Microsoft Word 1-N1 on soz 2014 az doc



Yüklə 175,01 Kb.

tarix11.04.2018
ölçüsü175,01 Kb.


QΩbul proqramÕ 

TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

57 



B

G O L O G G Y A  

(IV ixtisas qrupu üçün)

 

 



 

AbituriyentlΩr biologiya fΩnnindΩn tΩqdim olunan bu 

qΩbul proqramÕ ilΩ diqqΩtlΩ tanÕú olmalÕ vΩ imtahana 

hazÕrlaúarkΩn aúa÷ÕdakÕlarÕ mΩnimsΩmΩlidirlΩr: 

 

Ɣ  canlÕ vԥ cansÕz tԥbiԥtin ԥsas fԥrqli cԥhԥtlԥrini; 

canlÕ orqanizmlԥrin mԥnúԥyi, müxtԥlifliyi vԥ on-

larÕn tԥsnifatÕ prinsiplԥrini; orqanizmlԥrin inki-

úafÕ vԥ uy÷unlaúmalarÕnÕn ümumi qanunauy÷un-

luqlarÕnÕ; 

Ɣ  canlÕ orqanizmlԥrdԥ gedԥn kimyԥvi vԥ fiziki 

proseslԥrin xüsusiyyԥtlԥrini; 

Ɣ canlÕ orqanizmlԥrin irsiyyԥt vԥ dԥyiúkԥnlik-

lԥrinin qanunauy÷unluqlarÕnÕ; seleksiya iúlԥrinin 

hԥyata keçirilmԥsi zamanÕ bu qanunauy÷un-

luqlardan istifadԥnin ԥsas prinsiplԥrini; 

Ɣ  canlÕ tԥbiԥtin mԥnúԥyi vԥ tԥkamülünün müasir 

nԥzԥriyyԥlԥrini; 

Ɣ  orqanizmlԥrin onlarÕ ԥhatԥ edԥn ԥtraf mühitlԥ 

qarúÕlÕqlÕ tԥsirinin sԥciyyԥvi xüsusiyyԥtlԥrini; 

Yer üzԥrindԥ hԥyatÕn qorunub saxlanÕlmasÕnda 

insanÕn mԥsuliyyԥti vԥ rolunu. 

 

Bunlardan baúqa abituriyentlΩr aúa÷ÕdakÕlarÕ da 

bacarmalÕdÕrlar: 

Ɣ canlÕlarÕ mԥlum ԥlamԥtlԥrinԥ görԥ sistem-

lԥúdirmԥyi; 

Ɣ müxtԥlif bioloji fԥnlԥrin, habelԥ digԥr fԥnlԥrin 

(mԥsԥlԥn: co÷rafiya, kimya, fizika) öyrԥnilmԥsi 

zamanÕ ԥldԥ olunan biliklԥri ümumilԥúdirmԥyi vԥ 

onlarÕn ԥsasÕnda düzgün nԥticԥlԥr çÕxarma÷Õ; 

Ɣ mԥntiqi vԥ riyazi xarakterԥ malik bioloji 

mԥsԥlԥlԥri hԥll etmԥyi. 

 

ABøTURøYENTLΨRøN NΨZΨRøNΨ!  

ømtahan zamanÕ istifadԥ olunacaq test tapúÕrÕqlarÕ jurnalÕn 

bu sayÕnda dԥrc edilmiú müvafiq dԥrsliklԥrdԥki sԥhvlԥrin 

düzԥliúlԥri  nԥzԥrԥ alÕnmaqla  vԥ yenidԥn iúlԥnmiú 



geoxronoloji cΩdvΩl    ԥsasÕnda (bax: sΩh.  65) tԥrtib 

olunacaq.  

XatÕrladÕrÕq ki, tԥsnifatda canlÕlarÕn yalnÕz dörd alԥmԥ 

bölünmԥsi nԥzԥrdԥ tutulur: bakteriyalar, göbԥlԥklԥr, 

bitkilԥr vԥ heyvanlar. 

Qeyd etmԥk lazÕmdÕr ki, çoxhüceyrԥli orqanizmlԥrin 

sinir hüceyrԥlԥri (neyronlarÕ) bölünmԥ qabiliyyԥtlԥrini 

itirmiúlԥr vԥ onlarda interfaza orqanizmin bütün ömrü 

boyu davam edir. 

Diqqԥt: Dԥrsliklԥrdԥki sxem vԥ úԥkillԥrԥ xüsusi fikir 

vermԥk lazÕmdÕr. 



 

BøTKøLΨR 

Biologiya canlÕ tԥbiԥt (bitkilԥr, heyvanlar, 

göbԥlԥklԥr, bakteriyalar vԥ baúqa orqanizmlԥr, onlarÕn 

mühitlԥ qarúÕlÕqlÕ münasibԥtlԥri) haqqÕnda elmdir. 

Botanika bitkilԥr haqqÕnda elmdir. Bitkilԥrin tԥbiԥt-

dԥ, insan hԥyatÕnda vԥ xalq tԥsԥrrüfatÕnda ԥhԥmiyyԥti.

 

 

ÇøÇΨKLø BøTKøLΨRLΨ ÜMUMø TANIùLIQ 



Çiçԥkli bitkilԥrin ԥsas ԥlamԥtlԥri, onlarÕn vegetativ 

vԥ generativ orqanlarÕ haqqÕnda qÕsa mԥlumat. 

Bitkilԥrin müxtԥlifliyi. A÷ac, kol, ot bitkilԥri. 

 

BøTKøLΨRøN HÜCEYRΨVø QURULUùU 

Böyüdücü cihazlarla ümumi tanÕúlÕq. 

Bitki hüceyrԥsinin quruluúu: qÕlaf, sitoplazma, nüvԥ, 

plastidlԥr, vakuollar. Hüceyrԥnin hԥyat fԥaliyyԥti: sito-

plazmanÕn hԥrԥkԥti, maddԥlԥrin hüceyrԥyԥ daxil 

olmasÕ. Hüceyrԥnin bölünmԥsi vԥ böyümԥsi. Bitki 

toxumalarÕ vԥ onlarÕn funksiyalarÕ. 

 

 

KÖK 



Kökün növlԥri vԥ kök sisteminin tiplԥri. Bitkilԥrin 

hԥyatÕnda torpa÷Õn ԥhԥmiyyԥti. Torpa÷Õn suvarÕlmasÕ. 

Kökün xarici vԥ daxili quruluúu. Kökün zonalarÕ. 

Kökün böyümԥsi. Köklԥrin ԥsas funksiyalarÕ. Suyun vԥ 

suda hԥll olmuú mineral maddԥlԥrin udulmasÕ. Köklԥrin 

tԥnԥffüsü. Gübrԥlԥr. Köklԥrin úԥkildԥyiúmԥsi. 

 

 

ZOö, GÖVDΨ VΨ YARPAQ 



Zo÷ vΩ tumurcuq. TumurcuqlarÕn növlԥri vԥ quru-

luúu. TumurcuqlarÕn gövdԥ üzԥrindԥ düzülüúü. Tu-

murcuqlardan zo÷un inkiúaf etmԥsi vԥ böyümԥsi. 

Böyümԥnin tԥnzimlԥnmԥsi.  



GövdΩ. A÷ac gövdԥsinin daxili quruluúu. Gövdԥnin 

eninԥ böyümԥsi, illik halqalar. 

Mineral vԥ üzvi maddԥlԥrin gövdԥdԥ hԥrԥkԥti. 

Gövdԥnin úԥkildԥyiúmԥsi. 



Yarpaq.  Yarpa÷Õn xarici quruluúu vԥ funksiyalarÕ. 

Sadԥ vԥ mürԥkkԥb yarpaqlar. YarpaqlarÕn 

damarlanmasÕ. Yarpa÷Õn daxili quruluúu. Fotosintez. 

Tԥbiԥtdԥ vԥ insan hԥyatÕnda fotosintezin ԥhԥmiyyԥti. 

YarpaqlarÕn tԥnԥffüsü. Yarpaq vasitԥsilԥ suyun 

buxarlandÕrÕlmasÕ (transpirasiya). YarpaqlarÕn 

úԥkildԥyiúmԥsi.  

Bitkilԥrin hԥyatÕnda payÕz hadisԥlԥri. Xԥzan. 

XԥzanÕn ԥhԥmiyyԥti.

 

 



ÇøÇΨKLø BøTKøLΨRøN  

VEGETATøV ÇOXALMASI 

Bitkilԥrin tԥbiԥtdԥ, tԥsԥrrüfatda vegetativ orqanlar 

vasitԥsilԥ çoxaldÕlmasÕ. Bitkilԥrin calaq edilmԥsi vԥ 

calaqlarÕn ԥsas formalarÕ. 

 

 

tehsilim.info




TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

Biologiya

 

58 



ÇøÇΨK VΨ MEYVΨ 

Çiçԥk úԥklini dԥyiúmiú zo÷dur. Çiçԥyin quruluúu. 

Bircinsli vԥ ikicinsli çiçԥklԥr. Birevli vԥ ikievli bitkilԥr. 

Çiçԥk qruplarÕ vԥ onlarÕn bioloji ԥhԥmiyyԥti. Çiçԥklԥn-

mԥ haqqÕnda anlayÕú. Külԥk vԥ hԥúԥrat vasitԥsilԥ çarpaz 

tozlanma. Öz-özünԥ tozlanma. Süni tozlanma. Çiçԥkli 

bitkilԥrdԥ mayalanma. 

Meyvԥ vԥ toxumlarÕn ԥmԥlԥ gԥlmԥsi. OnlarÕn 

ԥhԥmiyyԥti. ùirԥli vԥ quru meyvԥlԥr.

 

 



TOXUM 

ToxumlarÕn quruluúu (bir vԥ ikilԥpԥli bitkilԥr misa-

lÕnda). ToxumlarÕn tԥrkibi. ToxumlarÕn cücԥrmԥsi. To-

xumlarÕn tԥnԥffüsü, cücԥrtilԥrin qidalanmasÕ vԥ böyü-

mԥsi. Toxum sԥpini vԥ bitkilԥrin becԥrilmԥsi.

 

BøTKøLΨR VΨ ΨTRAF MÜHøT 

Bitki tam orqanizmdir. Bitki orqanlarÕ arasÕnda 

qarúÕlÕqlÕ ԥlaqԥ. Ekologiya vԥ ekoloji amillԥr haqqÕnda 

anlayÕú. CanlÕ vԥ cansÕz tԥbiԥtin ekoloji amillԥri. 

Bitkilԥrin cansÕz vԥ canlÕ ekoloji amillԥrlԥ qarúÕlÕqlÕ 

ԥlaqԥsi. øúÕqsevԥn vԥ kölgԥyԥdavamlÕ bitkilԥr. Yaruslar. 

Bitkilԥrin birgԥ yaúama÷a uy÷unlaúmasÕ. 

Bitki qruplaúmasÕ. ønsanÕn bitki qruplaúmasÕna 

tԥsiri. Bitkilԥrin mühafizԥsi üçün respublikamÕzda 

görülԥn iúlԥr.

 

 



BøTKøLΨRøN TΨSNøFATI 

Bitkilԥrin tԥsnifatÕ haqqÕnda ümumi anlayÕú. Ԥsas 

sistematik kateqoriyalar: növ, cins, fԥsilԥ, sÕra, sinif, 

úöbԥ, bitkilԥr alԥmi. Çiçԥkli bitkilԥrin müxtԥlifliyi vԥ 

tԥsnifatÕnÕn ԥhԥmiyyԥti.

 

 



ÖRTÜLÜTOXUMLU (ÇøÇΨKLø) BøTKøLΨR 

ùÖBΨSø 

Örtülütoxumlular úöbԥsinin ԥsas ԥlamԥtlԥri. økilԥpԥ-

lilԥr sinfi. Xaççiçԥklilԥr fԥsilԥsi. Xaççiçԥklilԥr fԥsilԥsin-

dԥn olan yabanÕ vԥ mԥdԥni bitkilԥr. Kԥlԥm xaççiçԥklilԥr 

fԥsilԥsindԥn olan mԥdԥni bitkidir. 

Gülçiçԥklilԥr fԥsilԥsi. Gülçiçԥklilԥrin müxtԥlifliyi vԥ 

onlarÕn ümumi ԥlamԥtlԥri. RespublikamÕzda bu fԥsilԥyԥ 

aid olan ԥn mühüm yabanÕ vԥ mԥdԥni bitkilԥr. 

Kԥpԥnԥkçiçԥklilԥr (paxlalÕlar) fԥsilԥsi. Fԥsilԥnin ԥn 

mühüm yabanÕ vԥ mԥdԥni nümayԥndԥlԥri. 

BadÕmcançiçԥklilԥr fԥsilԥsi. Fԥsilԥnin ԥn mühüm 

yabanÕ vԥ mԥdԥni nümayԥndԥlԥri. BadÕmcançiçԥklilԥrin 

müxtԥlifliyi vԥ ümumi ԥlamԥtlԥri. 

Mürԥkkԥbçiçԥklilԥr fԥsilԥsi. Fԥsilԥnin ԥn mühüm 

yabanÕ vԥ mԥdԥni bitkilԥri. Mürԥkkԥbçiçԥklilԥrin 

ümumi ԥlamԥtlԥri. Mürԥkkԥbçiçԥklilԥrin ԥhԥmiyyԥti. 

Ԥmԥkömԥcilԥr fԥsilԥsi. Üzüm fԥsilԥsi. PambÕq vԥ 

üzüm haqqÕnda mԥlumat.  

Birlԥpԥlilԥr sinfi. TaxÕllar fԥsilԥsindԥn olan ԥn 

mühüm yabanÕ vԥ mԥdԥni bitkilԥr. Bu÷da, qar÷ÕdalÕ. 

Zanbaq fԥsilԥsi. Fԥsilԥnin ԥn mühüm yabanÕ vԥ 

mԥdԥni nümayԥndԥlԥri. Süsԥnkimilԥr vԥ nԥrgizkimilԥr 

fԥsilԥlԥri haqqÕnda qÕsa mԥlumatlar.

 

KΨND TΨSΨRRÜFATI BøTKøLΨRø 

Mԥdԥni bitkilԥrin mԥnúԥyi. Sort anlayÕúÕ. Meyvԥ. 

Bostan vԥ tԥrԥvԥz bitkilԥri. Subtropik bitkilԥr. 

Azԥrbaycanda bitkiçiliyin ԥsas istiqamԥtlԥri.

 

 



ΨSAS BøTKø QRUPLARI 

øbtidai vԥ ali bitkilԥr haqqÕnda anlayÕú. 

Yosunlar. OnlarÕn ԥsas xüsusiyyԥtlԥri: birhüceyrԥli 

(xlorella, xlamidomonada) vԥ çoxhüceyrԥli sapúԥkilli 

yosunlar (ulotriks, spirogira), onlarÕn quruluúu vԥ 

çoxalmasÕ.  

Dԥniz yosunlarÕ. Laminariya. Tԥbiԥtdԥ vԥ insan 

hԥyatÕnda yosunlarÕn rolu vԥ onlarÕn mühafizԥsi. 

MamÕrkimilԥr. YaúÕl quú mamÕrÕ. Sfaqnum (torf) 

mamÕrÕ. MamÕrlarÕn ԥhԥmiyyԥti, torfun ԥmԥlԥ gԥlmԥsi. 

QÕjÕkimilԥr. QatÕrquyru÷u. Plaun. Erkԥk qÕjÕnÕn (ayÕdö-

úԥyi) quruluúu vԥ çoxalmasÕ. Daú kömürün ԥmԥlԥ gԥlmԥsi.  

ÇÕlpaqtoxumlular. øynԥyarpaqlÕ bitkilԥrin ԥhԥmiyyԥ-

ti. ùamÕ a÷acÕ misalÕnda çÕlpaqtoxumlularÕn çoxalmasÕ 

vԥ ԥhԥmiyyԥti. Adi úam, adi küknar, ardÕc, sԥrv vԥ s. 

haqqÕnda qÕsa mԥlumat.

 

 

BøTKø ALΨMøNøN øNKøùAFI 



Bitkilԥrin müxtԥlifliyi vԥ mԥnúԥyi. Bitkilԥrin tarixi 

inkiúafÕnÕ tԥsdiq edԥn dԥlillԥr. Bitkilԥrin quruya 

çÕxmasÕ. Psilofitlԥr vԥ onlarÕn tԥkamülü. Bitkilԥrin 

mühafizԥsi. 

 

 

BAKTERøYALAR 



BakteriyalarÕn quruluúu, hԥyat fԥaliyyԥti, çoxalmasÕ, 

yayÕlmasÕ vԥ ԥhԥmiyyԥti. Xԥstԥliktörԥdԥn bakteriyalar 

vԥ onlara qarúÕ mübarizԥ tԥdbirlԥri.

 

 



GÖBΨLΨKLΨR 

Göbԥlԥklԥrin ümumi xüsusiyyԥtlԥri. PapaqlÕ göbԥ-

lԥklԥrin quruluúu vԥ qidalanmasÕ. 

Yemԥli vԥ zԥhԥrli göbԥlԥklԥr. 

Mukor göbԥlԥyi. Penisil-kif vԥ maya göbԥlԥklԥrinin 

ԥhԥmiyyԥti. Xԥstԥlik törԥdԥn parazit göbԥlԥklԥr vԥ 

onlarla mübarizԥ tԥdbirlԥri. Tԥbabԥtdԥ vԥ xalq 

tԥsԥrrüfatÕnda göbԥlԥklԥrin rolu.

 

 

ùøBYΨLΨR 



ùibyԥlԥrin quruluúu. Simbioz hԥyat tԥrzi. ùibyԥlԥrin 

qidalanmasÕ. Tԥbiԥtdԥ vԥ tԥsԥrrüfatda úibyԥlԥrin rolu.

 

 

Z

OOLOGGYA

 

 

HEYVANLAR ALΨMø HAQQINDA ÜMUMø 

MΨLUMAT 

HeyvanlarÕn tԥbiԥtdԥ rolu, insan hԥyatÕnda ԥhԥmiy-

yԥti. Bitki vԥ heyvanlarÕn oxúar vԥ fԥrqli cԥhԥtlԥri. 

Heyvanlar alԥminin müxtԥlifliyi vԥ tԥsnifatÕ. Ԥsas 

sistematik kateqoriyalar (növ, cins, fԥsilԥ, dԥstԥ, sinif, tip).

 

 



tehsilim.info


QΩbul proqramÕ 

TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

59 



BøRHÜCEYRΨLø HEYVANLAR (øBTøDAøLΨR) 

Birhüceyrԥli heyvanlarÕn qÕsa xarakteristikasÕ vԥ 

tԥsnifatÕ. 

Sarkomastiqoforlar tipi. Tipin qÕsa xarakteristikasÕ 

vԥ tԥsnifatÕ.  

SarkodinlΩr sinfi. Adi amöbün hԥyat tԥrzi, 

quruluúu, qidalanmasÕ, tԥnԥffüsü, ifrazatÕ, sistalaúmasÕ. 

Dizenteriya amöbü, onun adi amöbdԥn fԥrqi. 

QamçÕlÕlar sinfi. Sinfin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. YaúÕl 

evqlena: qidalanmasÕ, tԥnԥffüsü, ifrazatÕ, çoxalmasÕ, 

sistalaúmasÕ. Volvoks koloniya úԥkilli qamçÕlÕdÕr. 

Sporlular tipi. KoksidikimilΩr sinfi. Sinfin sԥciyyԥvi 

ԥlamԥtlԥri. Malyariya parazitinin hԥyat sikli vԥ ona 

qarúÕ aparÕlan mübarizԥ tԥdbirlԥri. 



ønfuzorlar tipi.  

ønfuzor-tԥrlik. Hԥyat tԥrzi, quruluúu, qidalanmasÕ, 

çoxalmasÕ, sistalaúmasÕ. øbtidailԥrin qÕcÕqlanma qabiliy-

yԥti. øbtidailԥrin müxtԥlifliyi vԥ ԥhԥmiyyԥti. 

 

ÇOXHÜCEYRΨLø HEYVANLAR 

Çoxhüceyrԥli heyvanlarÕn qÕsa xarakteristikasÕ vԥ 

tԥsnifatÕ. 

Ba÷Õrsaqboúluqlular tipi. Tipin qÕsa xarakteristikasÕ 

vԥ tԥsnifatÕ.  

Hidrozoalar sinfinin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. ùirin su 

hidrasÕnÕn hԥyat tԥrzi, xarici, daxili quruluúu, úüalÕ sim-

metriya, refleks, regenerasiya qabiliyyԥti vԥ çoxalmasÕ. 

Ba÷ÕrsaqboúluqlularÕn müxtԥlifliyi: meduzalar vԥ 

mԥrcan poliplԥri. Ba÷ÕrsaqboúluqlularÕn ԥhԥmiyyԥti.

 

 



QURDLAR.  

YASTI QURDLAR TøPø 

YastÕ qurdlar tipinin xarakteristikasÕ vԥ tԥsnifatÕ. 

Kirpikli qurdlar sinfi: sinfin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. A÷ 

planari: hԥyat tԥrzi, xarici quruluúu, ikitԥrԥfli 

simmetriya, qidalanmasÕ, tԥnԥffüsü, ifrazatÕ, sinir 

sistemi, çoxalmasÕ. 

Sorucu qurdlar sinfi. Sinfin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. 

Qaraciyԥr sorucusu: hԥyat tԥrzi, quruluúu, çoxalmasÕ, 

ona qarúÕ aparÕlan mübarizԥ tԥdbirlԥri. 

Lentúԥkilli qurdlar sinfi. Sinfin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. 

Öküz soliteri: quruluúu, çoxalmasÕ vԥ inkiúafÕ. Exino-

kokk: quruluúu vԥ çoxalmasÕ. Liqula: quruluúu vԥ 

çoxalmasÕ.

 

 



 

DΨYøRMø QURDLAR TøPø 

Dԥyirmi (sap) qurdlar tipinin xarakteristikasÕ vԥ 

tԥsnifatÕ. Ԥsl dԥyirmi qurdlar (nematodlar) sinfi: 

sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. 

ønsan askaridi: quruluúu, qidalanmasÕ, çoxalmasÕ vԥ 

inkiúafÕ. 

Ankilostoma (ԥyribaú qurd). 

Uúaq bizquyru÷u. 

Parazit qurdlarÕn müxtԥlifliyi vԥ onlara qarúÕ 

aparÕlan mübarizԥ tԥdbirlԥri.

 

 

HΨLQΨVø QURDLAR TøPø 



Hԥlqԥvi qurdlar tipinin xarakteristikasÕ vԥ tԥsnifatÕ. 

AzqÕllÕ qurdlar sinfi: sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. 

Soxulcan: hԥyat tԥrzi, quruluúu, hԥzm, qan-damar, 

ifrazat, sinir sistemlԥri, regenerasiya qabiliyyԥti, çoxal-

masÕ vԥ ԥhԥmiyyԥti. 

ÇoxqÕllÕ qurdlar sinfi. Nereid vԥ qum qurdu. 

ZΩlilΩr sinfi. Tibb zԥlisi.

 

 



MOLYUSKALAR TøPø 

QÕsa xarakteristikasÕ vԥ tԥsnifatÕ. QarÕnayaqlÕlar 



sinfinin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. Böyük göl ilbizi: hԥyat 

tԥrzi, xarici quruluúu, qidalanmasÕ, tԥnԥffüsü, qan 

dövranÕ, ifrazatÕ, sinir sistemi, çoxalmasÕ.  

økitaylÕlar sinfi: sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. Anadonta: 

hԥyat tԥrzi, xarici vԥ daxili quruluúu, çoxalmasÕ vԥ 

digԥr xüsusiyyԥtlԥri. 

BaúÕayaqlÕlar sinfi. Kalmarlar.

 

 

BUöUMAYAQLILAR TøPø 

Tipin xarakteristikasÕ vԥ tԥsnifatÕ. Bu÷umayaqlÕlarÕn 

mԥnúԥyi vԥ tԥkamülü. Xԥrçԥngkimilԥr sinfinin 

sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. Çay xԥrçԥnginin hԥyat tԥrzi, daxili 

vԥ xarici quruluúu. Xԥrçԥnglԥrin müxtԥlifliyi vԥ 

tԥsԥrrüfat ԥhԥmiyyԥti. 

Hörümçԥkkimilԥr sinfinin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. 

XaçlÕ hörümçԥyin hԥyat tԥrzi, xarici vԥ daxili quruluúu. 

Hörümçԥkkimilԥrin müxtԥlifliyi: hörümçԥklԥr, bövlԥr, 

ԥqrԥblԥr, gԥnԥlԥr. Parazit növlԥrԥ qarúÕ aparÕlan 

mübarizԥ tԥdbirlԥri. 

Cücülԥr sinfinin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. May böcԥyinin 

hԥyat tԥrzi, xarici, daxili quruluúu, çoxalmasÕ vԥ inkiúafÕ. 

DüzqanadlÕlar dԥstԥsi. SԥrtqanadlÕlar dԥstԥsi. 

PulcuqqanadlÕlar dԥstԥsi. Tut ipԥkqurdu. Azԥrbaycanda 

ipԥkçilik. BԥrabԥrqanadlÕlar dԥstԥsi. ZarqanadlÕlar 

(pԥrdԥqanadlÕlar) dԥstԥsi. Bal arÕsÕ. ZarqanadlÕlarÕn 

müxtԥlifliyi. økiqanadlÕlar dԥstԥsi.  

Cücülԥrin tԥbiԥtdԥ ԥhԥmiyyԥti, zԥrԥrli cücülԥrԥ qarúÕ 

aparÕlan mübarizԥ tԥdbirlԥri.

 

 



DΨRøSøTøKANLILAR TøPø 

Tipin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri vԥ tԥsnifatÕ. Dԥniz 

ulduzlarÕ sinfi. Dԥniz ulduzu.

 

 



 

XORDALILAR TøPø 

XordalÕlar tipinin xarakteristikasÕ vԥ tԥsnifatÕ. 

Kԥllԥsizlԥr yarÕmtipi. BaúÕxordalÕlar sinfi. Neútԥr-

çԥnin hԥyat tԥrzi, quruluúu, tԥkamüldԥ ԥhԥmiyyԥti. 

Kԥllԥlilԥr yarÕmtipi. Dԥyirmia÷ÕzlÕlar sinfi. 

Xԥzԥr minoqasÕnÕn hԥyat tԥrzi, xarici vԥ daxili 

quruluúu, çoxalmasÕ vԥ ԥhԥmiyyԥti.

 

 



BALIQLAR 

BalÕqlarÕn xarakteristikasÕ vԥ hԥyat tԥrzi. BalÕqlarÕn 

tԥsnifatÕ. XanÕ balÕ÷ÕnÕn xarici vԥ daxili quruluúu: 

skeleti, ԥzԥlԥlԥri, hԥzm sistemi, üzmԥ qovu÷u, 

tԥnԥffüsü, qan-damar sistemi, sinir sistemi, hiss 

orqanlarÕ vԥ davranÕúÕ. BalÕqlarÕn çoxalmasÕ, inkiúafÕ vԥ 

ekologiyasÕ. 

tehsilim.info



TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

Biologiya

 

60 



QÕ÷ÕrdaqlÕ balÕqlar sinfi. Akulalar vԥ skatlar. Sü-

müklü balÕqlar sinfi: ibtidai-sümüklü balÕqlar 

(nԥrԥkimilԥr, pԥncԥüzgԥclilԥr). Latimeriya, pԥncԥüz-

gԥcli balÕqlarÕn tԥkamüldԥ rolu. Ali sümüklü balÕqlar 

(siyԥnԥkkimilԥr, qÕzÕlbalÕqkimilԥr, çԥkikimilԥr, yÕrtÕcÕ 

balÕqlar). BalÕqlarÕn ԥhԥmiyyԥti. Azԥrbaycanda balÕq 

ehtiyatlarÕnÕn azalma sԥbԥblԥri vԥ balÕq ehtiyatlarÕnÕn 

artÕrÕlma yollarÕ.

 

 

SUDA-QURUDA YAùAYANLAR SøNFø 



Sinfin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri vԥ tԥsnifatÕ. Göl 

qurba÷asÕ: hԥyat tԥrzi vԥ daxili quruluúu. Suda-quruda 

yaúayanlarÕn çoxalma vԥ inkiúafÕ, müxtԥlifliyi.

 

 



SÜRÜNΨNLΨR SøNFø 

Sinfin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri vԥ tԥsnifatÕ: zolaqlÕ kԥr-

tԥnkԥlԥnin hԥyat tԥrzi, xarici vԥ daxili quruluúu.  

Müasir sürünԥnlԥrin müxtԥlifliyi. Pulcuqlular, tÕsba-

÷alar, timsahlar, dimdikbaúlÕlar dԥstԥlԥri.  

Sürünԥnlԥrin mԥnúԥyi vԥ tԥkamülü. Sürünԥnlԥrin 

ԥhԥmiyyԥti.

 

 



QUùLAR SøNFø 

Sinfin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri vԥ tԥsnifatÕ. QuúlarÕn hԥyat 

tԥrzi. Göyԥrçinlԥrin xarici vԥ daxili quruluúu. QuúlarÕn 

çoxalmasÕ, inkiúafÕ, mԥnúԥyi, tԥkamülü, müxtԥlifliyi. 

Dԥvԥquúukimilԥr, sԥrçԥkimilԥr, qazkimilԥr, a÷acdԥlԥnki-

milԥr, leylԥkkimilԥr, toyuqkimilԥr, durnakimilԥr, yÕrtÕcÕ 

quúlar. QuúlarÕn fԥsil dԥyiúkԥnliyinԥ uy÷unlaúmasÕ. 

QuúlarÕn ekoloji qruplarÕ vԥ co÷rafi yayÕlmasÕ. QuúlarÕn 

ԥhԥmiyyԥti vԥ qorunmasÕ. Quúçuluq.

 

 



MΨMΨLøLΨR SøNFø 

Sinfin sԥciyyԥvi ԥlamԥtlԥri. 

Mԥmԥlilԥrin xarici vԥ daxili quruluúu: hԥzm, 

tԥnԥffüs, qan-damar, ifrazat, sinir sistemlԥri, hiss 

orqanlarÕ vԥ davranÕúÕ. 

Mԥmԥlilԥrin çoxalmasÕ vԥ inkiúafÕ. Mԥmԥlilԥrin 

mԥnúԥyi vԥ tԥkamülü. 

Mԥmԥlilԥrin müxtԥlifliyi vԥ tԥsnifatÕ: ilk mԥmԥlilԥr, 

kisԥli mԥmԥlilԥr, plasentalÕ mԥmԥlilԥr. Cücüyeyԥnlԥr, 

yarasalar, dovúankimilԥr, siçankimilԥr, balinakimilԥr, 

pԥrvayaqlÕlar, yÕrtÕcÕlar, cütdÕrnaqlÕlar, tԥkdÕrnaqlÕlar, 

xortumlular, primatlar dԥstԥsi. Mԥmԥlilԥrin tԥbiԥtin 

fԥsil dԥyiúkԥnliyinԥ uy÷unlaúmasÕ vԥ ekoloji qruplarÕ. 

Mԥmԥlilԥrin ԥhԥmiyyԥti vԥ qorunmasÕ. HeyvandarlÕq.

 

 

HEYVANLAR ALΨMøNøN TΨKAMÜLÜ 



Heyvanlar alԥminin tԥkamülünün embrioloji, 

paleontoloji, müqayisԥli anatomik dԥlillԥri. Onur÷asÕz 

vԥ onur÷alÕ heyvanlarÕn tԥkamülü.

 

 



HEYVANLAR ALΨMøNøN QORUNMASI 

Heyvanlar alԥminin müxtԥlifliyi, heyvanlar 

alԥminin qorunmasÕ. Azԥrbaycanda dövlԥt qoruqlarÕ vԥ 

«QÕrmÕzÕ kitab» haqqÕnda qÕsa mԥlumat.

 

 

G



NSAN Vʞ ONUN SA

 

GøRøù 

ønsanÕ öyrԥnԥn anatomiya, fiziologiya, psixologiya 

vԥ gigiyena elmlԥri, onlarÕn inkiúaf tarixi vԥ tԥdqiqat 

üsullarÕ haqqÕnda qÕsa mԥlumat. 

ønsan orqanizminin quruluúu vԥ funksiyasÕ haqqÕnda 

biliklԥrin onun sa÷lamlÕ÷ÕnÕn qorunmasÕnda ԥhԥmiyyԥ-

ti. ønsan fiziologiyasÕnÕn inkiúafÕnda elmi-texniki 

tԥrԥqqinin (ETT) rolu. 

Azԥrbaycanda fiziologiya elminin inkiúafÕnda 

akademik A.ø.Qarayevin vԥ onun mԥktԥbinin rolu.

 

 



øNSAN ORQANøZMø øLΨ ÜMUMø TANIùLIQ 

Hüceyrԥ, onun quruluúu vԥ kimyԥvi tԥrkibi. 

Hüceyrԥnin ԥsas hԥyat xassԥlԥri: maddԥlԥr mübadilԥsi, 

qidalanma, tԥnԥffüs, böyümԥ, çoxalma, oyanma, 

ifrazat. Orqanizmin daxili maye mühiti. Toxumalar 

(epitel, birlԥúdirici, ԥzԥlԥ vԥ sinir). Orqan vԥ orqanlar 

sistemi. Orqanizm vԥ mühit.

 

 



SøNøR SøSTEMø 

Sinir sisteminin tԥkamülü, quruluúu, ԥhԥmiyyԥti, úö-

bԥlԥri. Sinir toxumasÕ: peyk hüceyrԥlԥr, neyronlar, 

onlarÕn quruluúu vԥ növlԥri. Mԥrkԥzi vԥ periferik sinir 

sistemi. Somatik vԥ avtonom sinir sistemi. Refleks 

reaksiyalarÕ üçün oyanma vԥ tormozlanmanÕn ԥhԥ-

miyyԥti. Sinir sisteminin reflektor prinsipi. Refleks vԥ 

refleks qövsü. Baú beyin úöbԥlԥrinin vԥ onur÷a bey-

ninin quruluúu vԥ funksiyalarÕ. Baú beyin 

yarÕmkürԥlԥri. QabÕ÷Õn ԥhԥmiyyԥti. Sinir sisteminin 

poz÷unluqlarÕ vԥ gigiyenasÕ. Zԥrԥrli vԥrdiúlԥr: alkoqol, 

narkotik maddԥlԥr, papiros çԥkmԥnin sinir sisteminԥ 

tԥsiri.

 

 



VΨZøLΨR 

Daxili, xarici vԥ qarÕúÕq sekresiya vԥzilԥri haqqÕnda 

ümumi mԥlumat. Hormonlar. Qalxanabԥnzԥr vԥ qalxa-

nabԥnzԥrԥtraf vԥzilԥri. Böyrԥküstü vԥzilԥr. MԥdԥaltÕ 

vԥzi, çԥngԥlԥbԥnzԥr vԥ ya timus vԥzi, epifiz vԥ hipofiz 

vԥzi, hipotalamus vԥ hipofizin hormonlarÕ haqqÕnda 

anlayÕú. HormonlarÕn orqanizmin maddԥlԥr mübadilԥsi, 

böyümԥ vԥ inkiúafÕnda rolu. HormonlarÕn normadan az 

vԥ ya çox sekresiyasÕ nԥticԥsindԥ ԥmԥlԥ gԥlԥn 

xԥstԥliklԥr (hipofizar ucaboyluluq (giqantizm) vԥ 

cÕrtdanboyluluq (karlik), kretinizm, miksedema, 

bazedov xԥstԥliklԥri, diabet (úԥkԥr xԥstԥliyi), piylԥnmԥ. 

ønsulinin ԥhԥmiyyԥti.

 

 



DAYAQ-HΨRΨKΨT SøSTEMø 

Dayaq-hԥrԥkԥt sisteminin ԥhԥmiyyԥti. Sümük toxuma-

sÕ. Sümüklԥrin quruluúu vԥ böyümԥsi. Sümüyün kimyԥvi 

tԥrkibi. ønsan skeleti. Burxulma, çÕxÕqlar vԥ sümüklԥrin 

sÕnÕqlarÕ zamanÕ ilk yardÕm. Ԥzԥlԥlԥr, onlarÕn quruluúu vԥ 

funksiyalarÕ. Ԥzԥlԥlԥrin iúi vԥ yorulmasÕ. Ritm vԥ yükün 

ԥzԥlԥ iúinԥ tԥsiri. Dayaq-hԥrԥkԥt sisteminin formalaúmasÕ 

vԥ inkiúafÕnda fiziki mԥú÷ԥlԥlԥrin rolu. Onur÷anÕn 

ԥyriliklԥri vԥ yastÕayaqlÕlÕ÷Õn qarúÕsÕnÕn alÕnmasÕ. Sümük 

vԥ ԥzԥlԥlԥrin zԥdԥlԥnmԥlԥri zamanÕ ilk yardÕm.

 

tehsilim.info



QΩbul proqramÕ 

TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

61 



 

QAN VΨ QAN DÖVRANI 

Orqanizmin daxili maye mühiti (qan, hüceyrԥarasÕ 

maye, limfa). Qan, qan-damar sisteminin tԥkamülü vԥ 

ԥhԥmiyyԥti, qanÕn tԥrkibi (plazma, formalÕ elementlԥr-

eritrositlԥr, leykositlԥr vԥ trombositlԥr), qanÕn miqdarÕ, 

fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Qan plazmasÕ. Eritrositlԥr 

vԥ leykositlԥrin quruluúu vԥ funksiyalarÕ. Trombo-

sitlԥrin funksiyalarÕ. QanÕn laxtalanmasÕ. Qanköçürmԥ, 

donorluq, qan qruplarÕ. Rezus-amil. Faqositoz haqqÕnda 

tԥlimin yaranmasÕnda ø.ø.Meçnikovun rolu. ømmunitet. 

Profilaktik peyvԥndlԥr. Antigen vԥ antitellԥr. Müalicԥ 

zԥrdablarÕ. QøÇS – qazanÕlmÕú immunitet çatÕúmazlÕ÷Õ 

sindromu vԥ ona qarúÕ mübarizԥ. Qan dövranÕnÕn 

tԥkamülü, ԥhԥmiyyԥti. 

Qan dövranÕ. Qan dövranÕ orqanlarÕ: ürԥk vԥ 

damarlar (arteriyalar, venalar, kapillyarlar), onlarÕn 

funksiyalarÕ. Ürԥyin quruluúu vԥ iúi. Ürԥk siklinin 

fazalarÕ. Ürԥk fԥaliyyԥtinin tԥnzimi. Böyük vԥ kiçik qan 

dövranÕ. QanÕn damarlarda-arteriya, kapillyar vԥ 

venalarda hԥrԥkԥti. Limfa dövranÕ. Qan tԥzyiqi. Nԥbz. 

Ürԥk vԥ qan damarlarÕnÕn sinir vԥ humoral tԥnzimi. 

Ürԥk-damar xԥstԥliklԥrinin qarúÕsÕnÕn alÕnmasÕ, qanax-

malar zamanÕ ilk yardÕm. Papiros çԥkmԥyin, spirtli içki 

vԥ narkotik maddԥlԥr qԥbul etmԥyin ürԥk vԥ damarlara 

zԥrԥrli tԥsiri.

 

 



TΨNΨFFÜS SøSTEMø 

Tԥnԥffüs haqqÕnda anlayÕú. Tԥnԥffüs sisteminin 

tԥkamülü. Tԥnԥffüs üzvlԥrinin quruluúu vԥ funksiyalarÕ. 

Sԥs aparatÕ. A÷ciyԥrlԥrdԥ vԥ toxumalarda qazlar 

mübadilԥsi. Tԥnԥffüs hԥrԥkԥtlԥri. Tԥnԥffüsün sinir vԥ 

humoral tԥnzimi. Tԥnԥffüsün pozulmasÕ vԥ onun 

qarúÕsÕnÕn alÕnmasÕ zamanÕ ilk yardÕm. Tԥnԥffüs sis-

teminin xԥstԥliklԥri vԥ hava vasitԥsilԥ keçԥn yoluxucu 

xԥstԥliklԥrԥ qarúÕ mübarizԥ tԥdbirlԥri. Tԥnԥffüs 

üzvlԥrinin gigiyenasÕ. Papiros çԥkmԥnin zԥrԥrli tԥsiri.

 

 

HΨZM SøSTEMø 



Hԥzm sistemi. Hԥzm orqanlarÕnÕn ԥhԥmiyyԥti. 

Hԥzm orqanlarÕnÕ öyrԥnmԥ üsullarÕ. ø.P.Pavlovun iúlԥri. 

Hԥzm üzvlԥrinin quruluúu vԥ funksiyalarÕ. A÷Õz 

boúlu÷unda hԥzm. Diúlԥr vԥ onlarÕn qorunmasÕ. 

Mԥdԥdԥ hԥzm. Ba÷Õrsaqlarda qida maddԥlԥrinin 

dԥyiúmԥsi. Qaraciyԥr vԥ mԥdԥaltÕ vԥzilԥrinin hԥzmdԥ 

rolu. Sorulma. Hԥzm prosesinin tԥnzim olunmasÕ. 

Hԥzm orqanlarÕnÕn xԥstԥliklԥri vԥ onlarÕn qarúÕsÕnÕn 

alÕnmasÕ. Qurd xԥstԥliklԥrinin qarúÕsÕnÕn alÕnmasÕ üçün 

profilaktik tԥdbirlԥr. QidalanmanÕn gigiyenasÕ, papiros 

çԥkmԥnin, narkotik maddԥlԥrin vԥ spirtli içkilԥrin 

hԥzmԥ tԥsiri.

 

 

MADDΨLΨR VΨ ENERJø MÜBADøLΨSøNøN 



ÜMUMø XARAKTERøSTøKASI 

Assimilyasiya vԥ dissimilyasiya (plastik vԥ 

energetik mübadilԥ). OnlarÕn qarúÕlÕqlÕ ԥlaqԥsi. Üzvi 

(zülal, ya÷, karbohidrat) vԥ qeyri-üzvi (su vԥ mineral 

duzlar) maddԥlԥr mübadilԥsinin ԥhԥmiyyԥti. Alkoqol vԥ 

narkotik maddԥlԥrin maddԥlԥr mübadilԥsinԥ tԥsiri. 

Vitaminlԥr, onlarÕn maddԥlԥr mübadilԥsindԥ rolu. 

Vitaminlԥrin çatÕúmazlÕ÷Õ zamanÕ meydana çÕxan xԥstԥ-

liklԥr. Ԥrzaq mԥhsullarÕnda vitaminlԥrin saxlanÕlmasÕ 

üsullarÕ. Enerji mübadilԥsi. Qida normalarÕ. Mԥktԥbli-

lԥrin qida rejimi vԥ gigiyenasÕ.

 

 



øFRAZAT SøSTEMø. DΨRø 

øfrazat sistemi. Maddԥlԥr mübadilԥsinin son 

mԥhsullarÕnÕn orqanizmdԥn xaric olunmasÕnÕn 

ԥhԥmiyyԥti. øfrazat sistemi üzvlԥri, böyrԥklԥr, onlarÕn 

quruluúu vԥ funksiyasÕ. ølk vԥ son sidiyin ԥmԥlԥ gԥl-

mԥsi. øfrazat üzvlԥri xԥstԥliklԥrinin qarúÕsÕnÕn alÕnmasÕ. 

DΩri. Dԥrinin quruluúu vԥ funksiyalarÕ. Dԥrinin törԥ-

mԥlԥri (tüklԥr, dÕrnaqlar). østilik tԥnzimindԥ dԥrinin 

rolu. Orqanizmin möhkԥmlԥndirilmԥsi. Geyimԥ verilԥn 

gigiyenik tԥlԥblԥr. Xarici amillԥrin tԥsirindԥn dԥridԥ 

ԥmԥlԥ gԥlԥn zԥdԥlԥnmԥlԥr (gün vԥ istivurma) vԥ onlarÕn 

qarúÕsÕnÕn alÕnmasÕ tԥdbirlԥri.

 

 

ÇOXALMA VΨ øNKøùAF 



ønsanÕn fԥrdi inkiúafÕ. Kiúi vԥ qadÕn cinsiyyԥt 

sistemi – quruluúu vԥ funksiyalarÕ. Mayalanma vԥ ana 

bԥtnindԥ inkiúaf (hamilԥlik, rüúeym, döl vԥ onun 

inkiúafÕ). Cinsiyyԥt hüceyrԥlԥri, cinsi yetiúkԥnlik. 

Yeniyetmԥlik dövrünün xarakteristikasÕ. Hamilԥ qadÕna 

qay÷Õ. Uúa÷Õn do÷ulmasÕ, böyümԥsi vԥ inkiúafÕ. Yaú 

dövrlԥri. Dԥri-zöhrԥvi xԥstԥliklԥri vԥ digԥr amillԥrin rü-

úeymԥ, dölԥ zԥrԥrli tԥsiri. Ana vԥ uúaqlara qay÷Õ.

 

 

DUYöU ORQANLARI. ANALøZATORLAR 



Duy÷u orqanlarÕ vԥ onlarÕn funksiyasÕ. Reseptorlar. 

Analizatorlar. Görmԥ orqanÕnÕn quruluúu. Torlu qiúada 

ԥúyalarÕn xԥyalÕnÕn alÕnmasÕ. Rԥngli vԥ rԥngsiz görmԥ. 

Görmԥnin itiliyi. øki gözlԥ görmԥ. Gözlԥrin funksiyasÕ 

pozulduqda vԥ gözlԥr zԥdԥlԥndikdԥ ilk yardÕm. Gör-

mԥnin gigiyenasÕ. Eúitmԥ orqanÕ, quruluúu, funksiyasÕ 

vԥ gigiyenasÕ. ønsanda müvazinԥt, ԥzԥlԥ, dԥri, qoxu vԥ 

dad orqanlarÕnÕn quruluúu, funksiyasÕ vԥ gigiyenasÕ. 

Duy÷u üzvlԥrinin funksiyasÕnÕn pozulmasÕnÕn qarúÕsÕ-

nÕn alÕnmasÕ.

 

 

ALø SøNøR FΨALøYYΨTø. DAVRANIùIN 



FøZøOLOGøYASI 

DavranÕúÕn fiziologiyasÕnÕn öyrԥnilmԥsindԥ 

ø.M.Seçenov vԥ ø.P.Pavlovun rolu. ùԥrti vԥ úԥrtsiz 

reflekslԥr. Psixi proseslԥrin (duy÷ular, yaddaú, diqqԥt, 

iradԥ, nitq, emosiya, tԥfԥkkür) inkiúafÕnda sinir 

sisteminin rolu. Fԥrdin psixi xüsusiyyԥtlԥri. 

Emosiyalar, yaddaú. Yuxu vԥ ayÕqlÕq. Yuxunun 

ԥhԥmiyyԥti vԥ gigiyenasÕ. ønsan davranÕúÕnÕn ictimai 

ԥsaslarÕ. ønsan davranÕúÕnda ԥmԥlԥ gԥlԥn poz÷unluqlar, 

stress vԥ onlarÕn qarúÕsÕnÕn alÕnmasÕ.

 

 

øNSAN VΨ ΨTRAF MÜHøT 



Ԥmԥyin fiziologiyasÕnÕn ԥsaslarÕ vԥ ԥmԥyin ԥsas 

növlԥrinin qÕsa xarakteristikasÕ. Qeyri-adi úԥraitdԥ 

insanÕn fԥaliyyԥti (ekoloji fiziologiya). 

ønsan ömrü. ødman vԥ sa÷lamlÕ÷Õ qorumanÕn digԥr 

vasitԥlԥri. 

Stress vԥ onun mԥnfi tԥsirlԥrini aradan qaldÕrÕlmasÕ.

 

tehsilim.info



TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

Biologiya

 

62 



Ü

MUMG BGOLOGGYA 

 

GøRøù 

Biologiya canlÕlarÕn hԥyatÕ vԥ hԥyat qanunauy÷un-

luqlarÕ haqqÕnda elmdir. «Biologiya» anlayÕúÕnÕn 

yaranma tarixi. CanlÕ vԥ cansÕzlarÕn fԥrqi. «Hԥyat» 

anlayÕúÕ, böyümԥ vԥ inkiúafÕn mahiyyԥti. Biologiya 

elminin yaranmasÕnda alimlԥrin rolu. BiologiyanÕn 

müxtԥlif sahԥlԥri (kosmik biologiya, molekulyar 

biologiya, ekologiya vԥ s.). BiologiyanÕn tibb, kԥnd 

tԥsԥrrüfatÕ, kimya vԥ s. elmlԥrlԥ qarúÕlÕqlÕ ԥlaqԥsi.

 

 

SøTOLOGøYANIN ΨSASLARI 



Hüceyrԥnin öyrԥnilmԥsi tarixi. Hüceyrԥ nԥzԥriyyԥsi. 

Müasir hüceyrԥ nԥzԥriyyԥsinin müddԥalarÕ. Hüceyrԥnin 

öyrԥnilmԥsi metodlarÕ: mikroskopiya, xromotoqrafiya 

vԥ sentrofuqa. Hüceyrԥnin müxtԥlif formalarÕ. 



Hüceyrԥnin quruluúu vԥ funksiyasÕ. Hüceyrԥ 

qÕlafÕ, plazmatik membran, onlarÕn quruluúu vԥ 

funksiyalarÕ, faqositoz vԥ pinositoz hadisԥlԥri. 

Sitoplazma vԥ onun orqanoidlԥri. Sitoplazma, 

endoplazmatik úԥbԥkԥ, onlarÕn quruluúu, ԥsas 

funksiyalarÕ. Ribosomlar, polisom, onlarÕn hüceyrԥdԥ 

rolu. Mitoxondrilԥr, lizosomlar, onlarÕn sitoplazmada 

vԥ hüceyrԥ hԥyatÕnda ԥsas rolu. SitoplazmanÕn digԥr 

orqanoidlԥri: Holci kompleksi, hüceyrԥ mԥrkԥzi, 

onlarÕn quruluúu, funksiyalarÕ, plastidlԥr: xloroplastlar, 

xromoplastlar, leykoplastlar, onlarÕn hüceyrԥdԥki ԥsas 

funksiyalarÕ. 

Hüceyrԥnin hԥrԥkԥt orqanoidlԥri. Hüceyrԥ törԥ-

mԥlԥri, hüceyrԥdԥ olan ehtiyat qida maddԥlԥri: niúasta, 

ya÷ damlalarÕ, zülallar, üzvi turúular, qlikogen vԥ s.  

Nüvԥ vԥ nüvԥcik. Nüvԥnin quruluúu vԥ tԥrkibi, nüvԥ 

úirԥsi. Nüvԥ vԥ nüvԥciyin ԥsas funksiyalarÕ. Hüceyrԥdԥ 

xromosomlarÕn miqdarÕ. 

Prokariot vԥ eukariot hüceyrԥlԥr. EukariotlarÕn 

prokariotlardan fԥrqi. BakteriyalarÕn müxtԥlif forma-

larÕ; saprofit vԥ parazit bakteriyalar, onlarÕn fԥrqli 

cԥhԥtlԥri. Aerob vԥ anaerob bakteriyalar. 



Hüceyrԥnin qeyri-üzvi tԥrkibi. Hüceyrԥnin atom 

vԥ molekulyar tԥrkibi. Su vԥ mineral duzlar, onlarÕn 

hüceyrԥnin hԥyatÕnda rolu. 

Hüceyrԥnin üzvi maddԥlԥri. Zülallar. OnlarÕn 

kimyԥvi tԥrkibi vԥ kütlԥsi. Zülal molekulunun quruluúu. 

Amin turúularÕ, onlarÕn tԥrkibi vԥ quruluúu. ZülallarÕn 

fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. ZülallarÕn ԥsas funksiyalarÕ: 

inúaat, katalitik, siqnal, hԥrԥkԥt, nԥqliyyat, müdafiԥ vԥ 

energetik funksiyalarÕ. 

Hüceyrԥnin digԥr üzvi maddԥlԥri: karbohidratlar, li-

pidlԥr, onlarÕn hüceyrԥdԥ bioloji rolu. Nuklein turúularÕ – 

DNT vԥ RNT, onlarÕn quruluúu, tԥrkibi vԥ funksiyalarÕ. 

KomplementarlÕq prinsipi. DNT-nin ikilԥúmԥsi. 



Hüceyrԥdԥ maddԥlԥr vԥ enerji mübadilԥsi. 

Maddԥlԥr mübadilԥsinin ԥsas funksiyalarÕ. Maddԥlԥr 

mübadilԥsinin iki tipi: plastik vԥ energetik mübadilԥ 

(assimilyasiya vԥ dissimilyasiya). Maddԥlԥr müba-

dilԥsindԥ ATF-in rolu, ATF-in tԥrkibi vԥ quruluúu. 

Hüceyrԥdԥ enerji mübadilԥsi vԥ onun mԥrhԥlԥlԥri: 

hazÕrlÕq mԥrhԥlԥsi, qlikoliz (oksigensiz), oksigenli 

mԥrhԥlԥlԥr, bunlarÕn fԥrqi. Mitoxondridԥ ATF-in 

sintezi. 

Plastik mübadilԥ – zülallarÕn biosintezi. DNT kodu, 

gen, onlarÕn ԥhԥmiyyԥti, transkripsiya. Nԥqliyyat RNT-

si (n-RNT), mԥlumat RNT-si (m-RNT). Matris sintezi 

reaksiyasÕ, translyasiya, onlarÕn mahiyyԥti. 

Bitki hüceyrԥlԥrindԥ plastik vԥ energetik mübadilԥ 

proseslԥrinin xüsusiyyԥtlԥri. Fotosintez, onun iúÕq vԥ 

qaranlÕq mԥrhԥlԥlԥri. Fotosintezin mԥhsuldarlÕ÷Õ, tԥbiԥt-

dԥ fotosintezin rolu. Xemosintez, onun fotosintezdԥn 

fԥrqi. 


HԥyatÕn hüceyrԥsiz formasÕ-viruslar. ViruslarÕn 

tԥrkibi vԥ quruluúu, virus xԥstԥliklԥri. Bakteriofaqlar, 

onlarÕn quruluúu, müxtԥlif xԥstԥliklԥrin müalicԥsindԥ 

onlarÕn ԥhԥmiyyԥti. QazanÕlmÕú immunitet çatÕúmazlÕ÷Õ 

sindromu (QøÇS). Hüceyrԥnin tԥkamülü.

 

 



ORQANøZMLΨRøN ÇOXALMASI  

VΨ FΨRDø øNKøùAFI 

Hüceyrԥlԥrin çoxalmasÕnÕn bioloji ԥhԥmiyyԥti. Hücey-

rԥlԥrin bölünmԥ üsullarÕ: amitoz, mitoz, meyoz. Mitozun 

mԥrhԥlԥlԥri: profaza, metafaza, anafaza, telofaza. Mitozun 

davametmԥ müddԥti. Mitozun bioloji ԥhԥmiyyԥti. 

Müxtԥlif orqanizmlԥrdԥ xromosomlarÕn sayÕ. Somatik vԥ 

cinsiyyԥt hüceyrԥlԥri, onlarda xromosomlarÕn sayÕ. 

Orqanizmlԥrin çoxalma formalarÕ. Cinsiyyԥtsiz 

vԥ cinsiyyԥtli çoxalma. Cinsiyyԥt hüceyrԥlԥri: yumurta-

hüceyrԥ vԥ spermatozoidlԥr, onlarÕn quruluúu. 

Heyvanlarda cinsiyyԥtli çoxalma. Spermatozoidlԥr vԥ 

yumurta hüceyrԥnin inkiúafÕ. 

Cinsiyyԥt hüceyrԥlԥrinin yetiúmԥsi. Meyoz, onun 

fazalarÕ. Krossinqover hadisԥsi. Meyozun bioloji ԥhԥ-

miyyԥti. Mayalanma. Heyvanlarda mayalanma, çiçԥkli 

bitkilԥrdԥ ikiqat mayalanma. MayalanmanÕn bioloji 

ԥhԥmiyyԥti. Partenogenez. 

Çoxhüceyrԥli orqanizmlԥrin fԥrdi inkiúafÕ – 

ontogenez. HeyvanlarÕn fԥrdi inkiúafÕ. Rüúeym 

tԥbԥqԥlԥri: ektoderma, entoderma, mezoderma. 

Postembrional inkiúafÕn formalarÕ: düzünԥ vԥ dolayÕ 

inkiúaf. 

 

 

TΨKAMÜL TΨLøMø 



Darvinԥqԥdԥrki tԥkamül tԥsԥvvürlԥri. K.Linney vԥ 

onun tԥlimi. J.B.LamarkÕn canlÕlar alԥminin inkiúafÕ 

haqqÕnda tԥlimi. Rusiyada tԥkamül ideyalarÕ. Ç.Darvin 

tԥliminin yaranmasÕnÕn ilkin úԥrtlԥri. Darvin tԥliminin 

ԥsas müddԥalarÕ. Darvinizmin ԥhԥmiyyԥti. Darvinizmin 

biologiyanÕn inkiúafÕna tԥsiri. 

Növ, növün kriteriyalarÕ. Populyasiya – tԥkamül 

vahidi. Tԥkamülün hԥrԥkԥtverici qüvvԥlԥri. ørsiyyԥt vԥ 



tehsilim.info


QΩbul proqramÕ 

TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

63 



dԥyiúkԥnlik. Qeyri-irsi vԥ ya modifikasiya dԥyiúkԥnliyi. 

ørsiyyԥtli dԥyiúkԥnlik. 

Süni seçmԥ. Heyvan cinslԥrinin vԥ bitki sortlarÕnÕn 

tԥkamül amillԥri. Cins vԥ sortlarÕn müxtԥlifliyi. Cins vԥ 

sortlarÕn mԥnúԥyi. Yeni cins vԥ sortlarÕn alÕnmasÕ. Seç-

mԥnin yaradÕcÕ rolu. 

Yaúamaq u÷runda mübarizԥ. Yaúamaq u÷runda 

mübarizԥnin formalarÕ. ÇoxalmanÕn intensivliyi. 

Tԥbii seçmԥnin populyasiyalarda formalarÕ. 

Hԥrԥkԥtverici seçmԥ. Sabitlԥúdirici seçmԥ. Dizruptiv 

seçmԥ. Tԥbii seçmԥnin yaradÕcÕ rolu. Tԥkamülün digԥr 

amillԥri. Populyasiya dal÷alarÕ, tԥcridlԥr. 

Orqanizmlԥrin uy÷unlaúmasÕ vԥ onun nisbiliyi. Uy-

÷unlaúmanÕn müxtԥlifliyi. Orqanizmlԥrdԥ uy÷unlaúmanÕn 

mԥnúԥyi. Tԥbii seçmԥnin eksperimental dԥlillԥri. Yeni 

növlԥrin ԥmԥlԥ gԥlmԥsi. Darvin növԥmԥlԥgԥlmԥ haqqÕnda. 

Mikrotԥkamül. Co÷rafi vԥ ekoloji növԥmԥlԥgԥlmԥ.

 

 



ÜZVø ALΨMøN øNKøùAFI. MAKROTΨKAMÜL, 

ONUN DΨLøLLΨRø 

Embrioloji dԥlillԥr. Rüúeymlԥrin oxúarlÕ÷Õ. Bio-

genetik qanun. Paleontoloji dԥlillԥr. Filogenetik sÕralar. 

Bitki vԥ heyvanlarÕn sistemi tԥkamülün inikasÕdÕr. 

Sistematik qruplar. Müasir tԥsnifatÕn prinsiplԥri. 

Üzvi alԥmin tԥkamülünün ԥsas yollarÕ. Aromorfoz 

ødioadaptasiya. Ümumi degenerasiya. Tԥkamüldԥ 

tԥrԥqqi vԥ tԥnԥzzül. Tԥkamülün müxtԥlif yollarÕnÕn 

nisbiliyi.

 

 



YER ÜZΨRøNDΨ HΨYATIN ΨMΨLΨ GΨLMΨSø 

VΨ øNKøùAF TARøXø 

HԥyatÕn ԥmԥlԥ gԥlmԥsi haqqÕnda ilk tԥsԥvvürlԥr, 

«hԥyat» anlayÕúÕ. Uzaq keçmiúdԥ Yer üzԥrindԥ hԥyatÕn 

olmamasÕ, hԥyatÕn ԥmԥlԥ gԥlmԥsi haqqÕnda müasir tԥ-

sԥvvürlԥr. CanlÕlarÕn arxey, proterozoy vԥ paleozoy 

erasÕnda inkiúafÕ. HeyvanlarÕn vԥ bitkilԥrin quruya 

çÕxmasÕ. Mezozoy erasÕnda canlÕ alԥmin inkiúafÕ, 

çÕlpaqtoxumlu bitkilԥrin qurunu tutmasÕ. 

Üzvi alԥmdԥ örtülütoxumlularÕn qԥlԥbԥsi. ølk 

quúlarÕn yaranmasÕ. Kaynozoy erasÕnda hԥyatÕn müasir 

görkԥm almasÕ, örtülütoxumlu bitkilԥrin hökmranlÕ÷Õ, 

müasir floranÕn formalaúmasÕ, quúlarÕn vԥ mԥmԥlilԥrin 

hökmranlÕ÷Õ, primatlar vԥ insanÕn ԥmԥlԥ gԥlmԥsi.

 

 



GENETøKANIN ΨSASLARI 

ørsiyyԥti öyrԥnmԥyin hibridoloji metodu. Hibridlԥrin 

birinci nԥslindԥ eynilik. Mendelin birinci qanunu. 

Birinci nԥslin hibridlԥrindԥ ԥlamԥtlԥrin parçalan-

masÕ. Mendelin ikinci qanunu. Hibridlԥrdԥ ԥlamԥtlԥrin 

parçalanmasÕnÕn sԥbԥblԥri. Monohibrid çarpazlaúma. 

Allel genlԥr. Analizedici çarpazlaúma. Mendelin üçün-

cü qanunu. Genlԥrin sԥrbԥst paylanmasÕ. Dihibrid çar-

pazlaúmanÕn sitoloji ԥsaslarÕ. 

Genlԥrin iliúikli irsiliyi. Krossinqover.  Cinsiyyԥtin 

genetikasÕ. 

Genotip tam bir sistem kimi. Genlԥrin qarúÕlÕqlÕ 

tԥsiri. Çarpazlaúma zamanÕ yeni formalar. Genlԥrin 

külli miqdarda tԥsiri. 

ønsan genetikasÕ. Genetika vԥ tibb. ønsan irsiy-

yԥtinin öyrԥnilmԥsi metodlarÕ. Geneoloji, ԥkizlik, 

biokimyԥvi vԥ sitogenetik metodlar. 

Dԥyiúkԥnliyin qanunauy÷unluqlarÕ. Modifikasiya 

dԥyiúkԥnliyi. Reaksiya normasÕ. Modifikasiya 

dԥyiúkԥnliyinin statistik qanunauy÷unluqlarÕ. 

Mutasiya dԥyiúkԥnliyi. Genom mutasiyasÕ. Xromo-

som mutasiyasÕ. Gen mutasiyasÕ. MutasiyalarÕn 

eksperimental yolla alÕnmasÕ. ørsiyyԥtli dԥyiúkԥnlikdԥ 

homoloji sÕralar qanunu. 

ørsiyyԥt vԥ dԥyiúkԥnliyin maddi ԥsaslarÕ. Genotip 

tam sistemdir. Sitoplazmatik irsiyyԥt. Genetika vԥ 

tԥkamül nԥzԥriyyԥsi. Populyasiya genetikasÕ.

 

 



BøTKø, HEYVAN VΨ MøKROORQANøZMLΨRøN 

SELEKSøYASI

 

Müasir seleksiyanÕn vԥzifԥlԥri. Mԥdԥni bitkilԥrin 

müxtԥliflik mԥrkԥzlԥri vԥ mԥnúԥyi. 

Bitki seleksiyasÕ. Bitki seleksiyasÕnÕn metodlarÕ. Çar-

paz tozlanan bitkilԥrin öz-özünԥ tozlanmasÕ. Heterozis ha-

disԥsi. Seçmԥ vԥ onun yaradÕcÕ rolu. Seçmԥnin effektiv-

liyi. Poliploidiya vԥ bitkilԥrin seleksiyasÕnda uzaq hib-

ridlԥúmԥ. ø.V.Miçurinin iúlԥri. Bitki seleksiyasÕ sahԥsindԥ 

Azԥrbaycan vԥ Rusiya alimlԥrinin nailiyyԥtlԥri. 

Heyvan seleksiyasÕ. HeyvandarlÕqda çarpazlaúmanÕn 

tiplԥri vԥ yetiúdirmԥ üsullarÕ. Ev heyvanlarÕnda 

heterozis. Nԥslԥ görԥ döllük heyvanlarÕn yoxlanÕlmasÕ. 

Yüksԥk mԥhsuldar ev heyvanÕ cinslԥrinin 

yaradÕlmasÕ. CinsarasÕ çarpazlaúma ԥsasÕnda alÕnmÕú 

cinslԥr. Ev heyvanlarÕnÕn uzaq hibridlԥúmԥsi. BalÕqlarÕn 

seleksiyasÕ. HeyvandarlÕqla mԥú÷ul olan Azԥrbaycan 

seleksiyaçÕlarÕnÕn nailiyyԥtlԥri. Biotexnologiya. Mikro-

orqanizmlԥrin seleksiyasÕ.

 

 

øNSANIN ΨMΨLΨ GΨLMΨSø  



VΨ TΨKAMÜLÜ

 

ønsanÕn ԥmԥlԥ gԥlmԥsi haqqÕnda ilk tԥsԥvvürlԥrin 

yaranmasÕ, insanla onur÷alÕ heyvanlarÕn ümumi 

oxúarlÕ÷Õ, insan vԥ heyvan rüúeymlԥrinin inkiúafÕnda 

olan oxúarlÕq. ønsan vԥ insanabԥnzԥr meymunlar arasÕn-

da oxúar vԥ fԥrqli cԥhԥtlԥr. ønsanÕn tԥkamülü, insan 

tԥkamülündԥ ԥmԥyin rolu, ictimai hԥyat tԥrzi. Birinci 

vԥ ikinci siqnal sistemi. ønsan tԥkamülünün istiqamԥt-

lԥri: ԥn qԥdim, qԥdim vԥ ilk müasir insanlar. ønsan 

irqlԥri vԥ irqçilik nԥzԥriyyԥsinin tԥnqidi. «ørq» anlayÕúÕ, 

müxtԥlif irqlԥrin yaranma sԥbԥblԥri.

 

 



EKOLOGøYANIN ΨSASLARI 

Orqanizm vԥ mühit. Ekoloji amillԥr. Riyazi 

modellԥúdirmԥ. øqlim amillԥri vԥ onlarÕn canlÕ tԥbiԥt 

üçün ԥhԥmiyyԥti. Tԥbiԥtin mövsüm dԥyiúikliklԥrinԥ 

orqanizmlԥrin uy÷unlaúmasÕ. Fotoperiodizm. Növ vԥ 

populyasiya, onlarÕn ekoloji xarakteristikasÕ. Tԥbiԥtdԥn 

sԥmԥrԥli istifadԥ. Bioloji müxtԥlifliyin saxlanÕlmasÕ. 

Ekoloji sistem vԥ ya biogeosenoz. Ekosistemin 

mԥhsuldarlÕ÷Õ, davamlÕlÕ÷Õ vԥ inkiúafÕ. ønsanlarÕn 

yaratdÕ÷Õ ekosistemlԥr.

 

 

tehsilim.info



TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

Biologiya

 

64 



BøOSFER HAQQINDA TΨLøMøN ΨSASLARI

 

Yer planetinin vԥ biosferin kԥmiyyԥt göstԥricilԥri. 

Biosfer vԥ onun sԥrhԥdlԥri. CanlÕ maddԥlԥrin xassԥlԥri. 

Quru sahԥnin vԥ okeanÕn biokütlԥsi. Planetin biokütlԥsinԥ 

insanÕn tԥsiri. Biosferdԥ maddԥlԥr dövriyyԥsi vԥ enerji 

çevrilmԥsi. AtomlarÕn biogen miqrasiyasÕ. Tԥbiԥtdԥ 

mikroorqanizmlԥrin rolu. Biosfer vԥ enerji çevrilmԥsi.  

Biosfer vԥ insan. Tԥbiԥtin quruluúu. Biomüxtԥliflik 

vԥ biosferin tԥkamülü. ønsan cԥmiyyԥtinin da÷ÕdÕcÕ 

fԥaliyyԥti. Tԥbiԥtlԥ insan cԥmiyyԥtinin qarúÕlÕqlÕ 

ԥlaqԥsi. Noosfer haqqÕnda tԥlim.

 

 



ʞ

DʞBGYYAT SGYAHISI 

 

ʞ

SAS ΨDΨBøYYAT 

 

1. ΨlΩkbΩrov U.K. vΩ b. Biologiya. BitkilΩr. ÜmumtΩhsil 

mΩktΩblΩrinin 6-cÕ sinfi üçün dΩrslik.  BakÕ: XΨZΨR, 

2008-ci il (“Abituriyent ʋ 1” 2012-ci ildΩ nΩúr edilmiú 

düzΩliúlΩrin nΩzΩrΩ alÕnmasÕ úΩrtilΩ) vΩ 2012-ci ilin 

nΩúri. 128 s.  

2. ΨlΩkbΩrov U.K. vΩ b. Biologiya. BitkilΩr (davamÕ), 

bakteriyalar, göbΩlΩklΩr. ÜmumtΩhsil mΩktΩblΩrinin 

7-ci sinfi üçün dΩrslik. BakÕ: XΨZΨR, 2008-ci il 

(“Abituriyent ʋ 1” 2012-ci ildΩ nΩúr edilmiú 

düzΩliúlΩrin nΩzΩrΩ alÕnmasÕ úΩrtilΩ) vΩ 2012-ci ilin 

nΩúri. 128 s. 

3. Sultanov R.L., ΨsΩdov E.S., Mahmudova K.F., 

MΩmmΩdova N.Ψ., HΩsrΩt A.ø. Zoologiya. 

ÜmumtΩhΩsil mΩktΩblΩrinin 7-ci sinfi üçün dΩrslik. 

BakÕ: ùΩrq-QΩrb, 2011.2012. 96 s. 

4. Sultanov R.L., ΨsΩdov E.S., Mahmudova K.F., 

MΩmmΩdova N.Ψ., HΩsrΩt A.ø. Zoologiya. 

ÜmumtΩhΩsil mΩktΩblΩrinin 8-ci sinfi üçün dΩrslik. 

BakÕ: ùΩrq-QΩrb, 2011. 2012. 2013. 160 s. 

5.   FΩrΩcov Ψ.N., SΩlimov R.A., Quliyev R.ø.  Biologiya. 

ønsan. ÜmumtΩhsil mΩktΩblΩrinin 9-cu siniflΩri üçün 

dΩrslik. BakÕ: ÇaúÕo÷lu, 2011. 2012. 144 s. 

6.  Babayev M.ù., Hüseynov Ψ.M., MΩmmΩdova N.Ψ.  

Ümumi biologiya. ÜmumtΩhsil mΩktΩblΩrinin 10-cu 

siniflΩri üçün dΩrslik. BakÕ: ÇaúÕo÷lu, 2010, 2012. 128 s. 

7. Babayev M.ù., Hüseynov Ψ.M., Mustafayev Q.T. 

HΩsrΩt A ø. Ümumi biologiya. ÜmumtΩhsil 

mΩktΩblΩrinin 11-ci siniflΩri üçün dΩrslik.   

BakÕ: ÇaúÕo÷lu, 2010-cu (“Abituriyent ʋ 1” 2012-ci 

ildΩ nΩúr edilmiú düzΩliúlΩrin nΩzΩrΩ alÕnmasÕ úΩrtilΩ) 

vΩ 2012-ci ilin nΩúri 128 s. 

8. MikayÕlov T., Seyidli Y., Quliyev Q., Mahmudov ù., 

HΩsrΩt A. ø., ΨhmΩdbΩyli X.E. Ümumi biologiya. 

ÜmumtΩhsil mΩktΩblΩrinin 10-cu sinfi üçün dΩrslik.  

BakÕ: BakÕ, 2010-cu (“Abituriyent ʋ 1” 2012-ci ildΩ 

nΩúr edilmiú düzΩliúlΩrin nΩzΩrΩ alÕnmasÕ úΩrtilΩ) vΩ 

2012-ci ilin nΩúri. 128 s. 

9. MikayÕlov T., Seyidli Y., Quliyev Q., Mahmudov ù., 

ΨlΩsgΩrova K ø., ΨhmΩdbΩyli X.E. Ümumi biologiya. 

ÜmumtΩhsil mΩktΩblΩrinin 11-ci sinfi üçün dΩrslik. 

BakÕ: BakÕ, 2010-cu (“Abituriyent ʋ 1” 2012-ci ildΩ 

nΩúr edilmiú düzΩliúlΩrin nΩzΩrΩ alÕnmasÕ úΩrtilΩ) 

2012-ci ilin nΩúri 128 s. 

 

ʞ

LAVΨ ΨDΨBøYYAT 

 

1. Biologiya. VI–XI siniflΩr üçün test tapúÕrÕ÷Õ 

toplularÕ. «Abituriyent» jurnalÕnÕn xüsusi 

buraxÕlÕúlarÕ. BakÕ, 2011-ci ilin nΩúri. 

2. BøOLOGøYA. BitkilΩr, Bakteriyalar, GöbΩlΩklΩr, 

ùibyΩlΩr. TQDK – «Abituriyent» (tΩrtibçilΩr: 

Eybatov T.M., MΩmmΩdxanlÕ T.Ψ.) BakÕ:  

ùΩrq-QΩrb, 2010. 195 s. 

3. BøOLOGøYA. Zoologiya TQDK  – «Abituriyent» 

(tΩrtibçilΩr: Eybatov T.M., MΩmmΩdxanlÕ T.Ψ.)  

BakÕ: ùΩrq-QΩrb, 2010. 391 s. 

4. BøOLOGøYA. ønsan biologiyasÕ.  

TQDK – «Abituriyent» (tΩrtibçilΩr: Eybatov T.M., 

MΩmmΩdxanlÕ T.Ψ.) BakÕ: ùΩrq-QΩrb, 2012.  

5. ÜMUMø BøOLOGøYA. TQDK – «Abituriyent» 

(tΩrtibçilΩr: Eybatov T.M., MΩmmΩdxanlÕ T.Ψ.) BakÕ: 

ùΩrq-QΩrb, 2011. 408 s.  

 

 



 

 

Biologiya fΩnnindΩn qΩbul imtahanÕ 



proqramÕ AzΩrbaycan RespublikasÕ TΩhsil 

Nazirliyinin tΩsdiq etdiyi ümumtΩhsil 

mΩktΩblΩrinin fΩnn proqramlarÕ  vΩ yeni 

dΩrsliklΩr ΩsasÕnda hazÕrlanmÕú, TΩlΩbΩ 

QΩbulu üzrΩ DövlΩt KomissiyasÕnÕn biologiya 

fΩnni üzrΩ elmi-metodiki seminarÕnda geniú 

müzakirΩlΩrdΩn sonra qΩbul olunmuúdur. 

 

SeminarÕn rΩhbΩri b.e.n. T.Ψ.MΩmmΩdxanlÕ. 

 

TΩlΩbΩ QΩbulu üzrΩ DövlΩt KomissiyasÕnÕn 

rΩhbΩrliyi proqramÕn tΩrtibindΩ vΩ 

tΩkmillΩúdirilmΩsindΩ zΩhmΩti olan seminar 

iútirakçÕlarÕna dΩrin minnΩtdarlÕ÷ÕnÕ bildirir. 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

tehsilim.info


 

TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

65 



GEOXRONOLOJø CӁDVӁL 

 

EONLAR 

ERALAR 

AdÕ vӂ 

davamiy-

yӂti 

mln. illӂr 

YaúÕ 

mln. 

illӂr 

Dövrlӂr vӂ 

onlarÕn 

davamiyyӂti 

mln. illӂr 

Heyvanlar alӂminin dӂyiúmӂsi vӂ ӂn vacib aromorfozlar 

Bitkilӂr, göbӂlӂklӂr vӂ 

bakteriyalar alӂmlӂrinin 

dӂyiúmӂsi vӂ ӂn vacib 

aromorfozlar 

Antropogen, 

1,8 

ønsanÕn ӂmӂlӂ gӂlmӂsi vӂ inkiúafÕ. Heyvanlar vӂ bitkilӂr alӂmi 

müasir görkӂm almÕúdÕr. 



økinci siqnal sistemi yaranÕr. Süni seçmӂ yaranÕr. 

Neogen, 

23,5 

Mӂmӂlilӂrin vӂ quúlarÕn hökmranlÕ÷Õ. Driopiteklӂrin vӂ 

avstralopiteklӂrin meydana çÕxmasÕ. 

Kaynozoy 

(yeni hӂyat) 



~ 67 

 

67 

Paleogen, 

42 

Quyruqlu lemurlarÕn, uzunpӂncӂlilӂrin, sonralar – 



parapiteklӂrin meydana çÕxmasÕ. Cücülӂrin gur inkiúafÕ. 

øri sürünӂnlӂrin nӂsli kӂsilmӂkdӂ davam edir. BaúÕayaqlÕ 

molyuskalarÕn bir çox qruplarÕ yox olur. Primatlarda 

caynaqlar yastÕ dÕrnaqlarla ӂvӂz olunur. 

Müasir bitki alӂmi formalaúÕr. Yeni 

bitki úöbӂlӂrinin vӂ siniflӂrinin ӂmӂlӂ 

gӂlmӂsinӂ sӂbӂb ola bilӂn 

aromorfozlar baú vermӂmiúdir. 

Neogenin sonunda tayqa vӂ tundra 

ӂmӂlӂ gӂlir. Antropogendӂ müasir 

bitki qruplaúmalarÕ formalaúÕr. 



Tӂbaúir, 

70 

Diúli quúlarÕn hӂlӂ dӂ yayÕlmasÕna baxmayaraq ali mӂmӂlilӂrin 

vӂ ӂsl quúlarÕn meydana çÕxmasÕ. Sümüklü 

balÕqlar üstünlük tӂúkil edir. 

Mӂmӂlilӂrdӂ plasenta, göbӂk ciyӂsi formalaúÕr, ӂmcӂklӂr vӂ 

dodaqlar ӂmӂlӂ gӂlir. Quúlarda içi boú sümüklӂr vӂ hava 

kisӂlӂri ӂmӂlӂ gӂlir. TozlayÕcÕ cücülӂr meydana çÕxÕr. 

ÖrtülütoxumlularÕn (ikilӂpӂlilӂr 

vӂ birlӂpӂlilӂr siniflӂri) meydana 

çÕxmasÕ vӂ geniú yayÕlmasÕ. økiqat 

mayalanma meydana çÕxÕr. Çiçӂk 

vӂ meyvӂ yaranÕr. Cücülӂr 

vasitӂsilӂ tozlanma meydana 

çÕxÕr. QÕjÕlarÕn vӂ çÕlpaqtoxumlularÕn 

sürӂtlӂ azalmasÕ. 

Yura, 

58 

Arxeopteriksin meydana çÕxmasÕ. Sürünӂnlӂrin hökmranlÕ÷Õ. 

BaúÕayaqlÕ molyuskalarÕn gur inkiúafÕ. 



Uçan onur÷alÕlar yaranÕr. Lӂlӂklӂr vӂ pӂncӂ lülӂsi meydana 

çÕxÕr. 


ÇÕlpaqtoxumlular vӂ qÕjÕlar geniú 

yayÕlmÕúdÕr. Botanik-co÷rafi 

zonallÕ÷Õn formalaúmasÕ. 

Mezozoy 

(orta hӂyat) 



~ 163 

 

230 

Trias, 

35 

ølk mӂmӂlilӂrin, ӂsl sümüklü balÕqlarÕn meydana çÕxmasÕ. 

østiqanlÕlÕq, diafraqma, xarici qulaq, süd vӂzilӂri,  baú 

beyin qabÕ÷Õ vӂ tük örtüyü ӂmӂlӂ gӂlir. Mӂmӂlilӂrdӂ üçüncü 

göz qapa÷Õ rudimentӂ çevrilir. Dövrün axÕrÕnda timsahlar ӂmӂlӂ 

gӂlir. 

Toxumlu qÕjÕlarÕn yox olmasÕ. 



Perm, 

55 

Sürünӂnlӂrin sürӂtlӂ inkiúafÕ. YÕrtÕcÕdiúli sürünӂnlӂrin yaranmasÕ. 

Trilobitlӂrin nӂslinin kӂsilmӂsi. 

Diúlӂrin ixtisaslaúmasÕ baú verir. Kӂsici, köpӂk vӂ azÕ diúlӂri 

meydana çÕxÕr. 

Daú-kömür meúӂlӂrinin yox olmasÕ. 

ÇÕlpaqtoxumlu floranÕn zӂnginliyi. 



Daú-kömür, 

65 – 75 

Suda-quruda yaúayanlarÕn inkiúaf dövrü. ølk sürünӂnlӂrin 

ӂmӂlӂ gӂlmӂsi. Cücülӂrin uçan formalarÕnÕn, habelӂ 

hörümçӂklӂrin meydana çÕxmasÕ. Trilobitlӂrin azalmasÕ. Dӂrinin 



buynuz qatÕ vӂ caynaqlar yaranÕr. Döú qӂfӂsi formalaúÕr. 

Ürӂkdӂ mӂdӂciklӂr arasÕnda arakӂsmӂ ӂmӂlӂ gӂlir. 

QÕjÕkimilӂrin inkiúaf dövrü.  

ølk iynӂyarpaqlÕ bitkilӂr yaranÕr. 

Devon, 

60 

ÇoxayaqlÕlarÕn yaranmasÕ. Zirehlilӂrin inkiúaf dövrü. QÕ÷ÕrdaqlÕ 

balÕqlarÕn yaranmasÕ (onlarÕn ӂcdadlarÕnda sümük var idi). 

Pӂncӂüzgӂcli balÕqlarÕn meydana çÕxmasÕ. ølk quruda yaúa-

yan onur÷alÕlarÕn – steqosefallarÕn meydana çÕxmasÕ. Onur÷a-

lÕlarda a÷ciyӂrlӂrin, iki qan dövranÕnÕn, oynaqlarÕn, borulu 

sümüklӂrin ӂmӂlӂ gӂlmӂsi. Göz qapaqlarÕ meydana çÕxÕr. 

Quruda ali sporlularÕn yayÕlmasÕ.  



QÕjÕlarÕn vӂ qatÕrquyru÷ularÕn 

meydana çÕxmasÕ. Toxumlu qÕjÕlar 

(ilk çÕlpaqtoxumlular) meydana çÕxÕr. 

Çarpaz tozlanma yaranÕr. 

Toxumun, yumurtacÕ÷Õn, mil 

kök sisteminin meydana çÕxmasÕ. 

Silur, 

30 

MӂrcanlarÕn, trilobitlӂrin gur inkiúafÕ. ølk dӂfӂ  bu÷umayaqlÕlar vӂ 

mollyuskalar quruya çÕxÕr vӂ onlarda hava ilӂ tӂnӂffüs 

orqanlarÕ  yaranÕr. (ilk qanadsÕz cücülӂr  vӂ ӂn qӂdim 

hörümçӂkkimilӂr- ӂqrӂblӂr meydana çÕxÕr). ølk çӂnӂa÷ÕzlÕ 

onur÷alÕlarÕn meydana çÕxmasÕ. 

YosunlarÕn geniú yayÕlmasÕ. 

PlaunlarÕn ot vӂ a÷ac formalarÕnÕn 

yaranmasÕ. 

Ordovik – 60 

Dӂniz onur÷asÕzlarÕnÕn gur inkiúafÕ dövrü. Trilobitlӂr geniú 

yayÕlmÕúdÕr. Çӂnӂsiz onur÷alÕlarÕn – zirehlilӂrin meydana 

çÕxmasÕ. Onur÷a yaranÕr. ølk dӂfӂ onur÷alÕlarda sümük 

toxumasÕ yaranÕr. 

Bitkilӂrin quruya çÕxmasÕ – psilofit 

vӂ mamÕrlarÕn. YaúÕl, qonur vӂ 

qÕrmÕzÕ yosunlarÕn gur inkiúafÕ vӂ 

çoxúӂkilliliyi. ølk toxumalarÕn (örtük, 

mexaniki vӂ ötürücü) vӂ ilk 

orqanlarÕn (yarpaq vӂ gövdӂnin

ӂmӂlӂ gӂlmӂsi. Göbӂlӂklӂrin quruya 

çÕxmasÕ guman olunur. 



FANEROZOY

 

Paleozoy 

(qӂdim 

hӂyat) 


~ 340 

Ola 

bilsin 

570 

Kembri – 70 

Dӂniz onur÷asÕzlarÕnÕn gur inkiúafÕ vӂ trilobitlӂrin geniú 

yayÕlmasÕ. Mineral xarici skeletlӂrin (çanaqlar), sonra xarici 

xitin skeletlӂrin yaranmasÕ. Mӂrcan qayalarÕnÕn yaranmasÕ. 

YaúÕl, qonur vӂ qÕrmÕzÕ yosunlarÕn 

gur inkiúafÕ vӂ çoxúӂkilliliyi. 



 

Proterozoy 

(ilk hӂyat) 



~ 2000 

 

 

2700 

 

CanlÕlarÕn bitki vӂ heyvan alӂmlӂrinӂ ayrÕlmasÕ. Çoxhüceyrӂli 



orqanizmlӂr meydana çÕxÕr. Onur÷asÕzlarÕn bütün tiplӂri yaranÕr. 

ølk xordalÕlarÕn – kӂllӂsizlӂr yarÕmtipinin meydana çÕxmasÕ. 

Heyvan hüceyrӂsi formalaúÕr. Hüceyrӂ ixtisaslaúmasÕ yaranÕr. 



Toxuma, orqanlar, orqanlar sistemlӂri vӂ qan dövranÕ 

meydana çÕxÕr. Daxili skelet – xorda yaranÕr. Qӂlsӂmӂlӂr 

meydana çÕxÕr. 

Bitki hüceyrӂsinin yaranmasÕ. ølk 

ibtidai göbӂlӂklӂrin (göbӂlӂklӂr 

alӂmi) yaranmasÕ. Birhüceyrӂli 

yosunlar ӂmӂlӂ gӂlir. EranÕn 

axÕrÕnda sapúӂkilli yosunlarÕn 

meydana çÕxmasÕ güman olunur. 

Bӂzi bakteriyalarÕn quruya çÕxmasl 

güman edilir. 

Arxey erasÕnÕn axÕrÕ, proterozoyun 

ӂvvӂli

 

Guman olunur ki, hüceyrӂdӂ nüvӂ yaranÕr (ilk eukariotlar). Diploid orqanizmlӂrin meydana çÕxmasÕ. 

(elmi cӂhӂtdӂn sübut olunmayÕb) 

KRøPTOZOY

 

Arxey 



~ 1000 

Ola 

bilsin 

ki, 

3900-

3500  

 

Hӂyat izlӂri çox azdÕr. 

ølk hüceyrӂ strukturlarÕnÕn ӂmӂlӂ gӂlmӂsi. ørsiliyin yaranmasÕ vӂ bütün canlÕ orqanizmlӂrin 

filogenezinin baúlanmasÕ. ølk hüceyrӂlӂrin  - prokariotlarÕn yaranmasÕ vӂ gur inkiúafÕ. Xemosintez 



vӂ fotosintezin meydana çÕxmasÕ (bakteriyalarda vӂ göy yaúÕl yosunlarda). ølk çöküntü süxurlarÕnÕn 

yaranmasÕ. Atmosferdӂ CO

2

-nin qatÕlÕ÷Õ azalma÷a, oksigenin qatÕlÕ÷Õ artma÷a baúlayÕr. Yaúamaq 



u÷runda mübarizӂ vӂ tӂbii seçmӂ baúlanÕr. 

QADEY 

Katarxey 

4600-

3900  

 

Yer-Ay sisteminin formalaúmasÕ. 4 milyard il bundan qabaq Yerin meteorit bombardmanÕ baúa çatÕr.  



4 milyard il bundan qabaq okeanlar ӂmӂlӂ gӂlir. Hӂyat izlӂri hӂlӂ yoxdur, lakin ola bilsin ki, su 

hövzӂlӂrindӂ üzvi maddӂlӂrin toplanmasÕ baú verir. 



 

tehsilim.info



Dostları ilə paylaş:


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə