Õpetamise metoodika. 12.03.92.SPb
Zuev 8 loengut
1)Õpetamise spetsiaalne metoodika.
2)Sotsiaalpoliitiliste distsipliinide kategoorilise aparaadi iseärasused.
Kasvatamise teooria.
Pedakoogika –
Kooliasjandus
Didaktika – teooria – haridus
Metoodika – vormid, meetodid, õppevahendid.
Teadmiste allikas - sõnaline, näitlik, praktiline
(sõna, kujund, katse)
Õppetöö etappid – õpetamise ettevalmistamise ja materjali meeldejätmise viisid
Juhtimise viisid – otsesed ja kaudsed
Didaktilised eesmärgid – organiseerimine, stimuleerimine, kontroll, hindamine
Loogilised võtted – induktiivsed ja deduktiivsed.
Õpetamise iseloom – teadmiste andmine, reprodukteerimine, probleemidena esitamine, otsinguline ja teaduslik tegevus.
Vormid – orgaanilised vormid, mille kaudu teostatakse õppeprotsessi. Loengud, seminarid, ekskursioonid, praktilised tööd.
Meetodid – kõik, mis õpetaja võtab ette, et õpilased suurimal määral omandaksid antavat materjali.
Õpetamise vahendid – aine esitamiseks mõeldud tehnilised vahendid,
Töö programm – täpsustav õpeprogramm õppejõule
Bakalaur – esmane kõrgharidus (4 a.)
Magister – teaduslikuks tööks valmis, et minna aspirantuuri (6.a.)
Humaniseerimine – maailmavaate kujundamine
Gnoseoloogia – tõe probleemid, tegelikkuse probleem
Loogika – sidemete probleemid.
Skeem.2 Õppeplaanide sidemete süsteem
Riiklik normatiivne dokument.
Teiste õppeainete
Õppeained õppeprogramm
Tööprogramm
Õpetöö tüüp-
Programm Aine konkreetne metoodika
Kalendaarne plaan
Didaktika Kvalifikatsiooni tõstmine
Skeem:3
Distlipliini kategooriate süsteem
Aine konkreetne metoodika - õppeprotsess – õppurid.
Õpetamise üld-vormid ja –meetodid-
Skeem.4.Poliitiliste teadmiste koht poliitiliste teaduste süsteemis.
Ajaloolis Üldine politoloogia Igapäevaselt tarvitatavad poliitilised
Poliitiline uuringud.
Sissejuhatus
Riigi ja õiguse teooria
Rahvusvaheliste suhete teooria
Poliitiline psühholoogia.
Skeem.5. Ühiskondlike suhete struktuur.
Suhted Suhete objekt.
Vaimsed Vaimsete väärtuste tootmine ja jaotamine
Poliitilised Võim (riiklik)
Sotsiaalsed Koht ühiskondlike suhete süsteemis
Majanduslikud Totmine, tarbimine ja materjaalsete hüvede vahetus.
Skeem:6. Mõistete määramine.
Mõiste kindlaksmääramine.
Kindlaksmääratav mõiste – liigi tunnus- Neid määratlevad mõisted.
Skeemi vasakpoolne osa peab vastama mahult parempoolsele osale.
V.F. Šatalov.
1)Materjali esitamine suurte blokkidena.
Esimene etapp –õpetaja poolne tunniks valitud § materjalide laiaulatuslik kujundlik-emotsionaalne seletus.
Teine etapp – teatud plakati (teatud tugimärkide, mis desifreerib erinevate mõiste tähiseid ja nende vahelisi loogilisi seoseid) alusel õppematerali tihendatud esitamine .
Kolmas etapp – tugimärkide tundmaõppimine, millised õpilased salvestavad oma konspekti.
Neljas etapp – töö õpiku ja (tugimärkide) konspektiga kodustes tingimustes.
Viies etapp – järgmises tunnis tugimõistete kirjalik kordamine. Etteütlus.
Kuues etapp –tugimõistete kirjalik vastamine.(tunnikontroll).
Seitsmes etapp – pidev õpitud mõistete ja varem õpitud materjali kordamine. Üksteise aitamine. Aegajalt õpetaja annab ülesandeid varem läbivõetud materjali kohta..
Avatud mõtete tunnid.
Need lasevad kasutada tundides populaarteaduslikku kirjandust. Sel juhul kontrollitakse õpetaja meisterlikkust kõige karmimal kombel.
Säästlik pedagoogika.
Juba mõne nädala pärast tunnetavad õpilased üllatusega, et nende kohtadelt vastates tehtud vigadesse suhtub õpetaja heatahtlikult, tegemata õelaid märkusi. Iga õpilane tunneb siis end kiidetuna.
Ebatavaline jääb alati paremini meelde.
Vastuvõtlikkuse kindlad abimehed – tugimärgid.
Näide teleskoobist:
1.vaatenurk
2.Kosmose sügavus
3.Astrograafia
4.Klaasist raamatukogud
5.fotoelemendid
6.kellamehanism
7.Radioteleskoobid
8.Radiolokatsioon.
Nägemismälu – kindel mehhanism.
Kompaktsed tugisignaalid võivad töötada kindlalt vaid siis, kui nad saavad metodoloogilise süsteemi terviku kohustuslikuks osaks.
17.03.92.SPb.
vaimsed - usulised
Vaimsed -õiguslikud Teadmised
-moraalsed poliitilised
Sotsiaalne organisatsioon
Materjaalsed Isiksus
-rahanduslikud
Majand. – materjaalsed
-tehnilised
Vormid
Organisatsioon Võimu päritolu (tulevane, ideaalne)
Võim
Riik
Tahe
Objektiivne
Seadus
Võimu alused: majanduslikud
Sotsiaalsed Materjaalsed
Õiguslikud
Moraalsed Vaimsed
Religioossed
Joonis:(lk40) Nõudmised
Valitsusele rahvale
Kodanike poolt
Alamate poolt
Suhtumine revolutsiooni (ülestõusu)
.-. - teadusse.
Mõiste on loogiline moodustis.
Teema: Loengu metoodika.
Metoodiline ülestähendus
Struktueeritud skeem
Tsenaariumi elementidega konspekt.
1)Metodoloogilised märkmed.(tabel)
Skeemi struktuur ja sisu.
1.Õppematerjalidega varustatuse tase 3.Soovitatav kirjandus.
2.Teema alajaotustesse jaotamine:
a)leksikaliseks
b)praktiliseks
c)iseseisvaks tööks.
3.Kursuse teema tähtsus kursusel ja
selle ülesanded. 1.Sissejuhatav sõna.
4.Põhiküsimuste esile toomine. 2.Loengute plaan.
5.Materjali esitamise viisi kindlaksmääramine: 4.Lähtemõiste valik ja analüüs.
a)reproduktiivne
b)otsiv
6.TSO (?) 5.Demonstratsioon.
7.Materjali kinnistamise meetod. 6.a)järeldused
b)struktuurne loogiline skeem
c)tugisignaalide kasutamine.
Skeem õpetamise metoodikast.
I Pedagoogika Didaktika Metoodika
Konkreetne metoodika- vormid, viisid, meetodid ja nende kasutamise võtted.
II Õpetamine – mõiste koos selle metodoloogilise funktsiooniga. Materjali süstematiseerimine – uuringu asja kindlaksmääramine. Mõiste määratlusele vastavuse kindlaksmääramine. Mahtude, erineva sisu ja tunnuste sisuline võrdsus. Terminite selgitamine.
III Poliitiliste (kategooriate) mõisteteiseärasused.
-
poliitiliste distsipliinide süsteem
-
ühiskondlike suhete struktuur
-
politoloogia ese.
Poliitika = Võim – selle suhe
IV Poliitika ja võimu määratlemine. Lähenemisnurkade mitmekesisus. Didaktilised (õpetuslikud) tagajärjed.
27.03.92.
Näide kahe mõistega:
Respublika – ajalooline käsitlus, pikk seletus
Respublika – politikas, lõhike seletus.
Iga tund peab algama eelmise meeldetuletusest.
- metodoloogiline ülestähendus
Loengu detailne metoodika: - struktuurne-loogiline skeem
-
tsenaariumi elementidega konspekt.
Funktsioon
1)Moodustav.
2)Kasvatav
3)Metoodiline
4)Retooriline (kõnekunst)
Tsenaariumi elementidega konspekt.
Viisid: 1.Väljakirjutused (Tsitaat, nii et autori mõte oleks säilitatud)
2.Teesid.
3.Plaani väljatöötamine.
4.Kuulajatele küsimuste formuleerimine. (Olla ettevaatlik, mõõdukas ja see võib ka ettekande osana esineda).
Viidates loengule, põhimõistetele toetudes, selle meelde tuletamine.
Šatalovi meetod: 1) Šatalovi meetodi printsiibid.
2)Tugimõistete koht Šatalovi meetodis (tingmärgid)
Šatalovi meetod toetub printsiipidele:
1)Normatiivselt pedagoogikalt koostöölisele pedagoogikale ülemineku printsiip.
2)Konfliktituse printsiip.
3)Vahetpidamatu kontrolli printsiip (kuulajate osavõtu kontroll 100%).
4)Teadmiste pidev (katkematu) omandamine.
5)Avatud perspektiivide printsiip. (Igaüks teab, mis on teadmine. Tasuks on valikuvõimalused.)
6)Avalikkuse printsiip (Iga hinnet põhjendatakse ja õpetaja on valmis kuulama iga õpilase arvamust, et oma motiive põhjendada).
Metoodika kesksed tugisignaalid (endale mõeldud tingmärgid).
1)Nad peavad omama mingit ebatavalist kuju, et ei tähendaks miskit muud. Parem on need joonistada erivärvilistena.
Näiteks: Oli joonistatud kolm vene tähestiku tähte ja rooma numbrida I. See pidi tähendama., et Peeter I oli kaks vaenlast Läänes Rootslane ja Lõunas Türklane. (Naljakas on see, et vene keeles algab rootslase nimi Ш ja türklase nimi m, st. tagurpidi rootslase tähis.)
2)Kõikuv (tuleks kirjutada nii, et üks täht üleval ja teine all, nii et kirjapilt kõiguks)
3) Ajaloo konspektis võib kirjeldada tatarlaste teekonda Kaasanisse nõnda: Tähest R tõmmata kaarnool täheni K. (LK 44).
Iga lektor omab (teeb) loenguplaani, esinemiseks ja arvestab kuulajaskonnaga.
Näide 1.(Olemasolev näide täiesti kasutamiskõlbmatu –desifreerimatu)
Nõue: Loeng võib olla aeglane ja pikk. Loeng võib koosneda lühikestest põhitõdedest, mida korratakse mitmeid kordi. Lektor joonistab oma märgid tahvlile-ekraanile ja palub kuulajatel leida neile õpikust-raamatust seletus. Neist märkidest eeskuju võttes peab suutma loetut konspekteerima ja seda hiljem desifreerima. Mitte ainult tingmärgid ei pea olema meeldejäävad, vaid ka õpitav tekst peab olema nendega seletatav.
***
Teema: Informaatiline loenguline potensiaal loengul. 03.04.92.SPb.
1)Metodoloogiline märkide tähendus õppeprotsessis.
2)Informatsiooniline kultuur loengutel.
3)Nõndanimetatud problemaatiliste loengute lugemisest .
1.Alustada lihtprobleemidest, termin – tundemärk = see on mingi kogum objekti omadusi, millega antud objekt teistest erineb. Tundemärkide kaudu eralduvad esemed, siis saab alles ümbritsevat ilma tunnetada.
Seotud informatsioon on kui erinevate objektide kogum. Iga ese omab oma potensiaalset infot. Ilma tunnetades, me saame antud olukorrast infot ja võime teda kasutada edasises elus orjenteerumiseks.
On kolm teadmiste gruppi.
1)Ikoonilised märgid.
2)skemaatilised märgid.
3)sümboolsed märgid.
Et saada „sümboolset märki on vaja märkimise akti, mille kaudu kujutis kujutab tinglikult objekti ( „Wari“.).
2)Sümboliks (märgiks) võib olla mitte ainult reaalne objekt, võib olla mõeldav ka fantaasia poolt loodud märk.
3)Tegeledes sümbolite ja märkidega, kogeme mugavustamist, mis aitab infot lühendada (ruumiliselt kokku suruda). Sümboleid-märke kasutades saab eraldada põhilised ja kõrvalised teksti osad.
Näit. Poliitika – sotsiaalsete subjektide suhete sisu
Pol = riigivõim.
Märk on infokandja, mile kaudu inimesed suhtlevad ühiskonnas.
Reproduktiivne:
Faktoloogiline- esmased
Teoreetiline -
Reflektoorsed - teisejärgulised
Aga lektori poolsest küljest vaadates:
Teostatakse esmase informatsiooni loogilist analüüsi, selle mõtestamist kuulajate poolt. Peale selle – generatiivne informeeritus.
Teksti informatsiooniline mahtuvus = informatsiooni hulk, millist tekst sisaldab.
Deskriptorid – tähenduslikud ja abisõnad, millised koosluses deskriptoritega annavad uued deskriptorid.
Informatiivsus – kasutajale mõeldud informatsiooni hulgaline maht .
Tesaurus – teksti sõnastik
Teksti elemendid – teksti lihtsaim mõtteline osa, mis on konsentreeritud deskripti ümber.
Informatsiooniline otsingu kujund – tekstis sislduvate diskriptorite hulk.
Tähendus – mõistmine, meeldetuletamine, taasesitamine.
Mõistmine – ümberkujundamine, intrepreerimine, ettepank.
Rakendamine – oskus kasutada üldist, olukord konkreetsetes tingimusates.
Analüüs – osadeks jaotamine, selle printsiipide ja seoste väljaselgitamine.
Süntees – väljatöötamine ja rakendamine seatud eesmärgil.
Hinnang – Otsuse väljatöötamine.
Müra – arusaamist moonutav viga, iga ebaõige võte, mis tekitavad barjääre.
I tase on „Teadmine“ – faktiline ja teoreetiline informatsioon.
Nõudmine – kindlustada optimaalne informatsiooni maht.
Vahendid
1– määrata kindlaks hädavajalikud diskriptorid.
2-nende täpne kindlaksmääramine.
3-Loengu tekst peab olema struktureeritud.
4-Tekst peab vastama välistele iseloomujoontele.
5-Püüda hoiduda mitteinstrumentaalsetest väljaütlemistest.
6-Arvestada aine siseseid sidemeid.
Hinnangu kriteeriumid.
Informatiivsuse ja loengu mahu suhe. Hinnanguks palju diskriptoreid ja palju muid võrdseid mõisteid.
Passiivsus on seotud kuulajate vähese informatsiooni meelde jätmise püüdega. Algul kardetakse uusi mõisteid. Kuulajata ebaratsionaalsus väljendub selles, et ta pöörab loengul liigset tähelepanu sõnade tähendusele. Puudub ümberkorrigeerimise pingutus, selleks, et
- praktiline mõte
märk – sisu - mõiste
***
Informatsiooni iseloom 10.04.92.SPb.
Loeng.
Reflektiivne
Nõudnine
Optimaalse informeerituse kindlustamine
Vahendid Esitatavast materjalist ettejõudmine.
1)Loomingulise olukorra loomine. Assotsatsioonid
Nähtuse koha kindlaksmääramine
Süsteemis.
2)Analoogilised näited.
3)Tõestuse loogilised võtted.
Hindamise kriteeriumid.
Teeside ja järelduste põhjendatus. Ligipääsu valemi järgi
I2
L= -
In
Kus I2 – teadmisteks pöördunud informatsioon
In – kogu informatsioon. (lk. 49)
***
Joonis.
Taastootev Teadmised Elementaarne looming
Tootev 1 Kasutamine Valmis teadmised
Mõistmine Assotsiatiivne looming.
Tootev 2 analüüs Kriitiline mõtlemine
Süntees
Hinnang Evristiline meetod mitteteadmiselt teadmisele üleminekuks. (Suunavate küsimuste teel uute teadmisteni
Jõudmise viis).
***
Joonis.
Kriitiline mõtlemine
1.Eristab faktilisi ja hinnangulisi andmeid.
2.Eristab fakte ja oletusi.
3.Toob välja põhjus-tagajärg sidemed.
4.Selgitab välja vead.
5.Eristab põhjendatu ja põhjendamatu.
6.Formuleerib põhjendatud järeldused.
Preduktiivne- Assotsiatiivne
Loominguline - Evristiline
(Viimases grupis toimivad sidemed risti) (lk50)
***
Joonis.
Algorütmiline
(Taastootev)
Teadmiste toomise Faktiline Esitlemise vorm
Viisid Teoreetiline
Evristiline (tootev)
Reflektiivne, koos probleemse olukorraga.
Algoritm – eeskirjade kogum, mis lugab ülesannet mehaaniliselt lahendada.
Evristika – uue teadmise avastamise protsessis kasutatavad meetodid.
(Joonisel peavad olema ka suhteid kirjeldavad nooled. Lk.51)
***
Joonis. Informatsiooni omastamise graafik.
Töödeldav Ülemine lubatav piir III
Inf. Ülemine normaalne piir IV
II
I Alumine normaalne piir
Alumine lubatav piir
Toodav informatsioon (Bit , )
I reziimi piirides – alakoormused
III reziimi piires – ülekoormused
3)Õpetamise probleemid. „Problemaatilised loengud“.
1.On kaks arvamust (suunda), et probleemne õpe on siis, kui ei loeta tervet kursust, vaid valitakse mingi kriteeriumi alusel üksikud loengud ja vaid neid esitatakse.
2.Arvatakse veel, et õpetamine koos kuulajatega lahendab mingeid keerulisi küsimusi. (Zujev arvab, et kumbki ei ole (õige) korrektne meetod.
Joonis.
Kõikehaarav Hüppeline õppeprotsess
Õppeprotsessis
1,2,3,4,5, 1, 3, 5,
6,7,8,9,10,
11,12,13,14,15, 7, 9,
16,17,18,19,20. 11, 13, 15,
17, 19.
(lk 53)
„Saarekeste“ moodustamise meetod.
1.Ajutine ja esemelisloogiline järjepidevus.
2.Näidise valik (tüüpilise).
Kriteeriumid:
1)Fundamentaalsus
2)Aktuaalsus
3)Uudsus
4)Keerukus
5)Küsimuste lahendmatus.
Teaduslike- ja õppeolukordade erinevused.
Kategoriad Teaduslike probleemide iseärasused. Õppe-probleemsete olukordade
Iseärasused.
Eesmärk Printsipiaalselt uute faktide ja sead- Omandatakse olemasolevaid
uste avastamine. Teadmisi ja kogemust.
Tulemuse Objektiivseks ülekasvamine õpetavateks teadmisteks
olulisus.. (teaduslik teadmiste süsteem) ülekasvamine.
Juhtimine Iseseisev otsing Õpetaja juhtimise all
Eelkäiad 1.Teaduslikud teadmised ja 1.teadmised saadakse valmis
meetodid. 2.Uus sobitatakse kujul 2. Võetakse omaks vaid
oma teaduslikku süsteemiga. teaduslikult tunnustatud teadmisi.
(Probleem luuakse kunstlikult).
***
Probleemne olukord.
1.Oootamatu olukord.
2.Konflikti olukord, mil järeldus on tuntuga vasturääkivuses.
3.Kindlaksmääramatuse ja ümberlükkamatuse olukord.
Kui õppejõud on loonud probleemse olukorra, siis ta peab koos õpilastega seda arutama.
Probleemse situatsiooni järjestikulise lahendamise skeem.
1.Küsimuse ülesseadmine.
2.Probleemi formuleerimine.
3.Probleemi aktuaalsuse näitamine.
4.Teada olevate teadmiste ja puuduvate teadmiste ringi kindlaksmääramine.
5.Hüpoteesi ülesseadmine.
6.Lahendamise meetodite (viiside) otsimine.
7.Hüpoteesi tõestamine või ümberlükkamie.
8.Probleemi lahendamise variant.
9.Lahenduse kontrollimine.
10.Saadud lahenduse lülitamine teadmiste süsteemiga.
Ülemineku vormid. Teadmiselt – mitteteadmisele.
-
Küsimus
-
Probleem
-
Ülesanne
-
Hüpotees (Nool suunaga üles ja teine nool vastassuunas)
See on diplomitöö plaan-tehnoloogia!
***
Teema: Loeng. 14.04.92.SPb.
1.1)Eesmärk: Mingi materjali esitamine.
2)Teksti seletamine.
3)reflektoorne informatsioon.
2.Ülesandesse kaasamine (loengus kaasa mõtlema ahvatlemine).
3.Informatsiooni sisu järgi liigitamine.
Iseloomustus:
Informatsioon. Informatsioon – teadmised
Infomahukus - meeldejätmine
Informatiivsus – mõistmine
Ootamatuse
Informatsioon - analüüs
-süntees
- hinnang
Loeng:
Teksti taasloov täpne
Esitamine kirjeldus meeldejätmine
Tootev
Refleksoorne selgitamine mõistmine
Ülesande andmine probleemse algoritmid
Olukorra Evristika.
Loomine
Üldine loengu informatsiooniline hinnang. Struktuurne loogiline skeem.
Läänes on moes anda loengule „Õppe eesmärke“
1.Õpetaja tegevuse kaudu.
2.Õpitava sisu kaudu.
3.Õpilase siseprotsesside kaudu.
4.Õppurite õppetegevuse kaudu.
5.Õpilase edenemise ja arengu nihke kaudu, mis on ilmnenud tema tegevuses.
Taksonoomia – Õppeprotsessis õppetöö sihi õigesse kohta panek.
Õpilaste tegevuse kaudu eesmärgi struktuuri kindlaksmääramine.
Tähendus.
Meeldejätmine, meeldetuletamine,
Taaskordamine. Skeemide ja graafikute
Sõnalise materjali faktide ja reeglite
Mõistmine oskus materjali ümberkujundada
Oskus konkreetses olukorras Oskus eeldatavalt kirjeldada antud andmetest
tulenevaid tagajärgi
kasutada üldisi seisukohti.
Analüüs.
Mõista uutes tingimustes ja konkreetses olukorras
Seadusi, meetodeid, protseduure
Analüüs Toob välja varjatud variandid, aitab leida vigu arutluste
loogikas. Näeb erinevust põhjusel ja tagajärjel.
Süntees
Oskus materjali
Kombineerida. Kirjutab loomingulisi töid, teeb ettekandeid, kasutab erinevate
valdkondade teadmisi, et lahendada antud ülesannet.
Loogika, järelduste vastavus andmetele ja tulemuste märkimisväärsusele.
Selle alusel võrreldakse õpetajaid.
***
Üldiste ja konkreetsete eesmärkide skeem.
Eesmärkide loetelu.
Analüüsitava eesmärgi valik.
Ajurünnak.
1)Kriitika ei ole lubatud.
2)Soositud on varem käsitlematud valdkonnad, lahendusviisid (fantaasia vabadus)
3)Ideede hulk ei ole piiratud.
4)Ideesid kombineeritakse.
Üldiste terminite õppimine on õppetöö eesmärgiks = Õppetöö indefitseeriv eesmärk.
Tingimused.
1)Kaasaegsete nähtuste tundmine.
2)Ajalooliste nähtuste tundmaõppimine.
Oodatav tulemus.
1)Näidata ära kokkulangevus ja erinevus.
2)Selgitada ja näha ette tagajärgi.
3)Moodustada väide.
Küsimus ja ülesanne õppeprotsessis.
1)Küsimuse didaktiline roll.
Küsimuse struktuur
Skeem. S – R ?
S – mõttlelise asetuse alus nõnda-nagu. siin on keskendatud teadmine, milline peab olema täidetud küsimuse kaudu.
R – sisaldab küsitava sisu s.t. seda, mis on vaja küsimusega välja selgitada.
Küsimuse kohustuslikuks osaks on tulevase vastuse S.
R – on asendatud kas küsisõnaga, või siis on antud võimalik (S ja R vaheline side on määramatu)
Mis on S?
S on R?
Millised S on R?
Küsimuste grupp sõltuvalt nende didaktilisest rollist silmnähtavasse.
Küsimus –probleem küsimus ülesanne küsimus vastus
Teadmiste vormid.
Loeng Konsultatsioon seminariks Seminar, eksam, arvestus.’
Otsingu suuna näitamine eesmärgil, et:
Teha uuringuid Kuulajate iseseisva töö organiseerimiseks kuulajate tegevuse
Kontrolliks.
Puudujäävate teadmiste täiendamise viisid.
Teoreetiline õppejõu ning Kuulaja Õppejõud lisab katselisel teel.
kuulaja otsing. iseseisev
otsing.
Olukorra iseloom.
Enamalt määramatu Alternatiivselt määramatu
I III
Enamalt määramatu
II
Võetakse arvesse küsiimuse imperatiivset rolli.
Ülesande lahendamise viisid.
Algorütmilised Evristilised
„allikad“
Objektide klassi iseärasuste Vastuolud:
teadmine. 1)olemasolevate ja hädavajalike teadmiste...
vahel;
Metodoloogilised 2)olemasolevate ja hädavajalike
teadmised. kogemuste vahel;
Objekti käitumise iseärasuste 3)arvesse võetud ja arvesse võtmata
tundmine tüüpilistes faktorite vahel.
tingimustes.
Orjenrteerumine varem 4)erinevate vaatepunktide vahel;
väljatöötatud tekstidele, 5)teooria ja praktika vahel;
skeemidele, eeskirjadele, milliseid
rakendatakse ülesande lahendamisel. 6)väärtuste orjentatsiooni ja
reaalsuse vahel.
Ülesannete liigid:
1.Ülesanne teksti tundmisest.
2.Teksti seletamise ülesanne.
3.Mitmete vastusevariantide hulgast õige vastuse leidmise ülesanne.
4.Skeemi ja tabeli koostamise ülesanne.
5.Vaidluse lahendamise ülesanne.
6.Rolli järgi lahenduse leidmise ülesanne (Valida roll ja selle abil tegutseda).
7.Sündmuse, teksti analüüsimise ja hinnangu andmise ülesanne.
Teema. Ühiskondlik-poliitilise aine õpetamise metoodika. 22.04.92.SPb.
Metoodika.
Meetodi aluseks on võetud meie maailmavaateline protsess, selline sisu, millesse me asetame meie poolt uuritava objekti uurimise võttesse ja need vormid, millistesse see valgub uurimise protsessis. Näiteks Ameerika revolutsioon.
1)Teada aine bibliograafiat.
Kes oli Ameerikas liikumapanev jõud? (Rahvas?)
2)Faktologia (materjal).
Näit: Probleemid USA sõjaväega. Algul vabatahtlik, rahvaarmee(miilits). Nad võitlesid inglaste regulaararmee vastu. USA territoriaalselt suur, rahvast aga vähe. Armees oli 5000 meest. Otsiti siis liitu Prantsusmaa poolt. Inglased lootsid Hispaanlasi oma poolele meelitada. USA sai siis mitmekülgset abi ja inglastel probleemid. Inglismaa soovis Venemaalt 2 tuhat meest väge palgata. Viimane (Jekaterina) ei andnud ja astus Prantslastega liitu merelahinguid pidama. 1780.a. oli USA-l juba 15 000 meest korpuses. Asuti rünnakule.
3)Ei saa seada tunni lõppeesmärki, kui ei ole teada faktilist materjali. Ei või pimesi kasutada üldteoreetilisi aluseid konkreetsetes ajaloolistes olukordades, sest järeldus võidakse teha teooriast (üld foonist) kui konkreetsest ajaloolisest faktoloogiast.
4)Metoodika koosneb sellisest mõtlemise instrumentaariumist, mis hiljem ise annab kasutada praktilises tegevuses ja toetudes ratsionaalsele teadvusele, õpetab seda inimest mõtlema.
5)Õppejõudude ülesanne on õpetada õpilaste aju ärkama ja mõtlema.
Näiteks: Vene keskaeg. Aleksander Nevski, Juri Dolgorukov.
6)Mingist mainitud ajaloolisest nähtusest tekkinud mulje sõltub isiksusest, fakte ei omistata alati meie poolt adekvaatselt (selline on inimese aju iseloom ) intepretatsioonist ja autoriteedist, mis juhib mõtlemist ja teiselt poolt skematiseerib ning lihtsustab faktide omandamist. Näiteks „letopisid“. Neid kirjutati eri paigus ja eri aegadel ning ka erinevates tingimustes, mõjude all. Kogu aeg on olnud „vajalikus suhtumises ajaloo kirjutamine“, sest teisiti ei tohtinud. Tegelike sündmuste tegelik kroonika hävitati ja nii on paljud asjad-sündmused ebaloogilised ning segased. Kontrollida ei saa kuskilt.
7)Nii kasutatakse kahte allikat: ajaloolist ja kirjanduslikku, kuid mõlemad on ebakindlad. Selleks, et nende tõepärasuse protsenti kindlaks teha, on vaja teada „allika“ tekkimise tingimusi. Miks selline dokument tehti? Kellele? Kelle huvides. Sest nii kui leiutati kirjaoskus ning kirjalikud dokumendid, nii hakati neid ka paljudel põhjustel võltsima. Nii, et allikaid tuleb kontrollida ja võrrelda teiste „sõltumatute?“ allikatega. Kui need on üldjoontes mingit sündmust põhilises ühtmoodi kirjeldanud, siis võiks neid ka mainitud määral ka uskuda. Hea on kui näiteks kreeklased on Türgi võimu ajal maininud miskit Bulgaarias toimuvat. Samuti on headeks materjalideks neutraalsete isikute (kaupmeeste) kirjavahetus. Hea on „Vene ajalugu“, mis antud välja 12 kd 1968-1970.a.. Seal on lõpus bibliograafia.
8)Vaadata alati raamatute lõpus toodud bibliograafiat.
9)Ajaloo asjaks on „tõde“ ja selle objektiivne allikas.
V.F.Šatalovi õppemeetodid.
Kirjalikud ja magnetofoni abil teostatavad küsitlused.
Jutustamine tingmärkide abil (skeem, pilt). Sama ajaga jõuab järjest 4 inimest küsida, ehk said võimaluse vastata. Nii jõuab 12 minuti jooksul ajaloos 8 õpilast kontrollida, matemaatikas 18-25.
1)Suulisel vastamisel anda õpilastele lehekesed küsimuste ning tingmärkidega. Sel puhul langeb üheaegselt ära mitu aega viitvat operatsiooni. Ei pea meeles pidama vastamise plaani ja saab vastata ladusamalt ja sisulisemalt.
2)Lihtsustub uute terminite kasutamine ja jutust kaovad parasiitsõnad , „see, ja, noh, siis, toda“ . Seni kasutati neid aja võitmiseks, et mõistet meelde tuletada nüüd ollakse sunnitud õigeid mõisteid kohe kasutama ja võidetakse aega sisu täpsemaks väljendamiseks.
3)Rangelt ette antud kohustusliku jutustamise raam väldib juhuslikke katkestamisi ja aitab tekkida kindlustundel.
Eesmärk – õpilane peab õppima edukalt!
Tugilehtede puuduseks – kontroll raske. Seepärast tuleb need töötada välja autorite kollektiivi poolt, nagu metoodilised materjalid.
Avatud perspektiivide printsiip.
Hinnata teenete järgi! Iga päev. Teha ja hinnata kirjalikke töid iga päev, et kahtedest lahti saada.
Ka lastevanematel on tarvis perspektiive.
Psühholoogilised valgusfoorid – värvilised näidised lahtistel stendidel asuvatel plakatitel.
„Õppimine on kollektiivne protsess.“ Jne jne. Autahvlid.
Tsitaadid: „Nii rumalad kui targad on ohutud, kahjulikud on vaid poolrumalad ja pooltargad“ Göte.
„Eksida võib igaüks, kuid jääda oma vea juurde – vaid arutu“ Citsero
„Igas päev teel“
Viimases tunnis kasutada keti meetodit. Teise tehtud ülesande lahendust kontrollib esimene, teine kontrollib kolmanda lahendust jne. Esimene võib peale ülesande kontrollimist koju minna.
Tundidest puudumine ei ole teadmiste lünkade põhjuseks. Iga õpilane peab seltsimehele lahenduse viisi õpetama.
„Desandi meetod“ - oskajad aitavad mitteoskajaid.
Kodune ülesanne – on arvestatud keskmisele.
Lahtiste lahendustega tunnid – aitavad ületada tekkinuid raskusi.
Töö vastastikulise kontrolli lehtedega.
Esimene tund.
Võrdsete tingimuste printsiip.
Termini selgitamine
Teine tund.
Iga kord millestki uuest alustada.
Õpitu järjepidev küsitlemine.
Ranguse vormel (25 bil 4%)
(33 bil 3%)
vastastikulise kontrolli lehtede järgi 12-15%. Püüda olla jõukohasuse ja avatud perspektiivide piiril.
1.Vastanud õpilane saab võimaluse tunni lõpus tegeleda harjutustega.
2.ebaedu puhul saab õpilane lülituda teise gruppi.
3.Teises küsimise tsüklis teise gruppi langenuid küsitletakse järgmises tunnis.
Luua üldine huvitatuse olukord. Tugevamad kontrollivad nõrgemaid ja saavad selle eest ka ise hindeid.
***
Lisakirjandus „Sotsiaal-poliitiliste distsipliinide õpetamise metoodika“ kohta.
*Lektsia po pedagogike . Minsk 1970
Lektsia po obsestvennõm naukam – vaznaja forma obutsenija i vospitania studentov . L. 1979.
Metodika predpodavanija obsestvennõh nauk v võsei skole.M.1975
Metodika predpodavanija polititseskoi ökonomii M. 1989.
*Metodika prioma satsetov, eksamenov i kollokviumov po polititseskoi ekonomii M. 1981.
Metodika provedenija seminarov po kursu nautsnovo kommunisma M. 1972
Metodika seminara po filosofii. M. 1981
Seminar- deistvennaja forma obutsenija i vospitanija studentsestva L. 1978
Küsimused.
Küsimused arvestuseks: „Sotsiaal-poliitiliste distlipliinide õpetamise metoodika.“
1.Konkreetse õpetamise metoodika koht pedakoogilises protsessis.
2.Sotsiaal-poliitilise distlipliini kategoriaalse aparaadi iseärasused.
3.Teaduslike mõistete loogilised ja metoodilised funktsioonid.
4.Loeng, kui õppevorm, selle liigid ja funktsioonid.
5.Metodoloogiline informatsioon, selle roll loengu lugemise ettevalmistamisel.
6.Loengu konspekti struktuur, selle metodoloogiline tähendus.
7.Struktuurilis-loogilis skeemi roll õppeprotsessis.
8.Loengu informatsiooniline kultuur.
9. „Saarekeste“ meetodil loengu lugemise organiseerimine.
10.Loengu lugemisel probleemse olukorra loomise metoodika.
11.Konsultatsioon seminariks, ülesanded ja funktsioonid.
12.Seminar kui õppevorm, selle liigid ja funktsioonid.
13.Seminaril kuulajate töö aktiviseerimise probleemid.
14.Õppeprotsessil eesmärgi seadmine. Taksonoomia, selle metoodilised fiunktsioonid.
15.Küsimuse gnoseoloogilised ja kommunikatiivsed funktsioonid, selle tähendus õppeprotsessis.
16.Õppeülesanne, selle struktuur ja funktsioonid.
17.Kuulajate teadmiste kontrolli meetodid.
18.Šatalovi õppemeetodi sisu.
19.Õppeprotsessis tugisignaalide skeemide kasutamise metodoloogiline mõte.
1988-1992 SPb.K.L.
***
Dostları ilə paylaş: |