab oma vee

  • Vooluhulk- vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis)

  • Jõe äravool – jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund

  • Veereziim – jõe veetaseme ajaline muutus



Mõisted

  • Jõe langus – lähte ja suudme vahe

  • Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km)

  • Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km.

  • Arvuta langus ja lang!



Jõgede toitumine

  • Vihmaveest

  • Lumesulamisveest

  • Lisajõgedest

  • Põhjaveest

  • Millal on suurvesi ja miks?

  • Kongo Jangtse

  • Indus Jenissei

  • Volga

  • Rein



VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid

  • Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb:

  • Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon

  • Setete transport

  • Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal



Jõeorud ja jõesäng

  • LAMMORG

  • SÄLKORG e. kanjon

  • MOLDORG

  • Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle

  • SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil



VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid

  • Jõe tegevus ülem-, kesk- ja alamjooksul

  • Mis on soot, kuidas tekib?

  • Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta



PÕHJAVESI

  • Põhjaveevaru suureneb

  • Sademevee infiltratsioon

  • Soodest imbub

  • Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine

  • Põhjaveevaru väheneb

  • Allikate äravool

  • Taimede veetarve

  • Auramine maapinnalt

  • Väljapumpamine



PÕHJAVESI

  • Vett läbilaskev kiht- liiv, kruus

  • Vettkandev kiht

  • Vettpidav kiht- savi

  • Allikas-koht, kus põhjavesi tuleb maapinnale

  • Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas

  • Arteesia vesi- surveline põhjavesi

  • Mineraalvesi- mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest

  • Tee joonis põhjavee tekke kohta!



PÕHJAVESI

  • Infiltratsiooni mõjutavad

  • Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis)

  • Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike

  • Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem

  • Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi

  • Nõlva kalle-mida suurem seda vähem vett imbub

  • Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub rohkem

  • Infiltratsioon on sademetevee imbumine pinnasesse!



PÕHJAVESI

  • Nimeta riike kus on probleeme puhta joogiveega

  • Millistel riikidel võib tekkida konflikt ühise vee ja vee-energia kasutamisel?

  • Millistes Eesti piirkondades esineb probleeme puhta joogiveega?



PÕHJAVESI

  • Reostus

  • Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse

  • Põllumajandusreostus – üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest

  • Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse

  • Olmereostus



PÕHJAVESI

  • Alanemine

  • Suur veevõtt

  • Pikk kuivaperiood

  • Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine



PÕHJAVEE KAITSE

  • Heitvee süvalasud-mere põhjas 1-3m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 1-2 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare)

  • Reovete puhastamine- keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline



Mõisted

  • Veereziim

  • Maailmameri

  • Rannaprotsessid

  • Rannavall, järsk- ja laugrannik

  • Jõgede äravool

  • Valgla (jõgede äravoolualad)

  • Infiltratsioon



Kaardinomenklatuur

  • JÕED

  • REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO

  • JÄRVED

  • SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA



KAARDINOMENKLATUUR

  • MERED

  • LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI,

  • LAHED

  • MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI

  • KANALID

  • PANAMA, SUESSI, KIELI

  • VÄINAD

  • TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI



SAARED JA POOLSAARED

  • SAARED

  • SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUS-GUINEA, JAAPAN, UUS-MEREMAA

  • POOLSAARED

  • SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDO-HIINA, KOREA, LABRADORI



KORDAMISKÜSIMUSED

  • Vee jaotus Maal (protsendid)

  • Suur- ja väike veeringe

  • Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused

  • Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid

  • Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel

  • Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas

  • Maailmamere reostumise põhjused, mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele, keskkonnale

  • Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed

  • Põhjavee kujunemine; infiltratsiooni mõjutavad tegurid

  • Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed



Yüklə 445 b.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə