Õpetamise metoodika. 2. 03. 92. Spb Zuev loengut
Yüklə 103,98 Kb.
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- See on diplomitöö plaan-tehnoloogia! ***
|
Õpetamise metoodika. 12.03.92.SPb Zuev 8 loengut 1)Õpetamise spetsiaalne metoodika. 2)Sotsiaalpoliitiliste distsipliinide kategoorilise aparaadi iseärasused. Kasvatamise teooria. Pedakoogika – Kooliasjandus Didaktika – teooria – haridus
Metoodika – vormid, meetodid, õppevahendid. Teadmiste allikas - sõnaline, näitlik, praktiline (sõna, kujund, katse) Õppetöö etappid – õpetamise ettevalmistamise ja materjali meeldejätmise viisid
Vormid – orgaanilised vormid, mille kaudu teostatakse õppeprotsessi. Loengud, seminarid, ekskursioonid, praktilised tööd. Meetodid – kõik, mis õpetaja võtab ette, et õpilased suurimal määral omandaksid antavat materjali. Õpetamise vahendid – aine esitamiseks mõeldud tehnilised vahendid, Töö programm – täpsustav õpeprogramm õppejõule Bakalaur – esmane kõrgharidus (4 a.) Magister – teaduslikuks tööks valmis, et minna aspirantuuri (6.a.) Humaniseerimine – maailmavaate kujundamine Gnoseoloogia – tõe probleemid, tegelikkuse probleem Loogika – sidemete probleemid.
Riiklik normatiivne dokument. Teiste õppeainete Õppeained õppeprogramm Tööprogramm
Programm Aine konkreetne metoodika Kalendaarne plaan Didaktika Kvalifikatsiooni tõstmine Skeem:3
Aine konkreetne metoodika - õppeprotsess – õppurid.
Skeem.4.Poliitiliste teadmiste koht poliitiliste teaduste süsteemis. Ajaloolis Üldine politoloogia Igapäevaselt tarvitatavad poliitilised Poliitiline uuringud. Sissejuhatus
Rahvusvaheliste suhete teooria Poliitiline psühholoogia. Skeem.5. Ühiskondlike suhete struktuur. Suhted Suhete objekt. Vaimsed Vaimsete väärtuste tootmine ja jaotamine Poliitilised Võim (riiklik) Sotsiaalsed Koht ühiskondlike suhete süsteemis Majanduslikud Totmine, tarbimine ja materjaalsete hüvede vahetus. Skeem:6. Mõistete määramine. Mõiste kindlaksmääramine. Kindlaksmääratav mõiste – liigi tunnus- Neid määratlevad mõisted.
Skeemi vasakpoolne osa peab vastama mahult parempoolsele osale. V.F. Šatalov.
Avatud mõtete tunnid. Need lasevad kasutada tundides populaarteaduslikku kirjandust. Sel juhul kontrollitakse õpetaja meisterlikkust kõige karmimal kombel. Säästlik pedagoogika. Juba mõne nädala pärast tunnetavad õpilased üllatusega, et nende kohtadelt vastates tehtud vigadesse suhtub õpetaja heatahtlikult, tegemata õelaid märkusi. Iga õpilane tunneb siis end kiidetuna. Ebatavaline jääb alati paremini meelde. Vastuvõtlikkuse kindlad abimehed – tugimärgid. Näide teleskoobist: 1.vaatenurk 2.Kosmose sügavus 3.Astrograafia 4.Klaasist raamatukogud 5.fotoelemendid 6.kellamehanism 7.Radioteleskoobid 8.Radiolokatsioon. Nägemismälu – kindel mehhanism. Kompaktsed tugisignaalid võivad töötada kindlalt vaid siis, kui nad saavad metodoloogilise süsteemi terviku kohustuslikuks osaks. 17.03.92.SPb. vaimsed - usulised Vaimsed -õiguslikud Teadmised -moraalsed poliitilised
Sotsiaalne organisatsioon Materjaalsed Isiksus -rahanduslikud Majand. – materjaalsed -tehnilised Vormid Organisatsioon Võimu päritolu (tulevane, ideaalne) Võim Riik
Tahe Objektiivne Seadus Võimu alused: majanduslikud Sotsiaalsed Materjaalsed Õiguslikud Moraalsed Vaimsed Religioossed Joonis:(lk40) Nõudmised Valitsusele rahvale
Alamate poolt Suhtumine revolutsiooni (ülestõusu) .-. - teadusse. Mõiste on loogiline moodustis. Teema: Loengu metoodika. Metoodiline ülestähendus Struktueeritud skeem Tsenaariumi elementidega konspekt.
1)Metodoloogilised märkmed.(tabel) Skeemi struktuur ja sisu. 1.Õppematerjalidega varustatuse tase 3.Soovitatav kirjandus. 2.Teema alajaotustesse jaotamine: a)leksikaliseks b)praktiliseks c)iseseisvaks tööks.
selle ülesanded. 1.Sissejuhatav sõna. 4.Põhiküsimuste esile toomine. 2.Loengute plaan. 5.Materjali esitamise viisi kindlaksmääramine: 4.Lähtemõiste valik ja analüüs. a)reproduktiivne b)otsiv
b)struktuurne loogiline skeem c)tugisignaalide kasutamine.
Skeem õpetamise metoodikast. I Pedagoogika Didaktika Metoodika Konkreetne metoodika- vormid, viisid, meetodid ja nende kasutamise võtted. II Õpetamine – mõiste koos selle metodoloogilise funktsiooniga. Materjali süstematiseerimine – uuringu asja kindlaksmääramine. Mõiste määratlusele vastavuse kindlaksmääramine. Mahtude, erineva sisu ja tunnuste sisuline võrdsus. Terminite selgitamine. III Poliitiliste (kategooriate) mõisteteiseärasused.
Poliitika = Võim – selle suhe IV Poliitika ja võimu määratlemine. Lähenemisnurkade mitmekesisus. Didaktilised (õpetuslikud) tagajärjed. 27.03.92. Näide kahe mõistega: Respublika – ajalooline käsitlus, pikk seletus Respublika – politikas, lõhike seletus. Iga tund peab algama eelmise meeldetuletusest. - metodoloogiline ülestähendus Loengu detailne metoodika: - struktuurne-loogiline skeem
Funktsioon 1)Moodustav. 2)Kasvatav 3)Metoodiline 4)Retooriline (kõnekunst) Tsenaariumi elementidega konspekt.
2.Teesid. 3.Plaani väljatöötamine. 4.Kuulajatele küsimuste formuleerimine. (Olla ettevaatlik, mõõdukas ja see võib ka ettekande osana esineda). Viidates loengule, põhimõistetele toetudes, selle meelde tuletamine. Šatalovi meetod: 1) Šatalovi meetodi printsiibid. 2)Tugimõistete koht Šatalovi meetodis (tingmärgid) Šatalovi meetod toetub printsiipidele:
2)Konfliktituse printsiip. 3)Vahetpidamatu kontrolli printsiip (kuulajate osavõtu kontroll 100%). 4)Teadmiste pidev (katkematu) omandamine. 5)Avatud perspektiivide printsiip. (Igaüks teab, mis on teadmine. Tasuks on valikuvõimalused.) 6)Avalikkuse printsiip (Iga hinnet põhjendatakse ja õpetaja on valmis kuulama iga õpilase arvamust, et oma motiive põhjendada). Metoodika kesksed tugisignaalid (endale mõeldud tingmärgid). 1)Nad peavad omama mingit ebatavalist kuju, et ei tähendaks miskit muud. Parem on need joonistada erivärvilistena. Näiteks: Oli joonistatud kolm vene tähestiku tähte ja rooma numbrida I. See pidi tähendama., et Peeter I oli kaks vaenlast Läänes Rootslane ja Lõunas Türklane. (Naljakas on see, et vene keeles algab rootslase nimi Ш ja türklase nimi m, st. tagurpidi rootslase tähis.) 2)Kõikuv (tuleks kirjutada nii, et üks täht üleval ja teine all, nii et kirjapilt kõiguks) 3) Ajaloo konspektis võib kirjeldada tatarlaste teekonda Kaasanisse nõnda: Tähest R tõmmata kaarnool täheni K. (LK 44). Iga lektor omab (teeb) loenguplaani, esinemiseks ja arvestab kuulajaskonnaga. Näide 1.(Olemasolev näide täiesti kasutamiskõlbmatu –desifreerimatu) Nõue: Loeng võib olla aeglane ja pikk. Loeng võib koosneda lühikestest põhitõdedest, mida korratakse mitmeid kordi. Lektor joonistab oma märgid tahvlile-ekraanile ja palub kuulajatel leida neile õpikust-raamatust seletus. Neist märkidest eeskuju võttes peab suutma loetut konspekteerima ja seda hiljem desifreerima. Mitte ainult tingmärgid ei pea olema meeldejäävad, vaid ka õpitav tekst peab olema nendega seletatav. ***
Teema: Informaatiline loenguline potensiaal loengul. 03.04.92.SPb. 1)Metodoloogiline märkide tähendus õppeprotsessis. 2)Informatsiooniline kultuur loengutel. 3)Nõndanimetatud problemaatiliste loengute lugemisest .
Seotud informatsioon on kui erinevate objektide kogum. Iga ese omab oma potensiaalset infot. Ilma tunnetades, me saame antud olukorrast infot ja võime teda kasutada edasises elus orjenteerumiseks. On kolm teadmiste gruppi. 1)Ikoonilised märgid. 2)skemaatilised märgid. 3)sümboolsed märgid. Et saada „sümboolset märki on vaja märkimise akti, mille kaudu kujutis kujutab tinglikult objekti ( „Wari“.). 2)Sümboliks (märgiks) võib olla mitte ainult reaalne objekt, võib olla mõeldav ka fantaasia poolt loodud märk. 3)Tegeledes sümbolite ja märkidega, kogeme mugavustamist, mis aitab infot lühendada (ruumiliselt kokku suruda). Sümboleid-märke kasutades saab eraldada põhilised ja kõrvalised teksti osad.
Pol = riigivõim. Märk on infokandja, mile kaudu inimesed suhtlevad ühiskonnas. Reproduktiivne: Faktoloogiline- esmased Teoreetiline - Reflektoorsed - teisejärgulised Aga lektori poolsest küljest vaadates: Teostatakse esmase informatsiooni loogilist analüüsi, selle mõtestamist kuulajate poolt. Peale selle – generatiivne informeeritus. Teksti informatsiooniline mahtuvus = informatsiooni hulk, millist tekst sisaldab. Deskriptorid – tähenduslikud ja abisõnad, millised koosluses deskriptoritega annavad uued deskriptorid. Informatiivsus – kasutajale mõeldud informatsiooni hulgaline maht . Tesaurus – teksti sõnastik Teksti elemendid – teksti lihtsaim mõtteline osa, mis on konsentreeritud deskripti ümber. Informatsiooniline otsingu kujund – tekstis sislduvate diskriptorite hulk. Tähendus – mõistmine, meeldetuletamine, taasesitamine. Mõistmine – ümberkujundamine, intrepreerimine, ettepank. Rakendamine – oskus kasutada üldist, olukord konkreetsetes tingimusates. Analüüs – osadeks jaotamine, selle printsiipide ja seoste väljaselgitamine. Süntees – väljatöötamine ja rakendamine seatud eesmärgil. Hinnang – Otsuse väljatöötamine. Müra – arusaamist moonutav viga, iga ebaõige võte, mis tekitavad barjääre. I tase on „Teadmine“ – faktiline ja teoreetiline informatsioon. Nõudmine – kindlustada optimaalne informatsiooni maht.
2-nende täpne kindlaksmääramine. 3-Loengu tekst peab olema struktureeritud. 4-Tekst peab vastama välistele iseloomujoontele. 5-Püüda hoiduda mitteinstrumentaalsetest väljaütlemistest. 6-Arvestada aine siseseid sidemeid. Hinnangu kriteeriumid. Informatiivsuse ja loengu mahu suhe. Hinnanguks palju diskriptoreid ja palju muid võrdseid mõisteid. Passiivsus on seotud kuulajate vähese informatsiooni meelde jätmise püüdega. Algul kardetakse uusi mõisteid. Kuulajata ebaratsionaalsus väljendub selles, et ta pöörab loengul liigset tähelepanu sõnade tähendusele. Puudub ümberkorrigeerimise pingutus, selleks, et - praktiline mõte märk – sisu - mõiste
***
Loeng. Reflektiivne Nõudnine Optimaalse informeerituse kindlustamine Vahendid Esitatavast materjalist ettejõudmine. 1)Loomingulise olukorra loomine. Assotsatsioonid Nähtuse koha kindlaksmääramine Süsteemis. 2)Analoogilised näited. 3)Tõestuse loogilised võtted.
I2
L= - In
In – kogu informatsioon. (lk. 49) ***
Joonis. Taastootev Teadmised Elementaarne looming Tootev 1 Kasutamine Valmis teadmised Mõistmine Assotsiatiivne looming. Tootev 2 analüüs Kriitiline mõtlemine Süntees
Hinnang Evristiline meetod mitteteadmiselt teadmisele üleminekuks. (Suunavate küsimuste teel uute teadmisteni Jõudmise viis). ***
2.Eristab fakte ja oletusi. 3.Toob välja põhjus-tagajärg sidemed. 4.Selgitab välja vead. 5.Eristab põhjendatu ja põhjendamatu. 6.Formuleerib põhjendatud järeldused. Preduktiivne- Assotsiatiivne Loominguline - Evristiline (Viimases grupis toimivad sidemed risti) (lk50) *** Joonis. Algorütmiline (Taastootev) Teadmiste toomise Faktiline Esitlemise vorm Viisid Teoreetiline Evristiline (tootev)
Töödeldav Ülemine lubatav piir III Inf. Ülemine normaalne piir IV II
Alumine lubatav piir Toodav informatsioon (Bit , ) I reziimi piirides – alakoormused
3)Õpetamise probleemid. „Problemaatilised loengud“. 1.On kaks arvamust (suunda), et probleemne õpe on siis, kui ei loeta tervet kursust, vaid valitakse mingi kriteeriumi alusel üksikud loengud ja vaid neid esitatakse. 2.Arvatakse veel, et õpetamine koos kuulajatega lahendab mingeid keerulisi küsimusi. (Zujev arvab, et kumbki ei ole (õige) korrektne meetod. Joonis. Kõikehaarav Hüppeline õppeprotsess Õppeprotsessis 1,2,3,4,5, 1, 3, 5, 6,7,8,9,10, 11,12,13,14,15, 7, 9, 16,17,18,19,20. 11, 13, 15, 17, 19. (lk 53)
„Saarekeste“ moodustamise meetod. 1.Ajutine ja esemelisloogiline järjepidevus. 2.Näidise valik (tüüpilise). Kriteeriumid: 1)Fundamentaalsus 2)Aktuaalsus 3)Uudsus 4)Keerukus 5)Küsimuste lahendmatus. Teaduslike- ja õppeolukordade erinevused. Kategoriad Teaduslike probleemide iseärasused. Õppe-probleemsete olukordade Iseärasused. Eesmärk Printsipiaalselt uute faktide ja sead- Omandatakse olemasolevaid uste avastamine. Teadmisi ja kogemust. Tulemuse Objektiivseks ülekasvamine õpetavateks teadmisteks olulisus.. (teaduslik teadmiste süsteem) ülekasvamine. Juhtimine Iseseisev otsing Õpetaja juhtimise all Eelkäiad 1.Teaduslikud teadmised ja 1.teadmised saadakse valmis meetodid. 2.Uus sobitatakse kujul 2. Võetakse omaks vaid oma teaduslikku süsteemiga. teaduslikult tunnustatud teadmisi. (Probleem luuakse kunstlikult). ***
Probleemne olukord. 1.Oootamatu olukord. 2.Konflikti olukord, mil järeldus on tuntuga vasturääkivuses. 3.Kindlaksmääramatuse ja ümberlükkamatuse olukord. Kui õppejõud on loonud probleemse olukorra, siis ta peab koos õpilastega seda arutama. Probleemse situatsiooni järjestikulise lahendamise skeem. 1.Küsimuse ülesseadmine. 2.Probleemi formuleerimine. 3.Probleemi aktuaalsuse näitamine. 4.Teada olevate teadmiste ja puuduvate teadmiste ringi kindlaksmääramine. 5.Hüpoteesi ülesseadmine. 6.Lahendamise meetodite (viiside) otsimine. 7.Hüpoteesi tõestamine või ümberlükkamie. 8.Probleemi lahendamise variant. 9.Lahenduse kontrollimine. 10.Saadud lahenduse lülitamine teadmiste süsteemiga. Ülemineku vormid. Teadmiselt – mitteteadmisele.
See on diplomitöö plaan-tehnoloogia! *** Teema: Loeng. 14.04.92.SPb. 1.1)Eesmärk: Mingi materjali esitamine. 2)Teksti seletamine. 3)reflektoorne informatsioon. 2.Ülesandesse kaasamine (loengus kaasa mõtlema ahvatlemine). 3.Informatsiooni sisu järgi liigitamine. Iseloomustus: Informatsioon. Informatsioon – teadmised Infomahukus - meeldejätmine Informatiivsus – mõistmine Ootamatuse Informatsioon - analüüs -süntees
- hinnang Loeng:
Esitamine kirjeldus meeldejätmine
Refleksoorne selgitamine mõistmine Ülesande andmine probleemse algoritmid Olukorra Evristika. Loomine Üldine loengu informatsiooniline hinnang. Struktuurne loogiline skeem. Läänes on moes anda loengule „Õppe eesmärke“ 1.Õpetaja tegevuse kaudu. 2.Õpitava sisu kaudu. 3.Õpilase siseprotsesside kaudu. 4.Õppurite õppetegevuse kaudu. 5.Õpilase edenemise ja arengu nihke kaudu, mis on ilmnenud tema tegevuses. Taksonoomia – Õppeprotsessis õppetöö sihi õigesse kohta panek. Õpilaste tegevuse kaudu eesmärgi struktuuri kindlaksmääramine. Tähendus. Meeldejätmine, meeldetuletamine, Taaskordamine. Skeemide ja graafikute Sõnalise materjali faktide ja reeglite
Oskus konkreetses olukorras Oskus eeldatavalt kirjeldada antud andmetest tulenevaid tagajärgi kasutada üldisi seisukohti. Analüüs. Mõista uutes tingimustes ja konkreetses olukorras Seadusi, meetodeid, protseduure Analüüs Toob välja varjatud variandid, aitab leida vigu arutluste loogikas. Näeb erinevust põhjusel ja tagajärjel. Süntees Oskus materjali Kombineerida. Kirjutab loomingulisi töid, teeb ettekandeid, kasutab erinevate valdkondade teadmisi, et lahendada antud ülesannet. Loogika, järelduste vastavus andmetele ja tulemuste märkimisväärsusele.
***
Eesmärkide loetelu. Analüüsitava eesmärgi valik. Ajurünnak. 1)Kriitika ei ole lubatud. 2)Soositud on varem käsitlematud valdkonnad, lahendusviisid (fantaasia vabadus) 3)Ideede hulk ei ole piiratud. 4)Ideesid kombineeritakse. Üldiste terminite õppimine on õppetöö eesmärgiks = Õppetöö indefitseeriv eesmärk.
2)Ajalooliste nähtuste tundmaõppimine. Oodatav tulemus.
2)Selgitada ja näha ette tagajärgi. 3)Moodustada väide.
Küsimus ja ülesanne õppeprotsessis. 1)Küsimuse didaktiline roll. Küsimuse struktuur Skeem. S – R ? S – mõttlelise asetuse alus nõnda-nagu. siin on keskendatud teadmine, milline peab olema täidetud küsimuse kaudu. R – sisaldab küsitava sisu s.t. seda, mis on vaja küsimusega välja selgitada. Küsimuse kohustuslikuks osaks on tulevase vastuse S. R – on asendatud kas küsisõnaga, või siis on antud võimalik (S ja R vaheline side on määramatu) Mis on S? S on R?
Millised S on R? Küsimuste grupp sõltuvalt nende didaktilisest rollist silmnähtavasse. Küsimus –probleem küsimus ülesanne küsimus vastus Teadmiste vormid. Loeng Konsultatsioon seminariks Seminar, eksam, arvestus.’ Otsingu suuna näitamine eesmärgil, et: Teha uuringuid Kuulajate iseseisva töö organiseerimiseks kuulajate tegevuse Kontrolliks. Puudujäävate teadmiste täiendamise viisid. Teoreetiline õppejõu ning Kuulaja Õppejõud lisab katselisel teel. kuulaja otsing. iseseisev otsing.
Olukorra iseloom. Enamalt määramatu Alternatiivselt määramatu I III
Enamalt määramatu II Võetakse arvesse küsiimuse imperatiivset rolli. Ülesande lahendamise viisid. Algorütmilised Evristilised „allikad“
teadmine. 1)olemasolevate ja hädavajalike teadmiste... vahel; Metodoloogilised 2)olemasolevate ja hädavajalike teadmised. kogemuste vahel; Objekti käitumise iseärasuste 3)arvesse võetud ja arvesse võtmata tundmine tüüpilistes faktorite vahel. tingimustes.
väljatöötatud tekstidele, 5)teooria ja praktika vahel; skeemidele, eeskirjadele, milliseid rakendatakse ülesande lahendamisel. 6)väärtuste orjentatsiooni ja reaalsuse vahel. Ülesannete liigid: 1.Ülesanne teksti tundmisest. 2.Teksti seletamise ülesanne. 3.Mitmete vastusevariantide hulgast õige vastuse leidmise ülesanne. 4.Skeemi ja tabeli koostamise ülesanne. 5.Vaidluse lahendamise ülesanne. 6.Rolli järgi lahenduse leidmise ülesanne (Valida roll ja selle abil tegutseda). 7.Sündmuse, teksti analüüsimise ja hinnangu andmise ülesanne.
Teema. Ühiskondlik-poliitilise aine õpetamise metoodika. 22.04.92.SPb. Metoodika.
Kes oli Ameerikas liikumapanev jõud? (Rahvas?) 2)Faktologia (materjal).
Näiteks: Vene keskaeg. Aleksander Nevski, Juri Dolgorukov. 6)Mingist mainitud ajaloolisest nähtusest tekkinud mulje sõltub isiksusest, fakte ei omistata alati meie poolt adekvaatselt (selline on inimese aju iseloom ) intepretatsioonist ja autoriteedist, mis juhib mõtlemist ja teiselt poolt skematiseerib ning lihtsustab faktide omandamist. Näiteks „letopisid“. Neid kirjutati eri paigus ja eri aegadel ning ka erinevates tingimustes, mõjude all. Kogu aeg on olnud „vajalikus suhtumises ajaloo kirjutamine“, sest teisiti ei tohtinud. Tegelike sündmuste tegelik kroonika hävitati ja nii on paljud asjad-sündmused ebaloogilised ning segased. Kontrollida ei saa kuskilt. 7)Nii kasutatakse kahte allikat: ajaloolist ja kirjanduslikku, kuid mõlemad on ebakindlad. Selleks, et nende tõepärasuse protsenti kindlaks teha, on vaja teada „allika“ tekkimise tingimusi. Miks selline dokument tehti? Kellele? Kelle huvides. Sest nii kui leiutati kirjaoskus ning kirjalikud dokumendid, nii hakati neid ka paljudel põhjustel võltsima. Nii, et allikaid tuleb kontrollida ja võrrelda teiste „sõltumatute?“ allikatega. Kui need on üldjoontes mingit sündmust põhilises ühtmoodi kirjeldanud, siis võiks neid ka mainitud määral ka uskuda. Hea on kui näiteks kreeklased on Türgi võimu ajal maininud miskit Bulgaarias toimuvat. Samuti on headeks materjalideks neutraalsete isikute (kaupmeeste) kirjavahetus. Hea on „Vene ajalugu“, mis antud välja 12 kd 1968-1970.a.. Seal on lõpus bibliograafia. 8)Vaadata alati raamatute lõpus toodud bibliograafiat. 9)Ajaloo asjaks on „tõde“ ja selle objektiivne allikas. V.F.Šatalovi õppemeetodid. Kirjalikud ja magnetofoni abil teostatavad küsitlused. Jutustamine tingmärkide abil (skeem, pilt). Sama ajaga jõuab järjest 4 inimest küsida, ehk said võimaluse vastata. Nii jõuab 12 minuti jooksul ajaloos 8 õpilast kontrollida, matemaatikas 18-25. 1)Suulisel vastamisel anda õpilastele lehekesed küsimuste ning tingmärkidega. Sel puhul langeb üheaegselt ära mitu aega viitvat operatsiooni. Ei pea meeles pidama vastamise plaani ja saab vastata ladusamalt ja sisulisemalt. 2)Lihtsustub uute terminite kasutamine ja jutust kaovad parasiitsõnad , „see, ja, noh, siis, toda“ . Seni kasutati neid aja võitmiseks, et mõistet meelde tuletada nüüd ollakse sunnitud õigeid mõisteid kohe kasutama ja võidetakse aega sisu täpsemaks väljendamiseks. 3)Rangelt ette antud kohustusliku jutustamise raam väldib juhuslikke katkestamisi ja aitab tekkida kindlustundel. Eesmärk – õpilane peab õppima edukalt! Tugilehtede puuduseks – kontroll raske. Seepärast tuleb need töötada välja autorite kollektiivi poolt, nagu metoodilised materjalid. Avatud perspektiivide printsiip. Hinnata teenete järgi! Iga päev. Teha ja hinnata kirjalikke töid iga päev, et kahtedest lahti saada.
Viimases tunnis kasutada keti meetodit. Teise tehtud ülesande lahendust kontrollib esimene, teine kontrollib kolmanda lahendust jne. Esimene võib peale ülesande kontrollimist koju minna. Tundidest puudumine ei ole teadmiste lünkade põhjuseks. Iga õpilane peab seltsimehele lahenduse viisi õpetama. „Desandi meetod“ - oskajad aitavad mitteoskajaid. Kodune ülesanne – on arvestatud keskmisele. Lahtiste lahendustega tunnid – aitavad ületada tekkinuid raskusi. Töö vastastikulise kontrolli lehtedega. Esimene tund. Võrdsete tingimuste printsiip. Termini selgitamine Teine tund.
Õpitu järjepidev küsitlemine. Ranguse vormel (25 bil 4%) (33 bil 3%) vastastikulise kontrolli lehtede järgi 12-15%. Püüda olla jõukohasuse ja avatud perspektiivide piiril. 1.Vastanud õpilane saab võimaluse tunni lõpus tegeleda harjutustega. 2.ebaedu puhul saab õpilane lülituda teise gruppi. 3.Teises küsimise tsüklis teise gruppi langenuid küsitletakse järgmises tunnis.
***
*Lektsia po pedagogike . Minsk 1970 Lektsia po obsestvennõm naukam – vaznaja forma obutsenija i vospitania studentov . L. 1979. Metodika predpodavanija obsestvennõh nauk v võsei skole.M.1975 Metodika predpodavanija polititseskoi ökonomii M. 1989. *Metodika prioma satsetov, eksamenov i kollokviumov po polititseskoi ekonomii M. 1981. Metodika provedenija seminarov po kursu nautsnovo kommunisma M. 1972 Metodika seminara po filosofii. M. 1981 Seminar- deistvennaja forma obutsenija i vospitanija studentsestva L. 1978 Küsimused.
1.Konkreetse õpetamise metoodika koht pedakoogilises protsessis. 2.Sotsiaal-poliitilise distlipliini kategoriaalse aparaadi iseärasused. 3.Teaduslike mõistete loogilised ja metoodilised funktsioonid. 4.Loeng, kui õppevorm, selle liigid ja funktsioonid. 5.Metodoloogiline informatsioon, selle roll loengu lugemise ettevalmistamisel. 6.Loengu konspekti struktuur, selle metodoloogiline tähendus. 7.Struktuurilis-loogilis skeemi roll õppeprotsessis. 8.Loengu informatsiooniline kultuur. 9. „Saarekeste“ meetodil loengu lugemise organiseerimine. 10.Loengu lugemisel probleemse olukorra loomise metoodika. 11.Konsultatsioon seminariks, ülesanded ja funktsioonid. 12.Seminar kui õppevorm, selle liigid ja funktsioonid. 13.Seminaril kuulajate töö aktiviseerimise probleemid. 14.Õppeprotsessil eesmärgi seadmine. Taksonoomia, selle metoodilised fiunktsioonid. 15.Küsimuse gnoseoloogilised ja kommunikatiivsed funktsioonid, selle tähendus õppeprotsessis. 16.Õppeülesanne, selle struktuur ja funktsioonid. 17.Kuulajate teadmiste kontrolli meetodid. 18.Šatalovi õppemeetodi sisu. 19.Õppeprotsessis tugisignaalide skeemide kasutamise metodoloogiline mõte. 1988-1992 SPb.K.L. *** Yüklə 103,98 Kb. Dostları ilə paylaş:
|