K. Peiker. Põllumajanduslikkude Ühisuste Revisjoniliidu sekretär

Veksel ja tšekk.

K. Peiker. Põllumajanduslikkude Ühisuste Revisjoniliidu sekretär.

Veksel.

Maksva seaduse järgi võivad kohustuda veksli järele kõik isikud, kellel on õigus vabalt talitada oma varandusega.

Vekslivõime määramisel isikute suhtes, kellel puudub õigus vabalt talitada oma varandusega; alaealiste, vaimuhaigete ja pillajate suhtes tuleb järgmist silmas pidada:

Üldreeglina on alaealised vekslivõimetud, kuid 18-aastaseks saamise järele võib alaealine sellekohase kohtuotsuse põhjal täisealiseks tunnistatud saada, millisega tema omandab kõik täisealise isiku õigused, ühes sellega ka õiguse vekslivahekordadesse astuda üldistel alustel.

Vaimuhaiged loetakse vekslivõimetuks ainult peale nende vaimuhaigeks tunnistamist kohtu poolt ja kui nende üle on sisse seatud hoolekanne. Ka mitte täie mõistuse juures oleva isiku poolt allakirjutatud veksel on maksvuseta, kusjuures on võimalik tunnistajate seletustega tõendada, et veksli allakirjutamise silmapilgul ei olnud isik täie mõistuse juures.

Pillajad on vekslivõimetud, arvates nende üle hoolekande sisseseadmise silmapilgust.
Olulised nõuded maksva veksli koostamisel on järgmised:
1)veksli koostamise koht ja aeg,

2)akti nimetus tekstis sõnaga „veksel“,

3)veksliandja tõendus veksli tekstis, et tema kohustab maksma selle veksli järgi,

4)isiku või firma nimetus, kellele veksel välja antakse ja keda nimetatakse veksli esimeseks omandajaks,

5)maksusumma,

6)maksu tähtaeg,

7)veksliandja allkiri.
Toodud nõuded on kategoorilise iseloomuga ja nendest ainult ühe tähelepanuta jätmine toob enesega kaasa veksli maksvusetuse.

Seaduse järgi ei loeta akti, mis ei ole kirjutatud selleks määratud tempelpaberile, veksliks, mistõttu ei ole vekslijõudu ka vananenud vekslipaberile või võlasummale mittevastavale paberile kirjutatud aktil, küll on aga lubatud veksli kirjutamine veksli summast kõrgema väärtusega tempelpaberile.

Vekslisumma tuleb kirjutada sõnadega, kusjuures teda võib tähendada ka veel numbrites.
Juhul, kui vekslisumma on kirjutatud mitu korda sõnadega, kuid mitte ühesuurusena, siis loetakse kohustavaks väiksem summa.
Dokumenti, mille tekstis pole tähendatud maksmisele kuuluv summa sõnadega kirjutatud, veksliks ei loeta.

Maksu tähtaeg võib ainult üks olla kogu vekslisumma kohta, seega on võimatu veksli väljaandmine, mille järgi veksli summa makstakse mitte korraga, vaid mitmel tähtajal osa kaupa.

Keelatud on määrata maksu tähtaega alternatiivselt või mõne üldtuntud päeva nimetusega. Ainsa erandina on võimaldatud see, et on võimalik maksutähtaega määrata: kuu alul, kuu keskel või kuu lõpul, sel juhul loetakse veksel kirjutatuks esimese, viieteistkümnenda või kuu viimasele kuupäevale.
Veksel tähtpäevaga ettenäitamisel (a vista) või teatava aja pärast peale ettenäitamist, tuleb maksmiseks esitada kaheteistkümne kuu jooksul, arvates veksli väljaandmise päevast.
Selleks, et tunnistada vekslit väljaantuks tähtajaga ettenäitamisel, peab see vekslis olema täpselt ära tähendatud.
Vekslil olevate allkirjade suhtes tuleb tähele panna, et kui veksliandja kirjaoskamatuse või füüsiliste puuduste tõttu ei saa vekslile isiklikult alla kirjutada, siis võib tema palvel vekslile alla kirjutada teine isik. Kuid sel puhul tuleb allkiri kui ka asjaolu, et veksel on alla kirjutatud veksliandja palvel, notariaalselt tõendada ning siin ei loeta maksvaks politsei või vallavalitsuse tõendamised. See nõue on maksev ka vekslite pealekirjutajate allkirjade kohta.
Kuna veksel on puht-formaalne akt, mille jõud ei olene materiaalsest võla-alusest, siis ei ole lubatud vekslis teha mingisuguseid märkusi selle kohta, et maksukohustus on antud tingimisi. Maksukohustustele tingimuste juurdelisamine muudab veksli maksvusetuks.

Muud veksli teksti mahutatud tingimused, nagu tingimused protsentide maksmise või tagatise kohta loetakse maksvusetuks, kuid veksel ise jääb jõusse.

Paranduste tegemine veksli sisus on väga hädaohtlik, eriti selle tõttu, et veksli liikumise juures on väga raske kindlaks teha, millal parandused on aset leidnud. Vigade sattumisest vekslisse tuleb hoolikalt hoiduda.
Seadus iseenesest lubab vekslis parandusi, kuid parandused peavad olema õiendatud enne veksliandja allkirja. Ainult sõnadega kirjutatud vekslisummas ei ole lubatud parandusi teha.
Blankovekslil ei ole vekslijõudu seni, kui ta ei ole täidetud vekslisisuga. Samuti ei ole täitmata veksliplangil lihtvõlakohustuse jõudu, kuna ta ei sisalda eneses seaduse järgi nõutavat võladokumendi sisu. Sellepärast tulevad allakirjutatud veksliplangid, et nad omandaksid vekslijõu, enne edasiandmist täita vekslisisuga.
Veksel, mis ei vasta eeltoodud seaduse nõuetele, kaotab oma jõu, kusjuures aga säärane akt on siiski maksev lihtvõlakohustusena veksliandja ning tema eest vastutajate suhtes, kuna aga pealekirjutajad vabanevad vastutusest.
Veksliandja vastutus esimese omandaja ees algab mitte veksli allakirjutamise, vaid arvates veksli esimesele omandajale edasiandmise silmapilgust. Seejuures ei ole sugugi tarvilik, et veksel antaks edasi isiklikult veksliandja poolt esimesele omandajale, vaid on küllalt, kui veksel on esimese omandaja valdusel.
Veksli edasiandmine märgitakse veksli edasiande-pealkirjaga.

Veksel võib liikuda mitte ainult edasi, vaid ka tagasi, s.o. võib sattuda uuesti isikute kätte, kes vekslist juba edasiandjatena osa võtnud.

Veksli tagasijõudmise korral pealekirjutaja kätte ei saa viimane nõuda isikute käest, kelle ees tema ise vastutav oli, kuid tema võib nõuda eelmistelt pealekirjutajatelt või vekslit uuesti omanduseks edasi anda.
Veksel loetakse tasutuks – kustunuks, kui ta veksliandja kätte tagasi jõuab.
Mitte ainult veksliandja, vaid ka iga isik, kes vekslile alla kirjutanud või pealkirja teinud, on veksli järgi vastutav, nagu oleks igaüks neist eraldi enese peale võtnud iseseisva kohutuse, s.t., et veksli võlgnikud on solidaarselt vastutavad.
Solidaarne vastutus seisab tegelikult nende iseseisvas vastutuses kogu vekslivõla eest.

Veksel, mis maksmiseks esitamisel välja ei lunastata, tuleb regressõiguse alahoidmiseks protestida. Kui mittemakstud vekslit ei protestita, siis langeb mitteprotestimise tagajärjel pealekirjutajate vastutus veksli järgi ära, kuid veksliandja kohta jääb veksel protestimise ärajätmisest hoolimata jõusse, aga muutub selle läbi, et protestimine ära jäänud, lihtsaks veksliandja maksmise lubamiseks veksli järgi.

Veksel tuleb notarile protestimiseks esitada tähtpäeval või ühel kahest sellele järgnevast äripäevast. Neil juhtudel, kui veksli protestimine langeb pühadele ehk pühapäevale, mil töö seaduse järgi lõpetatakse kell 12. päeval, tuleb protestimist notaritel toimetada järgmisel tööpäeval kell 3 pärast lõunat. Vekslivaldaja peab aga veksli notarile esitama protestimiseks tähtpäeval, ehk ühel kahest tähtpäevale järgneval äripäeval.
Vekslid tähtajaga esitamisel tulevad maksmiseks ja protestimiseks esitada ainult kaheteistkümne kuu jooksul, arvates veksli koostamise päevast. Seesuguse veksli maksmiseks ja protestimiseks mitte-esitamise puhul tähendatud tähtaja piirides pole vekslivaldajal õigust vekslit esitada maksmiseks ja protestimiseks ühel kahest kaheteistkümnenda kuu lõpp-päevale järgnevast äripäevast.
Protestitud veksli järgi võib veksli valdaja nõudega esineda sundtäite korras veksliandja kui ka vekslile pealekirjutajate vastu, kuni veksli täieliku tasumiseni nende poolt. Veksliandja vastu võib vekslivaldaja nõuet esitada viie aasta jooksul arvates veksli tähtaja kättejõudmisest ja pealekirjutajate ning vastutajate vastu ühe aasta jooksul arvates veksli protestimise päevast.

Viieaastase tähtaja möödumisel vabanevad kõik vekslist osavõtnud isikud lõplikult vastutusest, siin hulgas ka veksliandja. Nende vastu ei saa nõudmisega esineda ei veksliseaduse ega ka tsiviilseaduse põhjal selle võlavahekorra alusel, mille põhjal veksel välja anti, aga ka võõral arvel rikastumise alusel.

Tšekk.

Tšeki sihiks on võimaldada tšekipidajatele saada tšeki järele otsekohe sularaha.
Maksjatena tuleb tšekil tähendada ainult krediidiasutusi, kellel on õigus võtta hoiusummasid jooksvale arvele.
Tšekil tähendatakse:

1)dokumendi nimetus tekstis sõnaga „tšekk“,

2)tšekiandja nimi või firma,

3)tekiandja käsk tšekimaksjale välja maksta kindel sõnulkirjutatud rahasumma, sellejuures ei tohi käsk sisaldada tingimusi ega tähtaegu maksmiseks,

4)väljaandmise koht,

5)väljaandmise aasta, kuu ja päev,

6)tšekiandja allkiri.
Dokumenti, mis ei vasta neile nõuetele ei loeta tšekiks.
Keelatud on maksvuse kaotamise ähvardusel teha tšekil olulisi parandusi. Kui maksmisele kuuluv summa tšekil sõnadega on numbritega lahkuminevalt tähendatud, on maksev sõnul kirjutatud summa.
Tšeki võib välja anda ettenäitaja või teatud isiku nimele. Kui nimelisele tšekile on isiku või firma nimele juurde kirjutatud sõnad „või ettenäitajale“ või muu samasisuline märkus, samuti kui puudub tšekil tähendus, kellele maksta, siis makstakse tšeki järgi selle ettenäitajale.

Tšeki võib vabalt edasi anda nimelise kui ka blanko pealkirjaga.

Tšeki edasiandmise keeld ei ole maksev.

Tšeki mittemaksmise korral on tšekipidajal õigus oma äranägemisel pöörata nõudmistega võlgneva tšekisumma maksmiseks tšekiandja kui ka pealekirjutajate vastu, nende vastutus tšekipidaja ees on solidaarne.

Tšekk makstakse välja selle ettenäitamisel, kuigi see ei järgne ta sisust.
Möödunud 1930.a. lõpul muudeti tšekiseaduse §9 ja 10. Uue redaktsiooni §9 järgi tšekk, millel väljaandmise kuupäev on tähendatud eeloleva aja peale (ettedateeritud), loetakse väljaantuks tšeki maksmiseks esitamise päeval, kui esitamine toimub enne tähendatud kuupäeva kättejõudmist.

Senise korra järgi, olgugi, et tšeki ettedateerimine ei olnud lubatud, tehti seda siiski. Seni maksva korra järgi oli võimalik katmata tšekke välja anda ja kasutada ettedateeritud tšekke krediidivahenditena, mis ei ole aga tšeki ülesanne.

Tšekiseaduse muutmise seaduse §9-ga on ettedateeritud tšekkide väljaandmine mõttetu, kuna ettedateeritud tšekk loetakse väljaantuks tšeki maksmiseks esitamise päeval. Selle järgi on ettedateeritud tšekk makstav otsekohe, ilma tšekil märgitud väljaandmise päeva ära ootamata.
Sisemaa tšeki maksmiseks esitamise ajaks on 14 päeva, arvates väljaandmise päevast. Selle aja jooksul ei saa tšekiandja keelata tšeki väljamaksmist, peale tähtaja on tal selleks õigus. Mittemaksmise korral tuleb tšekk protestida, et alal hoida regressi õigust vahepealsete tšekipidajate vastu. Pole tšekiandja teinud tasumise keeldu, võib pank tasuda sisemaa tšeki kuue kuu jooksul ja välismaa tšeki ühe aasta jooksul. Peale toodud tähtaegade on tšekk absoluutselt aegunud ja pank pole kohustatud selle järgi raha maksma. Kuid tšekiandja jääb tšekipidaja ees vastutavaks selle summa piirides, mille võrra tšekiandja rikastus, kuid mitte suuremal määral, kui seda oli tšekipidaja kahju.

Tähtaeg selleks on üldine tsiviilaegumise tähtaeg – 10 aastat tšekiandmise päevast arvates.

Maksjal – pangal tuleb tšekk tasuda täies summas, kuna tšekipidaja ei ole kohustatud vastu võtma osalist maksu.

Kui tšekiandja arvel tarvilikku rahasummat ei ole, või jääb tšekk maksmata muul põhjusel, tšeki esitamise seadusliku aja (14 päeva) jooksul, siis seda asjaolu tuleb tõestada tšekimaksja poolt tehtud pealkirjaga tšekil tšeki esitamise aja ja tšeki maksmata jätmise kohta või notariaalse protestiga. Tšeki protestimisel talitatakse samuti kui vekslite protestimisel.

Siin olgu eriti tähendatud, et pank võib esitamise aja ja maksmata jätmise pealkirja teha ainult seadusliku esitamise aja kestel, nimelt 14 päeva jooksul, arvates tšeki väljaandmise päevast. Tšeki järgi, mille väljakirjutamise päev on tähendatud eelneva aja peale, loetakse maksmiseks esitamise tähtaja algus sellest päevast, mil tšekk esitatakse tšekimaksjale.
Panga poolt tehtav pealkiri tšeki esitamise aja ja tšeki maksmatajätmise kohta võib olla järgmise kujuga:

„30. detsembril 1930. a. esitati käesolev tšekk Jaan Jaska poolt meie kassasse väljamaksmiseks ja jäeti meie poolt tasumata, kuna tšekiandja Juhan Säga arvel puudub vastav summa.

N. N. panga juhatus“.

Toodud pealkiri tuleb teha tšekile. Pealkiri võib olla ka lühem, näiteks:

„maksmiseks esitatud, kuid maksmata jäetud“,

kuupäev ja allkirjad.

Kui tšeki esitamise tähtaeg lõpeb päeval, mil maksjapank on suletud püha tõttu või mõnel teisel põhjusel, ei võeta seda päeva arvesse ja tšekki võib esitada esimesel järgneval päeval, mil pank on avatud. Peale selle tehtud pealkirja tegemises süüdlased võetakse vastutusele kriminaalseaduste alusel.

Jääb tšekk protestimata või ilma tšekimaksja pealkirjata, vabanevad tšeki pealekirjutajad vastutusest ja tšekipidaja võib maksmist nõuda ainult tšekiandjalt.

Tšeki protesti korral vastutab tšekiandja kahjude eest tšekipidajale, mis tekivad tšeki mittemaksmisest ja on peale selle kohustatud maksma tšekitrahvi 5% suuruses tšeki maksmata summast.

Kui tšekiandja ei tasu trahvi vabatahtlikult kolme päeva jooksul pärast protestimist või varustamist mittemaksmise pealkirjaga, siis mõistetakse tšekipidaja kasuks tema sellekohasel kohtulikul nõudmisel tšekitrahvi 10% tšeki maksmata summast. Tšekitrahv jääb ära, kui pank ei maksnud tšekki selle võltsimise ehk oluliste vigade põhjusel.

Regressinõudmiste esitamiseks protestitud tšeki järele on järgmised tähtpäevad: tšekipidaja poolt esitatakse nõudmine tšekiandja vastu 6 kuu jooksul, arvates tšekimaksjale tšeki esitamiseks määratud tähtaja lõppemise päevast, s.o. väljaandmise päev + 14 päeva. Tšeki pealekirjutajate vastu aga ühe kuu kestel, arvates samast tähtajast.

Tšekkidel, milledel väljaandmise aeg on tähendatud eeloleva aja peale, loetakse maksmiseks esitamise tähtaja algus päevast, mil tšekk esitatakse maksjale.

Tšeki pealekirjutaja, kes tšekipidajale on maksnud tšekil tähendatud summa, võib esitada nõudmise eelmistele tšeki pealekirjutajatele ühe kuu jooksul, arvates maksupäevast.

Peale kuue kuu möödumist ei lubata nõudmise esitamist tšeki pealekirjutajate vahel, kuna tekiandja vastutus püsib 10 aastat harilikus korras.

Notari juures protestitud tšekid käivad sundtäitmise korra alla, panga mittemaksmise pealkirjaga varustatud tšekid aga mitte.

Protestitud tšeki järgi esitatud nõudepalvele tuleb juurde lisada: protestitud tšekk, kohtulõiv ½ suuruses harilikust lõivust ja panga tõendus, et tšekk jäi maksmata tšekiandja arvel raha puudumise pärast.
Võltsitud tšekkide tasumisest tekkinud kahjud jäävad panga kanda, kui viimane ei suuda kindlaks teha, et kahjud võimaldusid tšekiandja, tema volinike või teenistujate tegevuse või hooletuse läbi. Sellega on tšeki ehtsuse kontroll panga kohuseks ja teistsugune kahjude katmise tšeki võltsimise puhul on maksvuseta.
Igal tšekipidajal on tegemist oma eelkäijaga, kellelt tema tšeki vastu võttis, heas usus selle väärtuse ja ehtsuse kohta. Selgub hiljem, et tšekiandja allkiri oli võltsitud ehk tšekk teisiti maksvuseta, siis ei tühista see viga vastutust teise tšekil leiduvate pealkirjade järgi. Tšeki esimene vastuvõtja peab kindel olema, et tšekk on seaduslik ja et allakirjutajal on õigus anda vastavat allkirja. Teised tšekipidajad hindavad ainult edasiandja pealkirja nõudes temalt regressiõiguse alusel tasu ühes kuludega. Lõpuks jääb sarnastel juhtumitel tšekikahju kanda ikkagi esimesel pealekirjutajal, kui tšekk jääb maksmata väljaandja allkirja võltsimise või maksejõuetuse kohta.

***

Kirjandus. Kasut. Ühistöö kirjavara. Praktilised õpetused ühistegelasele. I. 1931.a. lk. 40-48
***