Õppenõukogu 1



Yüklə 1,9 Mb.
səhifə1/34
tarix20.09.2017
ölçüsü1,9 Mb.
#1112
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   34

Sisukord


Sisukord 1

Tamsalu Gümnaasiumi õppekava üldosa 2

Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“ 18

Ainevaldkond „Võõrkeeled“ 52

1.6. B2 keeleoskustasemega võõrkeel 54

1.8. B1 keeleoskustasemega võõrkeel 66

3.9. A2 keeleoskustasemega võõrkeel (saksa keel) 74

Keeleoskustasemed A1.1.- C1 86

Keeleteadmised: inglise keel A-keelena 96

Keeleteadmised: vene keel B-keelena 100

Ainevaldkond „Matemaatika“ 106

2.1. Kitsas matemaatika 115

2.2. Lai matemaatika 121

Ainevaldkond „Loodusained“ 134

2.1. Bioloogia 141

2.2. Geograafia 150

2.3. Keemia 159

2.4. Füüsika  166

Ainevaldkond „Sotsiaalained“ 199

Ajalugu 199

Ühiskonnaõpetus 217

Perekonnaõpetus 233

Ainevaldkond „Kunstiained“ 239

2.1. Muusika 245

2.2. Kunst 250

Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“ 255

Valikõppeaine „Uurimistöö alused“ 275

Valikaine „Informaatika“ 278

Valikõppeaine „Filosoofia“ 283

Valikõppeaine „Karjääriõpetus“ 289

Valikõppeaine „Riigikaitse” 293

Valikkursus ”Joonestamine” 306


Tamsalu Gümnaasiumi õppekava üldosa


Kehtestatud 01.09.2015



I Üldsätted
1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus

1) Tamsalu Gümnaasiumi õppekava on koostatud riikliku õppekava alusel ja kehtestab gümnaasiumihariduse standardi.

2) Õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad, hindamis- ja uurimistööde koostamise juhendid.

3) Õppekava on koostatud, lähtudes piirkonna vajadustest, õpilaste soovidest ja materiaalsetest ning vaimsetest võimalustest.

4) Õppekava ja muudatused õppekavas esitatakse arvamuse andmiseks õppenõukogule, kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.
II Üldosa

1. Gümnaasiumihariduse alusväärtused

1) Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.

2) Gümnaasium jätkab põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Tähtsustatakse väärtusi, mis aitavad kaasa ühiskonna inimvara ning riigi majanduse arengule.

3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

4) Gümnaasiumiharidus on jätkuks põhiharidusele uue põlvkonna sotsialiseerumisel, mis rajaneb eesti kultuuri traditsioonidel, Euroopa ühisväärtustel ning maailma kultuuri ja teaduse saavutustel. Gümnaasiumihariduse omandanud vaimselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja füüsiliselt küpsed inimesed tagavad Eesti ühiskonna sotsiaalse, kultuurilise, majandusliku ja ökoloogilise arengu jätkusuutlikkuse.

2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid


Gümnaasiumi sihiseade

1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

3) Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks keskendutakse:



  • õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla;

  • adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;

  • iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;

  • edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;

  • kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

4)Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

5) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse gümnaasiumi õpetuses ja kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.


3. Pädevused

1) Tamsalu Gümnaasiumi õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.

2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõikide õppeainete kaudu, aga ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.

3) Üldpädevused on:



  • väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt: Tamsalu Gümnaasiumis toimuvad ainenädalad, huviringide kontserdid, näitused, loengud suhtluskultuurist, kooli laulu-, tantsupidu, hõimunädal, teatripäev, kunstipäev, õppekäigud muuseumidesse, näitustele, teatri ja kontserdikülastused, osaletakse rahvusvahelistes Erasmus+ projektides, korraldatakse ühiseid ettevõtmisi Soome ja Läti kooliga;

  • sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel: Tamsalu Gümnaasiumi õpilased osalevad Rahvusvahelistes projektides, ühisüritustel Soome ja Läti Vabariigi õpilastega, Tamsalu valla kultuuri ja spordiüritustel;

  • enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; leida lahendusi iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele ning inimsuhetes tekkivatele probleemidele: Tamsalu Gümnaasiumis toimuvad sagedased spordiüritused, osaletakse kohalikel, maakondlikel ja üleriigilistel spordiüritustel ning tervisepäevadel, gümnaasiumiastmes on võimalik valida 20 valikkursuse vahel, õppida laia ja kitsast matemaatikat, süvendatult inglise keelt, osaleda erinevates aine- ja huviringides koolis, spordihoones ja kultuurimajas;

  • õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust: Tamsalu Gümnaasiumis on klassidele kavandatud õppekäigud, õpilastel on võimalik kasutada kooli ja linna raamatukogu, arvutiklassi, korraldatakse loenguid ja õppepäevi koostöös kõrgkoolide, muuseumide ja kultuuriasutustega;

  • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt: Tamsalu Gümnaasiumi õpilased osalevad keeleolümpiaadidel, 11. klassis koostavad uurimistöö, osalevad loovtööde, omaloomingu ja uurimistööde konkurssidel;

  • matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades. Tamsalu Gümnaasiumi õpilased osalevad matemaatikaolümpiaadidel, Virumaa matemaatikavõistlustel ja pranglimise võistlustel;

  • ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske: Tamsalu Gümnaasiumis töötavad õpilasfirmad, osaletakse projektides, õpilasesindus korraldab ühistegevust.

4) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.

5) Tamsalu Gümnaasiumi õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:



  • keel ja kirjandus;

  • võõrkeeled;

  • matemaatika;

  • loodusained;

  • sotsiaalained;

  • kunstiained;

  • kehaline kasvatus.

6) Riiklikus õppekavas määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.

7) Ainekavades esitatakse nii gümnaasiumi õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet.



III Õppimise käsitus ja õppekeskkond
1. Õppimise käsitus

1) Gümnaasiumi riiklikus õppekavas käsitatakse õppimist õpilase aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste, õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele.

2) Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess. Selleks tuleb gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevusega luua õppekeskkond, mis soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist (uurimistööd, esitlused, õppekäigud, külalislektorid). Õppe- ja kasvatustegevuses tuleb õpilastel lasta seada oma sihid, õppida töötama nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt ning anda õpilastele võimalus leida erinevaid töömeetodeid katsetades neile sobivaim õpistiil.
2. Õppekeskkond

1) Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.

2) Gümnaasium korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel osaleb kogu koolipere. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.


4) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

  • luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

  • koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;

  • jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;

  • märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;

  • ennetatakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

  • ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;

  • luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;

  • luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;

  • luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel, tolerantsusel ja heatahtlikkusel;

  • korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;

  • korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

5) füüsilist keskkonda kujundades jälgib gümnaasium, et:

  • kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;

  • õppes on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada raamatukogu;

  • kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

  • ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;

  • kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

  • on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt (kergejõustikumaneež, võimla, staadion, spordikompleksi erinevad saalid, ujula, suusa- ja terviserajad).

6) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (kooliõues, looduses, muuseumides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

IV. Õppekorraldus
1. Ainevaldkonnad ja õppeained
Tamsalu Gümnaasiumi õppekavas on esitatud järgmiste õppeainete ning kursuste ainekavad:

  1. Keel ja kirjandus

Eesti keele kohustuslikud kursused on järgmised:

10. klass „Keel ja ühiskond“

„Praktiline eesti keel I“

11. klass „Meedia ja mõjutamine“

„Praktiline eesti keel II“

12. klass „Teksti keel ja stiil“

„Praktiline eesti keel III“

Eesti keele valikkursused on järgmised:

10. klass „Ortograafia“

11. klass „Leksikoloogia“

12. klass „Tekstist tekstini“
Kirjanduse kohustuslikud kursused on järgmised:

10. klass „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“

„Kirjandus antiigist 19. sajandini“

11. klass „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“

„20. sajandi kirjandus“

12. klass „Uuem kirjandus“

Kirjanduse valikkursused on järgmised:
10. klass (üks valida) „Kirjandus ja film“

„Kirjandus ja ühiskond“

„Kirjandus ja müüt“

12. klass „Draama ja teater“



  1. Võõrkeeled

B2 keeleoskustasemel võõrkeel

B1 keeleoskustasemel võõrkeel

A2 keeleoskustasemel võõrkeel
B2 keeleoskustasemel võõrkeel – inglise keel
10. klass 3 kohustuslikku kursust

11. klass 3 kohustuslikku kursust

12. klass 3 kohustuslikku kursust
Valikkursused:

10. klass

Inglise kirjandus 1 kursus

Praktiline inglise keel 1kursus


11. klass

Inglise kirjandus 1 kursus

Praktiline inglise keel 1kursus
12. klass

Inglise kirjandus 1 kursus

Praktiline inglise keel 1kursus
B1 keeleoskustasemega võõrkeel – vene keel
10. klass 3 kohustuslikku kursust

11. klass 3 kohustuslikku kursust

12. klass 3 kohustuslikku kursust
A2 keeleoskustasemega võõrkeel – saksa keel
10. klass 2 valikkursust

11. klass 2 valikkursust

12. klass 2 valikkursust


  1. matemaatika: kohustuslik – kitsas matemaatika või lai matemaatika;

kitsas matemaatika 8 kursust

lai matemaatika 14 kursust


10. klass 1 valikkursus

11. klass 1 valikkursus

12. klass 1 valikkursus
4) Loodusained

Bioloogia kohustuslikud kursused on järgmised:

11. klass 2 kursust

Rakud


Organismid, organismide energiavajadus

12. klass 2 kursust

Pärilikkus

Evolutsioon ja ökoloogia


Geograafia kohustuslikud kursused on järgmised:

10. klass 2 kursust

Rahvastik ja majandus

Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid

11. klass 1 kursus

Maa kui süsteem


Keemia kohustuslikud kursused on järgmised:

10. klass 2 kursust

Keemia alused

Anorgaanilised ained

11. klass 1 kursus

Orgaanised ained


Füüsika kohustuslikud kursused on järgmised:

10. klass 2 kursust

Sissejuhatus füüsikasse, kulgliikumise kinemaatika

Mehaanika

11. klass 2 kursust

Elektromagnetism

Energia

12. klass 1 kursus



Mikro- ja megamaailma füüsika

Loodusainete valikkursused on järgmised:

Rakendusbioloogia

Globaliseeruv maailm

Keemiliste protsesside seaduspärasused

Elementide keemia

Elu keemia

Füüsika ja tehnika

Teistsugune füüsika
5) Sotsiaalained

Kohustuslikud kursused ajaloos on järgmised:

10. klass 2 kursust

11. klass 3 kursust

12. klass 2 kursust

Kohustuslikud kursused ühiskonnaõpetuses on järgmised:

11. klass

1 kursus


12. klass

1 kursus


12. klass valikkursus

Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse

valikkursused – „Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat”, „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu”, „Psühholoogia”, „Inimene ja õigus”, „Globaliseeruv maailm”, „Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse”, „Tänapäeva filosoofilised küsimused”;
6) Kunstiained

Kohustuslikud kursused muusikas on järgmised:

10. klass 1 kursus

Muusika teke ja olemus, keskajast klassitsismini

11. klass 1 kursus

Romantism. eesti professionaalse muusika kujunemine

12. klass 1 kursus

Euroopa 20. sajandi muusika


Kohustuslikud kursused kunstis on järgmised:

Valikkursus kunstis on järgmine:

7) Kehaline kasvatus

Kohustuslikud kursused kehalises kasvatuses on järgmised:

valikkursused – „Kehalised võimed ja liikumisoskused”, „Liikumine välistingimustes”;
8) Usundiõpetus

Usundiõpetuse valikkursused on järgmised:

Inimene ja religioon

Eesti usuline maastik


9) Riigikaitse

Riigikaitse valikkursused on järgmised:

Riigikaitse

Praktiline õpe välilaagris


10) Majandus- ja ettevõtlusõpe

Majandus- ja ettevõtlusõppe valikkursused on järgmised:

Majandusõpetus

Ettevõtlusõpetus


11) Karjääriõpetus

Valikkursus 11. klassis


12) Uurimistöö alused

Valikkursus 10. klassis


12) Informaatika

Valikkursused informaatikas on järgmised:

10. klass: „Arvuti kasutamine uurimistöös“

12. klass: „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused



2. Õppeainete kursused Tamsalu Gümnaasiumi 10.–12. klassis


Õppeained

10. klass

11. klass

12. klass

Kokku


Eesti keel

3

3

3

9

Kirjandus

3

2

2

7

B2 võõrkeel inglise

3+2 -õpil valik

3+2 – õpil valik

3+2 - õpil valik

9+6 - õpil valik

B1 võõrkeel vene

3

3

3

9

Matemaatika (lai)

5

6

6

17

Matemaatika (kitsas)

4

4

4

11

Bioloogia




2

2+1- õpil valik

4+1 - õpil valik

Inim- ja loodusgeograafia

2

1




4

Karjääriõpetus




1




1

Keemia

2

2




4

Füüsika

2

2

2

6

Ajalugu

2

3

2

7

Ühiskonnaõpetus




1

1

2

Inimeseõpetus

1







1

Muusika

1

1

1

3

Kunst

1

1

1

3

Kehaline kasvatus

2

2

2

6

Uurimistööde alused

1







1

Filosoofia







1

1

Usundiõpetus

2 - õpil valik







2 - õpil valik

Riigikaitse




2 - õpil valik




2 - õpil valik

Saksa keel

2 -õpil valik

2 - õpil valik

2 - õpil valik

6 - õpil valik

Joonestamine




1-õpil valik




1 – õpil valik

Majandus- ja ettevõtlusõpe

2

1-õpil valik




2+1 – õpil valik

Informaatika

1




2-õpil valik

1+2 – õpil valik

Kokku

34/33

+6-valik

34/32

+8-valik

29/26

+7-valik

97/91

+21-valik

3. Läbivad teemad, nende käsitlemise ja lõimingu põhimõtted
1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

2) Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:



  • õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

  • aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;

  • valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;

  • läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loov- ja uurimistöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;

  • korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

3) Kohustuslikud läbivad teemad on:

  • elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

  • keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

  • kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

  • kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

  • teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

  • tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

  • tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning osalema tervist edendava keskkonna kujundamises;

  • väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.



4. Õppekorralduse alused

1) Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust (1 kursus on 35 õppetundi).

2) Kool tagab oma õppekavaga kõigile õpilastele vähemalt 96 kursust. Kool võimaldab gümnaasiumiastmes õpilasele lisaks kohustuslikele 20 valikkursust.

3) Õpilasel on võimalus valida kitsa ja laia matemaatika vahel.

4) Õpilase minimaalse kohustusliku koormuse hulka arvestatakse valikkursusema õpilasuurimus või praktiline töö, mille maht ei tohi olla lühem kui 35 tundi

5) Kool võib valikkursusi kavandada ja läbi viia koostöös teiste koolidega.

6) Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks ja piirkondliku või kooli eripära arvestamiseks võib siduda õppeaine kursusi omavahel (sealhulgas kohustuslikke ja valikkursusi); samuti võib kooli hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade nimistut ning muuta tunnijaotusplaani. Mõlemal juhul tuleb tagada riikliku õppekava õpitulemuste saavutamine. Kooli õppekavas kirjeldatakse seoseid riikliku õppekava nõuetega.

5. Õpilase teavitamine

1) Gümnaasium tagab õpilasele võimaluse saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid.

2) Gümnaasium korraldab õpilaste teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagab karjääriteenuste (karjääriõpetus, -info või -nõustamine) kättesaadavuse (karjääriõpetuse kursus, õppekäigud, projekt Tagasi kooli, loengud jne, koostöö Rajaleidjaga).

3) Tamsalu Gümnaasiumis teavitatakse õpilasi õppetöö korraldusest järgmisi meetmeid kasutades:



  • klassijuhatajatund;

  • arenguvestlused;

  • kooli kodulehekülg;

  • e-kool;

  • kohtumised kooli juhtkonnaga.


6. Hariduslike erivajadustega õpilased

1) Gümnaasium korraldab andekate õpilaste juhendamist.

2) Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib gümnaasium teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Piiratud teovõimega õpilase puhul kaasatakse nende muudatuste tegemisse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.

3) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

4) Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava ning tema õppekoormust võib vähendada kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta.

5) Õpilaste nõustamiseks ja nende arengu toetamiseks on Tamsalu Gümnaasiumis järgmised võimalused:



  • ainealased konsultatsioonid ja täiendav õppetöö;

  • huviringid;

  • koolipsühholoogi kõnetunnid;

  • arenguvestlused;

  • aineolümpiaadidel ja konkurssidel osalemine;

  • osalemine projektides.



V Hindamine ja gümnaasiumi lõpetamine
1. Hindamine

1) Hindamise eesmärk on:



  • toetada õpilase arengut;

  • anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

  • innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

  • suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

  • suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

  • anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

3) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord määratakse kooli õppekavas.

4) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse gümnaasiumi kodukorras.
2. Kujundav hindamine

1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

3) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

4) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.
3. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

1) Õpilase teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas õppekavas toodud oodatavate tulemustega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viie palli süsteemis.

2)Hindamisel viie palli süsteemis:


  • hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

  • hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

  • hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;

  • hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;

  • hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.

3) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

4) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib vastavat kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.

5) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

4. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine

1) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Kool võib valikkursuste hindamisel kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.

2) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 17 lõikele 4 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.

3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:



  • kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;

  • kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise või vene keele) riigieksamid.

  • kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;

  • kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö.

4) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
VI Kooli õppekava
1. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

1) Kooli õppekava on gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

2) Kooli õppekava koostades lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.

3) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab gümnaasiumi direktor. Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

4) Kooli õppekava koosneb üldosast ning kohustuslike ja valikõppeainete kavadest.

5) Kooli õppekava üldosas esitatakse:



  • õppe- ja kasvatuseesmärgid ning väärtused;

  • õppekorraldus, kohustuslike ja valikkursuste kirjeldused, õpilase õppekoormuse kujundamine ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus, lõimingu põhimõtted, õpilauurimuse või praktilise töö korraldus;

  • üldpädevuste kujundamine ja õppekeskkonna mitmekesistamine;

  • hindamise ja gümnaasiumi lõpetamise korraldus;

  • õpilaste teavitamine, nõustamine ja kärjääriõpe;


VII Rakendussätted
1. Õppe- ja kasvatustegevuse ja õppekeskkonna vastavusse viimine

1) Kool viib õppe- ja kasvatustegevuse ja kooli õppekava riikliku gümnaasiumi õppekavaga kooskõlla 1. septembriks 2015. a.



Yüklə 1,9 Mb.

Dostları ilə paylaş:
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   34




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə