Vana kreeka



Yüklə 12,48 Kb.
tarix06.02.2018
ölçüsü12,48 Kb.

Keemia ajalugu

(FKFE. 01.065)


  1. Sissejuhatus

Keemia ajaloo käsitlused ja periodiseerimine. Lühiülevaade inimühiskonna tekkimisest ja arengust.

2. Keemia ajaloo alkeemia-eelne periood ( kuni IV saj. p.Kr.)

Empiiriliste faktide kogunemine ja praktiliste keemiaoskuste areng Vanas Egiptuses; Vana-Kreeka natuurfilosoofia (Thales, Herakleitos, Puthagoras, Demokritos, Empedokles, Anaxagoras, Platon, Aristoteles, Epikuros jt.), ettekujutus algelementidest (stiihiatest), atomistlikud seisukohad.


3. Alkeemia periood ( IV – XVI saj. )

Metallide transmutatsiooni ideede kujunemine (Aleksandria periood), keemia Hiinas ja Indias; Araabia alkeemia (Geber, Rhazes, Avicenna), alkeemia keskaja Lääne-Euroopas (Albertus Magnus, Roger Bacon, Lully); alkeemia taandumine.


4. Keemia ühendamise periood ( XVI – XVIII saj. )

Iatrokeemia periood (Paracelsus, Agricola, Libavius); üleminekuperiood (Helmont, Glauber, Kunckel jt.); pneumaatiline keemia (gaaside avastamine, gaasiseadused) (Boyle, Black, Rutherford, Cavendish, Priestley, Scheele jt.); flogistoniteooria – esimene üldistav teooria keemias (Stahl); flogistoniteooria kummutamine Lavoisier´ poolt, Lavoisier´ tööde tähtsus keemia edasises arengus.




  1. Keemia kvantitatiivse käsitluse algusperiood ( XIX saj. 1. pool )

Ainete koostise püsivus, kordsed suhted (Richter, Berthollet, Proust); atomistika areng (Dalton, Gay-Lussac, Avogadro); keemilised vooluallikad, elektrolüüs (Volta, Davy, Faraday); mõistete täpsustamine (Berzelius, Cannizzaro).
6. Tänapäeva keemiateaduse kujunemine ( alates XIX saj. 2. poolest )

Perioodilisussüsteem, (Döbereiner, Newlands, Mayer, Mendelejev); orgaaniline keemia (Liebig, Wöhler, Dumas, Laurent, Wurtz, Kolbe, Berthelot jt.); valentsiteooria, ühendite struktuur (Frankland, Kekulé, Butlerov jt.); Spektraalanalüüs (Bunsen, Kirchoff); füüsikaline keemia (Hess, Gibbs, Le Châtelier, Arrhenius, Ostwald, Nernst, Van´t Hoff jt.); kompleksühendid (Werner); kvantmehhaaniline aatomiehituse mudel, keemilise sideme teooriad (Bohr, Heisenberg, Pauling, Lewis jt.).



7. Keemia areng Tartu Ülikoolis ( alates XIX saj. algusest)

XIX saj. väljapaistvamad keemikud Tartu Ülikoolis (Jacobi, Göbel, Claus, Schmidt, Ostwald, Tammann, Kondakov).


KIRJANDUS





  1. Rein Vihalemm, Ühe teaduse kujunemislugu.

Tallinn, Valgus, 1981.


  1. Микеле Джуа, История химии. Москва, Мир, 1966.




  1. B. Штрубе, Пути развития химии.

Москва, Мир, 1984.


  1. Айзек Азимов, Краткая история химии.

Санкт Петербург, Амфора, 2000.


  1. Ю. И. Соловьев, Д. И. Трифонов, А. Н. Шамин, История химии.

Москва, Просвещение, 1984.


  1. К. Манолов, Великие химики. Москва, Мир, 1976.




  1. В. И. Кузнецов, Эволюция представлений об основных законах

химии. Москва, Наука, 1967.


  1. J. R. Partington, A Short History of Chemistry.

London, 1948.


  1. Популярная библиотека химических элементов.

Москва, Наука, 1983.


  1. K. Manolov, D. Lazarov, I. Lilov, Keemial on oma seadused.

Tallinn, Valgus, 1980.


  1. P. Taube, J. Rudenko, Vesinikust kuni … .

Tallinn, Valgus, 1966.


  1. H. Karik, Vask, kuld ja raud olid esimesed.

Tallinn, Valgus, 1984.
13. H. Karik, Hämmastavad ained.

Tallinn, Valgus, 1991.


Dostları ilə paylaş:


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə