Ma'ak'óol



Yüklə 63,13 Kb.
tarix04.02.2018
ölçüsü63,13 Kb.
#24187

Ma'ak'óol 

Yanchaj untúul máake’ jach ma’ak’ool, ku ts’o’okole’ yaan yatan. Le ku yóotik u meent u koole’, chéen bey utia’al yáax k’iine’ ku tóokik u nukuch che’ilo’obo’, lejaaj ku pak’iko’.

Jéet ma’ak’óol j kool. Le beetike’ wa tu meentaj k’iine’, ma’ táan yantal u nalil u k’oolo’, bey u beetik ti’ tu láakal ja’abo’. Náak yóol u yataane’ ka a’ala’ab ti’ beya’:

-Wíinik, ¿ba’axten ma’ táan a beetik kool?, chéen ka máankech a tóok k’aax.

-Ja’alibe’ u ts’ooke’, ma’ táan in kool, ba’ax ken in meent bejela’e’, bin in ka’aj jóok’ol ts’oon sáansamal chéen leti’ ken in meentej. Beyo’ kén ts’oonakene’, kin báabaj kontik u bak’ele’, ts’o’okij. Ba’ax ken in meente’, le yala’ junp’íit ixi’imo’, bin in ka’aj in láan konte’ ka in man u yóol in ts’ooni’.

Ja’alibe’ ka tu meentaj u chan p’íit ixi’im yaan ti’o’. Chéen chan máanik médya kaargáe’ ka tu bisaj u báaj kont te’ tyeendáo’ ka tu manaj u yóol u ts’ooni’.

Ka jméenta’ab jun muut waaj ti’ yéetel jun muut k’eyem bey xan muxbil ta’ab uti’al le bak’o’.

-Je’e tu’ux bíin náakakene’, junpéel semaana ts’oon ken in m’eentej. Le ken u’ulukene’ sáalado ken in konej -ku ya’alik ti’ u yatano’.

Ka tu ch’a’aj u ts’oone’ ka j binij. Chéen ichil táan u bin te’ k’áaxo’, ka tu léemts’ontaj untúul nuxi’ tsuutsuy.

-¡Ja’an! Ts’o’ok u káajal u ts’aik ten uts.

Ka tu t’úut’aje’, ka tu jupaj tu sáabukaane, ka jo’op’ u bin. Ma’ sáame’ ka tu ts’onaj untúul nuxi’ baach.

-¡Eaj! Tu bin ten ma’alob.


Chéen ka tu yilaje’ taan u bin yáalkab untúul nuxi’ noom táanil ti’. ¡Le’em!, ka tu ts’onaj. Ka jlúub le nuxi’ noomo’ ka jbin u ch’a’ej.

-¡Ah! Je’el in konik u bak’el ken k’uchukene’ -ku t’aan.

Chéen ka tu yilaje’ ts’o’ok u yáak’abtaal ka je’el wenel chéen te’ yáalam k’áaxo’. Ka tu níikt’abtaj k’áak’e’, ka jo’op u póokik waaj u jaantej. Ka tu chan kachla’antaj chéen u mejen kaal yook le tsuutsuy utia’al u jaanto’, mix tu yóoltaj u jaant u bak’eli’ chéen u mejen ch’ilibil yook le ch’íich’o’obo’, leti’ tu jaantaj.

-Le ken k’uchukene’ kin láaj konik le bak’o, junpáakili’ ken in wilil u tojol.

Ku sáastale’, u láaj k’áakmaj tu yóoxtúulil le ch’íich’o’obo’ ka tu ts’áaj tu sáabukaane’ ka jo’op u bin. Chéen ichil táan u bine’, ka tu téek iltaj juntúul nuxi’ kuuts, ka tu láamts’ontaj, ku lúubule’ ka jbin u ch’a’ej, ku ts’o’okol u t’úut’ike’ ka tu jupaj tu piitae’, kaj binij.

Chéen ichil tu bine’ ka tu téek iltaj wa’alik juntúul nuxi’ kéej, láam nojoch. Le ku xíik ts’ontik, le ka’aj jlúuub le nuxi’ kéejo’, ka jlakchaj u yáalkab u jejem p’uch’ u yiit u jo’ol. Jts’o’ok u kíimil le nuxi’ kéejo’, ka tu k’axaj, ku ts’o’okole’ ka tu na’aksaj yóok’ol unp’é búu’tun. Táan u yéesame’ental táanili’ u jáajan p’e’estike’. Ku yilike’ naats’ tu jo’ol le búu’tuno’, yan unp’é cháaltuni’; ka tu chéen nijkuntaj u bak’el le keéjo’ ts’o’okole ka j éem bey ti’ unp’é kalape’ ka tu aanaj píib utia’al u píibtik le kéejo’. Ku ts’o’okol u mukike’ ka chilah wenel. Jach tu chúumuk áak’abe’ ka jbin u jáal u bak’el le kéejo’, ka tu taasaj u nikkunt te’ chi’ k’áak’o’ -ku ya’alike’:

-Pa’atik in jek’ik u chan ni’ u xiik’ le ch’íich’o’obo’ ka in jaant yéetel le waajo’. Ma’ táan in jaantik xan lela’ yo’olal beyo’ uts ken in konláantil.

Le ka’aj ts’o’ok u janale’ ka j chilaj wenel. Ma’ sáan chilake’ ka tu yu’ubaj u yúuchul áakan te’ tu’ux yano’.

-¡Aaj! Ba’ali’ a meentik uts a jóok’esikene’, wi’ijen, uk’ajen. Uuch ts’a’aken waye’, mix yanak máak jóo’sikeni’ -ku t’aan le ba’alo’.

Le ku kúulch’intikubaj le máako’.

-¿Ba’ali’ túun le ku t’aana’? ¿Bixa’ wá k’aak’as ba’al ka u jaantene’? -ku ya’alik.

Ka tu núukaj le ba’al te’ yáanal lu’umo’:

-Mix k’aak’as ba’aleni’, mix táan in jaantikech iijo. Jóo’seni’.

-¿Kux túun wá ku ts’o’okol in jóo’sikeche’ ka jaantiken?

-Ma’, mix tin jaantikech, jóo’seni’. Lak le tuunicho’ ka jóok’en.

lchil u sajakil le máako’, ka j éeme’ ka tu xotaj unp’é nuxi’ che’ te’ kalapo’, ka tu lakaj le tuunicho’ utia’al u jóo’sik le nuxi’ k’aak’as ba’alo’. Buka’aj ja’ab k’a’alaki’ tumen jach ya’ab u meentik loob ti’ wíiniko’ob, Va’ab ts’o’ok u jaan tikil.

Le ka’aj ts’o’ok u jáalk’abta’ale’ ka tu ya’alaj ti’ le winiko’:

-Bey ts’o’ok a cha’ikena’, wi’ijen. Ts’áaten unp’é pyeerna in jaantej, wá ma’ taan a ts’áiktene’ kin jaantikech.

Ja’alibe’ ka tu jíiltaj junp’éel u yook le nuxi’ kéejo’ ka tu ts’aj ti’. Ts’o’ok u xupike’ ka tu ya’alaj:

-Ts’áaten uláak’ junp’é ook wá ma’ táan a ts’áik tene’; kin jaantikech, tumen tene’ úuch janaken.

-Je’elo’, láaj jaantej, ba’ale’ bik a jaanten.

Ts’o’ok u jaantik beyo’, ka tu ya’alaj ti’e’:

-Ka a ts’áaten le nuxi’ kuuts in jaanto’, wá ma’e’ je’el in jaantikeche’.


Ka tu ts’áaj le nuxi’ kuuts u jaant le k’aak’as ba’alo’. Ts’o’ok u jaantike’ ka tu ya’alaj:

-Ts’áaten xan le mejen ch’íich’o’obo’.

Ka tu ts’áaj le mejen ch’íich’ u jaanto’. Ka jaanta’ab tak yala’ yo’och wáaj, ka jp’áate’ mix jun xéet’ waaj yaan ti’.

-Bejela’e’ il bix ken a ts’onij ba’alcheo’ob in jaantej, wá ma’e’ yan in jaantikech. -Ku ya’ala’al tumen le k’aak’as ba’alo’:

-Je’elo’, ts’o’ok in jeetik tech uts’e’ be jela’e’ a k’aat a jaanten. Ma’alob, je’ in ts’onik ba’alcheo’ob a jaante’, ko’ox -ku t’aan ti’ le k’aak’as ba’alo’.


Ja’alibe’ ka jmáan táanile’ ka jo’op’ u bino’ob. Chéen ichil táan u bino’ob te’ k’aaxo’, ka jk’ucho’ob tu jóol unp’é áaktun, jach che’e jats’uts. Ku líik’il yich le máako’ ka tu yilaj junp’éel, ts’íib, yoojel xook le beetik tu xokaj.

-¿Ba’ali’ túun letreeroil lela’?

Ku yilike’ u óopisiina jwees le áaktuno’.

-Yaan túun in beetik u k’a’alal le ba’al te’ela.

Ku jach ilik le letreeróo, ku ya’alike’, u óopisiina jwees de primeer instaansia.

-Bin in ka’aj jk’óop te’ela’ ka okoken in beet u bo’otik ten le buka’aj ba’al ts’o’ok u láaj jaantik teno’.

Ka jk’oopnaji’, le ka’aj je’eb le joonajo ka tu yilaje’ juntúul xnuuk ooch jóok’i’, ka k’aata’ab ti’e’:

-¿Ba’ax a k’áatij?

-Xnuuk ooch, in k’áat t’aan yéetel yuum ooch.

-¡Ba’ax le xnuuk oocha’! Doña María in k’aaba’. Ka a kan a jaant xa’ak’. Ma’ xan chéen ooch le jweeso’ u k’aaba’e’ yuum Peedro Chuchuuba.

-Ma’alob tuun, ¿tu’ux túun yaan yuum Pedro Chuchuuba.

-Pa’atik in bin in t’ane’ ka talak u yilech. ¿Ba’ax a k’áat ti’?

-In k’áat in tak u pool le ba’al ku taal tin paacha’, tumen tu láaj jaantaj in ts’oon bak’.A’al ti’ u yuum Peedroile’ ka talak u meenten justiisya.

Ja’alibe’, ma’ sáame’ le ku tíip’il nuxi’ ooch u chéen tsilmaj u nuxi’ liimail nej; ka j kulaj tu jáal junp’éel tuunich. Leti’e’ ku jweesil de primera instaansia te’ yáalan móontanyao’. Ba’ale, ma’ jach utsil ba’al xani’, yan ba’al k’aas yoojel; chéen p’elak kulajke’ ka tu t’anaj le máako’.

-¿Ba’ax a k’áatij?

-Tene’ ba’ax in k’áate’ yuum jwees, ka a wa’al ti’ le maaka’ ka u bo’ot ten tuláakal le bak’ tu jaantaj teno’, bejela’e’ tene’ wi’ijen, uk’ajen xan, ku ts’o’okole’ táan ya’alik u jaantiken.

-Aaj, ma’ ma’alob ba’ax ts’o’ok u meentik xan techi’, tumen teche’ ta beetaj uts a jóo’sik. ¡Ba’ax u nak u ya’alik u jáantikech! Uúuch in túucht k’albil te’elo’. Bejela’e’ bin in ka’aj in tuuch k’albil tu ka’atéen yo’olal ma’ u máan u beet teech k’aas -ku ya’la’al.

Ka j líik’ nuxi’ ooche’, ka jo’op u chéen kenkenaankil. Ma’ sáame; ka jtaal ka’atúul nukuch táankelem oocho’ob, letio’ob ku póolesiyailo’ob te’ k’áaxo’. Tu juum taalik yáalkabo’ob, ka a’ala’ab tio’obe’:

-¡Kox, péenen! Xen a bise’ex le máak’ te’ tu’ux jcha’abo’. K’ale’ex tu ka’atéen. Buka’aj k’iin in k’al te’elo’ tumen jach ya’ab u si’ipil.

Ka túun j aktáanta’ab tumen le ka’atúul nukuch oocho’obo’ ka jbisa’abij.

-Ja’alibe’, ts’o’ok a wilik in beetik u bisa’al le máak k’albilo’. Le beetike’, bin in ka’aj in wa’al tech buka’aj ken a bo’otiken.

-Yuum jwées, ¿tu’ux ken in ch’a’ túun taak’in? Mina’an ten -ku t’aan le máako’.

-Wá mina’an tech taak’ine’ iijo, míin yaan a jkaax; kex leti’, je’ in ch’aik tak kaax yóok’ol in meyahe’. ¿Haytúul u jk’aax a wataan yaan?

-Ma’ ya’abi’, ka jluk’ene’ míin seisili’ u xnuk kaaxe’.

-Ma’alob yéetel le seis’ ka ts’áateno’. Je’el a wa’alik ten ba’ax k’iin, ka taalaken in ch’a’ej, ba’ale wa yaan a walak’ p’eeko’obe’, ken k’uchuk le k’iin bin in ch’a’o’ ka k’axiko’ob -ku ya’ala’al ti’.

-Senyor, in k’áat bin lo’obal ba’ale’ ma’ in wojel tu’ux yan u bejil in wotochi’.

-Bin in ka’aj in we’es tech tu’ux yan u bejil.

Ka jóok’esa’ab tu jool le áaktun tumen yuum Pedro Chuchubao’, ka tu tsolaj ti’e’:

-Te’ a bin te’ toj xamana’, ti’ yaan a bejili’, ba’ale’, bin in ka’aj in wa’al tech junp’éel ba’al: wa ka wilik in wéetilo’ob kimen te’ bejo’, náach a t’aale’, ka xóolch’intikabae’, ku jo’op’ol a bin a xolampíix tu yiknal, ka k’uchule’, ka chaanbéel líik’il, ka páanik le lu’umo’, ka mulkiki’, ku jo’op’ol a bin tu ka’atéen. Bik máanakech yiknal ma’ a mukik, wá tumen ma’ ta mukaje’, te’ kan jaantbil k’áaxo’.

-Ma’alob túun senyor, je’ in beetike’.

Ka jo’op’ u bin. Míin unp’é kiloometro jo’op’ok u bin te’ k’áaxo’, ka tu yilaj untúul nuxi’ ooch, u kelmaj u chi’. Ka tu xóolch’intajuba’ ka jo’op’ u bin xolampíix tu yiknal. Ku k’uchul tu yiknale’ ku yilike’ kimen. Ka tu páaanaj le lu’umo’ ka tu mukaji’, ja’alibe’, ka jo’op’ u bin.

Ku ts’o’okole’ leti’ bakáan le yuum Pedro Chuchuuba ku bin táanilo’, ku xóot’ jo’oltik le máako’ ku tusik u kíimij, yo’olal yilik wá je’ u mu’ukule’. Chéen p’éel u súutul u paach le máako’, ku p’úuskuchtik le lu’umo’ ku bin yáalkab táanil tu ka’atéen, yo’olal yilik wá je’u mu’ukul tu ka’atéene’, bey xan wa j u’uya’ab ba’ax tu ya’alaj.

Chéen ichil táan u bin le máako’ ka tu yilaj untúul kimen ooch. Ka tu ka’a xóolch’intubae’, ka tu mukaj xan. Chéen p’elak u súutul u paache’, ka jíik’ le nuxi’ oocho’ ka jmáan yáalkab táanil u xóot’ jo’olt tu ka’atéen.

Míin táankuch lúub jo’op’ u bin te’ k’áaxo’, naapulak u yilik u jeel kimen ooch. Ma’ jach ya’ab u bin u k’uchul tu kaajali’. Ka tu xóolch’intajubaj ka jo’op’ u bin u xolampíix tu yiknal; ku k’uchul tu yiknale’, ka tu páanaj le lu’umo’ ka tu mulkaji’, tu ts’aj tak sojol yóok’ol, ka jo’op’ u bin. Ka jook’ yóok’ol u beelil u koole’ ku yilike’ ti’ suuk u máani’.

Le tu’ux k’ucho’, u chak’anil ts’albay, u chak’anil ch’om, ich núumtsuutsuy, jbe’eb. Le tu’ux ku bino’ ma’ náach te’ tu kajtalilo’. Míin junp’e’el kiloometro u bin u k’uchul. Jach ts’o’ok ‘ u náats’ale’ ka tu yilaj untúul nuxi’ ooch chéen pekekbal, u kelmaj u chi’. Ka tu ya’alaje’:

-¡Chéen tuskeep! Ts’o’ok u náakal in wóol, yaajtak in píix ikil in xolankil. Ts’o’ok in náasts’al tin najil, ma’ tin jaanta’al in tukultik. Chéen tuskeep ka máanaken in muk le máaka’, ts’o’okole’ mina’an lu’um waye’, chéen cháaltun, ma’ táan in mukik le nuxi’ oocha’.

Ka tu t’úuyaj tu nej le nuxi’ oocho’, ¡jíijri’in!, ka tu pulaj. Juntats’ak, u bin tu pekelil ts’albay, ti’ jchúuyi’ ma’ jk’uch lu’umi’. Le máako’ ka jts’íit yáalkab tu najil.

-¡Jach túun tu topen le máaka’. Tu’ux jtaal u topen; ts’o’ok u bin u pulen ich k’i’ix. ¡Jaaj túun tu p’e’elten! -ku t’aan yuum Pedro Chuchuuba.

Tu k’ab hbe’eb jch’úuyla’aj yook, tak tu máatsab jch’uuyla’aj te’ jbe’ebo’, ma’ táan u páajtal u péek unpuli’.

 

-¡Ej! jaan túun tu p’e’elten le máaka’. La ba’ax tin náajaltaj yo’olal tin beetil uts ti’ -ku t’aan yuum Pedro:



Le ka’aj k’uch yáalkab le maak tu najilo’, ka k’áata’ab ti’ tumen u yataane’:

-¿Tu’ux yaan le ba’ax ta ts’onajo’?

-Mixba’a tin ts’onaj, ma’ u k’iinili’.

Yaan u juch’ béet le yataano’ ka jts’a’ab waaj u jaantej ka tuun tu ya’ala’ab ti’ u yatano’:

-Ma’ a wojeli’, jsa’aten te’ k’áaxo, óolak jaanta’aken.

-Uts tech, tumen ¿ma’ wá tin wa’alik tech ka je’elkech a beet kooli?

lx ka’aj áak’abchaje’ ka tu ya’alaj le máak ti’ u yat’aano’:

-Bin in ka’aj in k’axláant le óotsil peek’o’oba. Ka jlíik’e’ ka tu k’axla’antaj.

Ka’alikil, doña Mariae’ ku yilik ts’o’ok u yáak’abtale’ ka jo’op’ u bin u yil tu’ux yan yuum Pedro yéetel le kaaxo’obo’

-“¿Tu’ux yan Pedro beya’?” -ku t’aan.

Jmáan tu’ux yan yuum Pedro’ tumen míin jun k’aan te’ jool bejo’ ti’ ch’uya’an tu k’ab jbe’ebi’. Táan u kóola’al tak tumen le ts’albayo’, ma’ tu páajtal u péek jumpuli’. Ts’o’ok u ch’u’ulul tak u yich yéetel u ja’il ikil u seen ok’ol.

-¿Túun yaan? Kensá ma’ ts’o’ok u bisik le kaaxo’ -ku t’aan doña Máaria chéen ichil tu bin.

Le ka’aj k’uch te’ tu kajtalil le máako’, ka jo’op’ u chéen máan yich u kaxt tu’ux yan le so’oyo’. Naapulak yilik kásje’ek’abile’, ka ooki’, tu máan u kaxt u nuuktakil le k’aaxo. Naapulak yilik untúul nuxi’ j t’eel, le ku jáan chaachik. Le atantsiilo’ ma’ táan u wenel, chéen ka’aj tu yu’ubaj u yawat le kaaxo’obo’ ka tu ya’alaje’.

-Eh, ¿ba’ax bisik le kaaxo’obo’?

Ka tu k¡’ t’abaj jun xnuuk wáal xa’ane’, ka tu wáawach’paytaj le peek’o’obo’.

-¡Ko’oxon, ko’oxon! -ku t’aan ti’ le peek’o’obo’.

Le ka’aj tu yóotaj jóok’ol donya Mariae’ le ku ch’uujk’áak’ta’al yich yéetel le ba’al ku kilin tóoch’o’ ka j ook yáalkab ichil le so’oy u ta’akubao’. Le ku yokol yáalkab juntúul nuxi’ peek’i’. Ka tu jcháachaj tu kaale’ ka tu jóok’esaj ma’ xáan chaj ka tu jkiinsaji’. Ja’alibe ka jmuruchtuun ta’ab tumen le ko’olelo’. Ku sáastale’ ka jbin pulbil.

Ka’alikil don Pedroe’ ti’ k’aalal te’ tu k’ab le be’ebo’. Tu chukaj tu jo’oloj táan u pa’ata’alo’ob tumen le poolesiyao’obo’. Ku yilko’ob mix juntúul suunajke’ ka tu ya’alo’ob:

-¿Ba’ax k’iin tún ken k’uchuk yuum Pedro yéetel donya Maryáe’? ¿Tu’ux jbino’ob? Míiin táan u ki’ jaantiko’ob u maan kaaxo’obo

-Ombé, wá a k’áate’exe’, ko’one’ex tsáaj k’altik le waya’ ka xi’iko’one’ex k ilej. Kensa ma’ tún jaantiko’ob le k’aaxo’.

Ka tu tsáaj k’alto’ob le oopisiinao’ tu jeel áak’abe’ ka jbino’ob tu kantuulilo’ob u yilo’ob yo’olal u ch’a’ako’ob xan le k’aaxo’.

Míin chúumuk áak’ab ka hk’ucho’ob te’ kajtalo’, ka jbino’ob ichil le so’oyo’. Naapulak u yiliko’ob seis xnukuch kaaxi’. Táanili’ u cháachiko’ob junjuntule’. U yawat le kaaxo’ob ajes le ko’olelo’.


-¡Aabe María, je’ ku láaj bisa’al le kaaxo’obo’!.

-Mix táan, chéen táan u yawato’ob -ku ya’ala’al tumen yíichan.

Leti’e’, yojel, u ya’almaj u k’ubik ti’ le


yuum Pedro Chuchubao’ le beetik ma’ tu jóok’ol u kiins le oocho’obo’.

-¡Bix ken in p’at chéen beya’!

Ka jlíik’ yáalkab le ko’olelo’ táan yu’ubik u chi’ibil u kaaxo’; ka tu t’abaj jun wáal xa’ane’ ka jbin yáalkab.

-¡Chu’uy, chu’uy! -ki ti’ peek’o’obo’.

Ka áalkabnaj le oocho’obo’. Yaan jna’ak ka’anali’; ba’ale’ ya’ab le peek’o’obo’, jujuntúul peek’ tu paacho’ob. Le jna’ak yáalkab ka’analo’, ka jlíila’ab ti’ le peek’o’obo’, ku jlúube’ kaj óop’k’uxta’abij. Le ko’olelo’ ki’imak yóol. Ka jbin u ch’a’ junp’é xla’ baate’ ka tu yoyop’ ch’aktaj u pool le oocho’obo’. Ka tu píipikch’intaj tu chuun koot. Ku sáastale’ ka tu bisaj u pul k’áax.

-Beyo’ je’ in wilik bix kuno’ob ka’a suute’ -ku ya’alik le ko’olelo.

Ka’alikil yuum Pedroe’, taaytak u núunyal tik u jóok’ol yóok’ol ichil k’i’ixo’obo míin láas oocho áak’ab tu jo’oloje’, ka jpáatji u jóok’ol. Ba’ale’, ts’i’its’i’ip u k’éewelil u wíinklal.

-¡Eh! jaaj túun tu p’e’eltajen le máaka’. Bin in ka’aj in wu’uy ba’ax kun ya’alej je’ wa u kutal ma’ u chaik in ch’aik le kaaxo’. Wá ts’o’ok u p’e’eltiken yan in wilik in ch’a’ik in maan kaax.Yaan u ts’aikten. Le ken k’uchukene’ leti’ ken in jaantej tumen seen wi’ijen -ku t’aan.

Ku k’uchul te’ kajtalo’ ka jo’op’ u yilik tu’ux yaan le so’oyo’. Naapulak yilik ch’uchuy k’axa’an, kex beyo’ ooki’.

-Je’ebixake’, kex chéen in janal ku ts’áe’. Ja’atskabe’ kin t’aan yéetel -ku ya’alik, ka j ooki’i’.

Chéen ka tu yu’ubaj le ko’olelo, buka’aj u yawat juntúul u xnuuk kaax:

-¡Chu’uy, chu’uy! -ku t’aan ti’ le peek’o’obo’.



Ka líik’ yáalkab u t’ab junwáal xa’an; ku tíich’ k’áak’tike’, ka tu wach’aj le so’oyo,; ba’ax, tu yilaje’, ti’ chéen kula’an yuum Pedro Chuchuba te’ ichil le so’oyo’. Ma’ sajak yuum Pedroi’ tumen un manmaj le kaaxo’, ma’ táan u tukultik wá je’el u beeta’al loob ti’e’, le beetik jp’áat kutaali’. Le ka’aj jtíich’ k’áak’ta’ab u yich tumen le ko’olelo, ba’ali’ u k’áate’, táan u chéen ts’íikil tumen u kúuntáanmaj juntúul xnuk k’aax. Le ku yokoj yáalkab le ko’olelo’ ka jpéem p’uchta’ab u yiit u jo’ol yéetel junp’éel náajche’. Le ka’aj tu yóotaj jóok’ol te’ ichil le so’oyo’, le ku cháacha’al tumen le peek’o’obo’, jajampayta’abij. Ka jóok’ le ko’olelo’ ka tu nonok p’uchtaj.

Bey úuchik u xu’ulul ti’ yuum Pedróo ka jp’áate’ mina’an le jwees de primera instansiao’, láaj klimsa’abo’ob, donya Mariyáo’, yuum Peedróo yéetel tuláakal le poolisiyáo’obo’. Ka jp’áate’ mina’an mix máak tak bejla’e’ utia’al beetik justiisia te’ k’áaxo’.
Yüklə 63,13 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə