Tartu ülikooli kliinikum

T ARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM JUHEND	Tähis	JKL-16
	Viide
	Versioon	02

Kinnitas:		Urmas Siigur	Juhatuse esimees	13.12.2005
Koostas:		Matti Maimets	Infektsioonikontrolli teenistuse direktor	13.12.2005
	Allkiri	Ees- ja perekonnanimi	Ametikoht	kuupäev

METITSILLIINRESISTENTSE STAFÜLOKOKKINFEKTSIOONI

LEVIKU TÕKESTAMISE JUHEND

1. EESMÄRK

Käesoleva juhendi eesmärgiks on metitsilliinresistentse stafülokokkinfektsiooni ja kolonisatsiooni leviku kontroll Kliinikumis.

2. VASTUTUS

Juhend kehtib kõikides Kliinikumi struktuuriüksustes. Juhendi täitmise eest vastutavad struktuuriüksuste meditsiinijuhid, ülem- ja vanemõed. Kontrolli käesoleva juhendi täitmise üle teostavad infektsioonikontrolli õed.

3. MÕISTED

1. 
   Metitsilliinresistentne stafülokokk
   

Terminiga “metitsilliinresistentne stafülokokk” (MRSA) tähistatakse epideemilise levikuga Staphylococcus aureus`e tüvesid, mis on muutunud resistentseks penitsillinaasresistentsete penitsilliinide (metitsilliin, oksatsilliin), tsefalosporiinide, karbapeneemide (imipeneem, meropeneem) ja sageli ka muude antibiootikumide suhtes.

Stafülokokid, nii antibiootikumtundlikud kui –resistentsed, on inimese normaalse mikrofloora koostisosaks koloniseerides peamiselt ninaesikut ja kubemepiirkonda. Tähtsaimaks nakkusallikaks haiglatingimustes on MRSA-ga koloniseeritud või infitseeritud patsient. MRSA levik osakonnas toimub peamiselt meditsiinitöötaja käte vahendusel.

2. 
   Meditsiinitöötaja isiklikud kaitsevahendid (IKV)
   

Meditsiinitöötaja isiklikeks kaitsevahenditeks MRSA patsiendi puhul on kaitsekittel, kaitseprillid/kaitseekraan, kirurgiline mask ja meditsiinilised kindad. Kaitsevahendeid kasutavad MRSA-ga infitseeritud või koloniseeritud patsiendiga kokkupuutuv haiglapersonal, samuti kõik külastajad.

4. 
   TEGEVUSKIRJELDUS
   

1. 
   Järelvalve
   

MRSA järelvalvet Kliinikumis teostab infektsioonikontrolli teenistus (IKT). Kõik IKT poolt kehtestavad preventsiooni ja kontrolliabinõud (skriining, dekolonisatsioon vms.) on Kliinikumi töötajatele kohustuslikud.

2. 
   Isolatsiooniabinõude rakendamine (vt. Isolatsiooniabinõude rakendamise juhend, JKL-52, www.kliinikum.ee/ikt/IK_juhendid.htm)
   

Kõikide patsientide puhul, kes on hospitaliseerimisel infitseeritud või koloniseeritud MRSA-ga või kelle MRSA-positiivsus selgub ravi käigus rakendatakse standardseid ja kontaktisolatsiooni abinõusid.

1. 
   Patsiendi paigutamine
   

Patsient paigutatakse üksikpalatisse. Kui osakonnas on mitu MRSA-ga patsienti, võib nad paigutada ühte palatisse (kohortimine). Kui patsiendi seisund seda võimaldab on otstarbekas kasutada sisekliiniku nakkusosakonna üksikbokse. Patsiendile tutvustatakse käte antiseptika põhimõtteid. Patsiendil tuleb rangelt keelata teiste patsientide puudutamine, abistamine ning palatist väljumine ilma mõjuva põhjuseta.

2. 
   Kontaktisolatsiooni kehtestamine, informatsiooni liikumine, kontaktisolatsiooni lõpetamine
   

Isolatsioonikategooria kehtestab infektsioonikontrolli arst või õde, kes teeb vastava märke eHL-le ja teavitab osakonda telefoni teel. Isolatsiooniabinõude õigeaegse rakendamise eest vastutab haige vastu võtnud arst juhul, kui patsiendi MRSA-positiivsus on teada hospitaliseerimisel või raviarst juhul, kui patsiendi MRSA-positiivsus selgub ravi käigus.

Osakonna vanemõde peab informeerima infektsioonikontrolli õde igast patsiendist, kelle puhul rakendatakse isolatsiooniabinõusid. Infektsioonikontrolli õde külastab patsiendi palatit esimesel võimalusel ja teeb vajaduse korral lisakorraldusi. Osakonna vanemõde vastutab ka selle eest, et kõik isikud, kes puutuvad kokku isoleeritud patsiendiga, oleksid teadlikud kehtivast isolatsioonikategooriast. Isolatsioonipalati uks varustatakse kontaktisolatsiooni tähistava sildiga. Patsiendiga tegelev valveõde vastutab informatsiooni edasiandmise eest, kui patsient viiakse üle teise osakonda või osakonnast lahkumine on seotud väljaspool osakonda seotud protseduuridega.
Kogu dokumentatsioon märgistatakse kollase kontaktisolatsiooni tähistava kleebisega. Haiguslugu ja muid dokumente ei viida kunagi isolatsioonipalatisse.
Isolatsioon lõpeb patsiendi haiglast väljakirjutamisega. MRSA infektsiooni või kolonisatsiooni likvideerimise korral saab isolatsiooni lõpetada ka patsiendi haiglasviibimise ajal. Sellise otsuse isolatsiooni lõpetamise kohta teeb raviarst infektsioonikontrolli arsti või õe nõusolekul.

3. 
   Käte antiseptika ja kindad
   

Käte antiseptika viiakse läbi enne isolatsioonipalatisse sisenemist. Isolatsioonipalatisse sisenemisel peab personal kandma meditsiinilisi kindaid. Kindad vahetatakse kohe kui nad puutuvad kokku eritistega, mis võivad sisaldada kõrges kontsentratsioonis mikroorganisme (faeces, haavaeritis jms.). Enne uute kinnaste kasutamist töödeldakse käed antiseptikumiga. Kindad eemaldatakse enne isolatsioonipalatist lahkumist ning viiakse läbi käte antiseptika, vajadusel ka hügieeniline kätepesu. Pärast käte antiseptika läbiviimist tuleb hoolikalt vältida käte kontakti patsiendi, esemete ja pindadega palatis.

4. 
   Kaitseriietus
   

Kontaktisolatsiooni palatisse sisenedes kantakse alati ühekordseks kasutamiseks mõeldud individuaalset kaitsekitlit, vältimaks MRSA üle kandumist saastunud riietega. Palatist lahkumisel eemaldatakse kaitsekittel ja asetatakse palatis asuvasse jäätmekotti. Pärast kaitsekitli eemaldamist tuleb hoolikalt vältida riiete kontakti patsiendi, esemete ja pindadega palatis.

Kui kehavedelike pritsmete teke või kaitsekitli rohke määrdumine on tõenäoline, siis on soovitav kasutada lisaks kaitsekitlile ühekordset niiskusele läbimatut kilepõlle. Kui patsiendile tehakse protseduure, mille käigus pritsmete ja aerosoolide tekkimine on tõenäoline (bronhoskoopia, trahhea aspiratsioon, aerosoolravi, hapniku manustamine ninakateetriga jms.) tuleb protseduuri läbiviimisel kasutada kirurgilist maski ja kaitseprille/kaitseekraani.

5. 
   IKV kasutamise järjekord (vt. www.kliinikum.ee/ikt/oppematerjalid.htm)
   

IKV kasutusele võtmise järjekord: kaitsekittel, kirurgiline mask, kaitseprillid/kaitseekraan, kindad.

IKV eemaldamise järjekord: kindad, kaitseprillid/kaitseekraan, kaitsekittel, kirurgiline mask.

6. 
   Põetus- ja hooldusvahendid
   

Võimaluse korral kasutatakse ühekordseid vahendeid. Korduvkasutusega vahendeid (stetoskoop, termomeeter jms.) kasutatakse ainult selles isolatsioonipalatis ning desinfitseeritakse isolatsiooni lõpetamise korral. Palatis kasutatavad diagnostikavahendid (röntgenaparaat, EKG seade jms.) ja korduvkasutusega protseduurivahendid kuuluvad esmasele desinfektsioonile isolatsioonipalatis ja seejärel saadetakse edasiseks töötluseks.

7. 
   Voodipesu ja jäätmed
   

Soovitatav on kasutada masinas pestavat patja ja kilega kaetud madratsit, mida saab patsiendi lahkumisel üldpuhastusvahendiga pesta ja desinfitseerida. Selle puudumisel katta padi ja madrats ühekordse kilest padja- ja madratsikaitsega, mis hävitatakse patsiendi lahkumisel.

Kasutatud voodipesu pakitakse samas palatis isesulavasse pesukotti ja pestakse tavalises korras (nõutav masinpesu temperatuur 71ºC vähemalt kolmeks minutiks). Jäätmed pakitakse vastavalt meditsiiniliste jäätmete erikäitluse juhendile (JKL-61, www.kliinikum.ee/ikt/IK_juhendid.htm), vedelikud valatakse kanalisatsiooni. Need ei ole nakkusohtlikud.

8. 
   Toidunõud
   

Ei vaja erikäitlust. Masinaga nõudepesu kuuma vee ja üldpuhastusvahendiga on piisav MRSA hävitamiseks.

9. 
   Koristamine
   

MRSA-ga patsiendi palat koristatakse viimasena. Kontaktpinnad desinfitseeritakse, eritistega saastunud pinnad algul puhastatakse ühekordselt kasutatava lapi või paberkäterätiga ja seejärel desinfitseeritakse. Koristusvahendid (mopid, lapid) pakitakse pärast koristamist samas palatis suletavasse pesukotti ning saadetakse pesumajja. Haige väljakirjutamise järgselt palat puhastakse, kõik pinnad, kasutatud vahendid ning seadmed desinfitseeritakse.

10. 
    Külastajad
    

Kõik külastajad peavad enne palatisse minekut teatama oma saabumisest patsiendiga tegelevale valvepersonalile. Külastajatele tutvustatakse käte antiseptika põhimõtteid ja kaitsekitli kandmist. MRSA-ga koloniseeritud või infitseeritud patsiendi külastajail tuleb rangelt keelata teiste patsientide puudutamine või abistamine.

11. 
    Patsiendi transportimine
    

Patsiendi transpordil abikabinettidesse või teise osakonda kantakse kindaid ja kaitsekitlit ning järgitakse rangelt Kliinikumis kehtivat käte hügieeni juhendit (JKL-98, www.kliinikum.ee/ikt/IK_juhendid.htm). Eelnevalt informeeritakse teisi osakondi ja kabinette MRSA ohust. MRSA-ga patsiendi uuringud ja protseduurid on soovitav viia läbi tööpäeva lõpus, mille järel ruum koristatakse desinfektsioonivahendit kasutades.

Patsiendi surma korral tuleb täita isolatsiooniabinõusid ka surnukeha transpordil ja lahangu ajal.

JKL-16v02/ MRSA juhend

/