Ajaloo ja arheoloogia instituut
Yüklə 1,91 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Maide Valdin.
- Mõrd.
18 töötav salakuulajate organisatsioon – seitse naist ja üks poisike. Naised püüdsid sõdureilt välja meelitada igasuguseid teateid ja ahvatlesid neid üle jooksma punaste poolele. Poisike toimetas naiste poolt kogutud teated läbi rinde vastase kätte. 56 Seega pidid luureüksused tsiviilelanikelt informatsiooni küsimisel jääma enda tegevuste kirjeldamisel napisõnaliseks, kuna tegemist võis olla vastase luurega. Teisalt võisid tsiviilisikud olukordi valesti tõlgendada või vastase arvukust võimendada, mistõttu sai tõepärase informatsioonina võtta teateid mitte vastase arvukuse kohta, vaid nende olemasolu kohta mingis punktis. Üksuse uude piirkonda või külla jõudes tekkis vastase kohta tihti palju kuulujutte, mida tuli kontrollida luurekäikudega. 57 Hoolimata sellest kasutasid luureüksused tsiviilisikutelt saadud informatsiooni nii palju kui võimalik ning tihti ka tegutsesid selle informatsiooni alusel. Mõnigi kord võis luurel käik piirduda vaid alale minemisega ning kohalikelt elanikelt informatsiooni pärimisega, mille peale liiguti koheselt tagasi, kontrollimata saadud informatsiooni õigsust. 58 Seega võib väita, et Vabadussõja aegne luuretegevus toetus suurel määral tsiviilluurele, kuna see oli üldiselt kõige ohutum ja lihtsam viis informatsiooni saamiseks. Samas pidi arvestama, et saadud informatsioon võis olla moonutatud, mistõttu olenevalt allikast tuli seda kontrollida. Luurevormidest kõige levinum oli tõenäoliselt objektiluure. Objektiluure eesmärgiks on vastase olemasolu ning paiknemise tuvastamine mingis kindlas objektis nagu talus, mõisas või sillal. Luureüksustele on see tõenäoliselt eelistatuim luurevorm, kuna võimaldab luuret paremini ette planeerida ja kasutada raskemat maastikku, sest tõenäoline vastase paiknemiskoht on juba ette teada. Objektiluuret teostama hakkava üksuse suurus sõltus ülesande keerukusest ning ohuastmest. Ülesandele võidi minna jao, tugevdatud jao või rühma koosseisus, kuid üldiselt eelistati suuremaid üksuseid, mis tagas kõrgema turvatunde. Objektiluure teostamisel kasutati võimalusel rasket maastikku, mille abil oli üksusel suurem tõenäosus objekti lähedusse jõuda varjatuna. Objekti lähedusse jõudes kasutati vaatlus- ja kuulamispause vastase tuvastamiseks. Vaatlus- ja kuulamispausid tähendavad luurava üksuse liikumise seiskamist, mille eesmärgiks on kas vaatluse või kuulamisega tuvastada vastase olemasolu.
56 Maide Valdin. 6. Jalaväepolk Vabadussõjas, lk 206. 57 Mõttus, Kippel. 2. Jalaväepolgu ajalugu, lk 106. 58 Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad – RA, ERA.2124.3.795, l. 58.
19 Hästi korraldatud objektiluure teostasid 3. jalaväepolgu luurajad Pihkva rindel Kotleši mõisa juurde oktoobri keskpaigas 1919. Mõisa juurde minnes kasutati läbi soo viivat teerada ning kahe kilomeetri kaugusel küsiti informatsiooni lähedal asuvast talust, kust saadi ka teejuht. Mõisa poole edasi liikudes tuli läbi minna ka jõest. Peale jõeületust võeti ahelikku, liiguti aeglaselt edasi ning tehti vaatluspause. Kuna olukord tundus rahulik olevat, joosti lõpuks mõisa veski juurde ning liiguti edasi õunaaia juurde, kus tehti kuulamispaus. Mehed otsustasid joosta mõisamajani, kuid just sel hetkel nähti lähenevat hobust meestega. Üks luurajatest käskis meestel nende juurde tulla, mille peale kaks poisikest minema jooksid. Mehelt saadi teada, et mõisas on 300 vastase võitlejat ja ka posti asukoht. Selle informatsiooni peale liiguti kiirelt tagasi. 59
hästi valitud lähenemisteele, ettevaatlikkusele ning osalt ka õnnele. Objektiluuret teostati ka jagude koosseisus, kusjuures ka jao koosseisus liikudes kasutati eelluurajat ning üksuse agressiivsus väikese koosseisu tõttu ei pruukinud väheneda. Ajavahemikul 16.-27. novembrini käisid 3. jalaväepolgu kuueliikmelised luurepatrullid Pihkva rindel Viļaka kandis Molna tõrvavabriku juures igapäevaselt luurel. Ühel päeval astuti lühikontakti vastase üksusega ning teisel päeval otsustati enda ülesannet laiendada ning liikuda lähedalasuva Ieriķi-Gulbene-Põtalovo raudtee juurde, kust võeti vangi kaks soomusrongi Stenka Razin remondiosakonna töötajat. 60 Seega kasutati luurel ka palju omaloomingut ning grupi ülematel oli võimalus laiendada kõrgemalt saadud käsku vastavalt olukorrale, mis on luureüksustes hädavajalik oskus. Teise luurevormina kasutati alaluuret. Alaluurele mindi enamasti rühmasuuruse luurepatrulliga ning selle eesmärgiks oli mingil territooriumil vastase üksuste olemasolu ning rühmituse tuvastamine. Alaluurele saadetud luureüksus liikus enamasti tervikuna, mis tähendab, et üksust ei jaotatud väiksemateks allüksusteks. Alaluuret võib käsitleda ohtliku, kuid tingimata vajaliku luurevormina. Alaluure käigus ei ole tihti võimalik kasutada kõige ohutumat teed, kuna soodes ning raskesti ligipääsetaval maastikul ei ole enamasti suuremaid vastase üksuseid. Seega tuli alaluure käigus kasutada teekonda, kust oli kõige tõenäolisem leida vastane, mis tähendas ka kõrgemat kontakti- ja avastamisohtu. Väiksema ohutasemega teekonna kasutamisel tuli arvestada riskiga, et üksusele püstitatud ülesanne jääb täitmata ning informatsiooni vastase kohta ei saada.
59 Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 51-52. 60 Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l .64-65. Yüklə 1,91 Mb. Dostları ilə paylaş:
|