Ajaloo ja arheoloogia instituut
Yüklə 1,91 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Maide, Valdin.
- Seppel.
10 6. jalaväepolgu mehed käisid omal algatusel vastase kontrolli all olevates külades luurel, et näha nende reaktsiooni. 28 Sarnane olukord tekkis ka Scoutspataljonil aprillis-mais kui Rossolovo-Prudištše üldjoones algas skautide kaitsetegevus, kust löödi tagasi kõik vaenlase kallaletungid ja rünnakud. Seejuures jätkus neil alati tahet peaaegu vahetpidamatuks luure teostamiseks. Luuretegevus kujunes seal skautidele nagu mingiks spordiks, mis tõi elavust monotoonsesse kaitsetegevusse. Kompaniide vahel kujunes teatav võistlus. Ühe kompanii mehed tahtsid oma julgete luureretkedega alati teisi üle trumbata. 29 Seega toimusid retked nii ülema teabevajadusest kui ka vabatahtlikult. Luurepatrullides kasutati maastikuna võimalusel soid ning raskesti ligipääsetavaid kohti, mistõttu muutus keeruliseks orienteerumine ning mõni kord tuli selle tõttu patrull katkestada ja lähtealale tagasi suunduda. 30 Orienteerumisprobleemid võisid osutuda ka saatuslikuks. 23. jaanuaril 1919 läks 6. jalaväepolgu luuretegevuse käigus Talli jaama lähistel kaduma üks piilkond, mida juhtis nooremohvitser Anton Konks. Kuigi piilkond leiti lõpuks ülesse, siis nooremohvitser Anton Konksu ei olnud. Energilise luurajana oli ta oma meestest liiga kaugele läinud ja nähtavasti metsas ära eksinud. Ta langes vangi ja hukati enamlaste poolt. Ühel hilisemal luurekäigul leiti ta laip purustatud peaga raudteekraavist. 31
Võimaluse korral kasutati kohalikke elanikke teejuhtidena, mis ei pruukinud alati anda soovitud tulemusi kas nende tahtmatusest või saamatusest õige tee kätte juhatada. 32 Teejuhte võidi taludest kaasa võtta ka sunniviisiliselt nagu seda tegid 6. jalaväepolgu luurajad Volmari kandis.
33 Enamasti oli teejuhtide kasutamine siiski asjakohane ning õigustatud. Ka Rakvere linna marssisid 12. jaanuaril 1919 sisse 5. jalaväepolgu luurajad, kelle teejuhiks oli linna lähedal asuvast metsavahi majast enda abi pakkunud 11-12 aastane poiss. Poiss andis informatsiooni ka vastase patarei asukohta kohta ning ülevaate enamlaste äramineku kohta eelmisel õhtul. 34
Üldiselt paistab, et orienteerumisega saadi hakkama pigem hästi, sest massilisi metsas ekslemisi allikates kirjeldatud pole. Pigem on eksimisi käsitletud erandjuhtudena ning koheselt ka välja toodud.
28 Maide, Valdin. 6. Jalaväepolk Vabadussõjas, lk 585. 29 Võting. Scouts Rügement Vabadussõjas, lk 230, 257.
30
31 Maide, Valdin. 6. Jalaväepolk Vabadussõjas, lk 135. 32 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate komando sõjapäevaraamat – RA, ERA.2124.3.641, l. 1. 33 Maide, Valdin. 6. Jalaväepolk Vabadussõjas, lk 297. 34 Kui 12 sõdurit vabastasid Rakvere. – Rahvaleht nr 9, 11.01.1939, lk 4.
11 Luurele mindi enamasti rühmasuuruse üksusega, kergema tüüpi ülesannete korral jao suuruse üksusega. Rühmasuuruse luurepatrulli ees liikus üldjuhul jaost koosnev piilkond, kelle hulgast eraldusid piilurid, kes pidid tagama patrullile eelhoiatuse läheneva vastase vastu. Piilurid olid silmside kaugusel patrulli südamikust ning võisid anda patrullile vaikse signaali või astuda tulekontakti vastasega, mispuhul toetas patrulli südamik piilureid tulega. Sidepidamiseks kasutati käemärke. Öösel tegutsesid piilurid patrulli südamikule lähemal ning tähtsaimaks meeleks muutus kuulmine. 35
36 Juhid käisid luurel, et isiklikult tutvuda rünnatava objekti vallutamisvõimalustega, mis üldjuhul suurendab oluliselt eduvõimalusi. Selline luure võis osutuda aga ohtlikuks. 4. jaanuaril 1919 toodi Sakala partisanidele teade, et enamlaste väike salk on asunud Kärstna Veski tallu. Leitnant Johannes Hollandi juhatusel sõitis küüthobustel Kärstna poole 20-meheline salk ühe kuulipildujaga. Veski talu lähedal jäeti mehed leitnant Artur Rehe juhatusel ahelikku ning leitnant Holland ja leitnant Tõnis Koern läksid eelluurele, et tutvuda talu vallutamise võimalustega. Kui luurajad olid jõudnud talu esimeste hooneteni, avati nende pihta tuli. Luurajad jooksid punaste tule eest tagasi oma meeste poole ning leitnant Rehe, nähes jooksvaid kogusid, hüüdis: „Poisid, tuld!“ Nii tulistati mõlemalt poolt, kuni leitnandid Koern ja Holland jõudsid piisavalt lähedale, et nad ära tunti. Punased jooksid laskmise peale laiali. 37 Samas on juhtide isiklik luures käimine igati õigustatud, kuna mõne mehelist salka üldiselt ei avastata ning luurel käimisest saadav informatsioon on riski väärt. Mõnel üksikul juhul võib näha, et luurele mindi ka üksi, kuid nendel kordadel oli tegemist alati mitte käsu korras luurele minekuga, vaid vabatahtliku ja omal algatusel toimunud tegevusega, millest teavitati ka ülemaid. Nii läks 5. jaanuaril 1919 vabatahtlikult ja enese algatusel vastasest teateid koguma skaut Tõnu Luik. Karksi mõisas pani ta endale selga laenatud talumehe ülikonna ning sõitis mööda kõrvalteed Ala kõrtsini. Sealt sai kohalikelt elanikelt teada, et Ala kõrtsi ümbruskonnas olevat umbes 100 punast 3 kuulipildujaga. Saanud need teated, sõitis skaut Luik Taagepera mõisa ümbrust uurima. Tsiviilallikast sai ta teada, et mõisas olevat arvatavasti 850 punast või rohkemgi ning varsti pidavat nad liikuma Karksi poole. Seejärel pöördus Luik tagasi. 38
35 Seppel. Eesti Rahvaväe taktikaline luure Vabadussõjas. 36 Mõnda Vabadussõja taktikast.– Sõdur – 1931 nr 7-8, lk 226. 37 Kangro. Sakala Partisanid Vabadussõjas , lk 44. 38 Võting. Scouts Rügement Vabadussõjas, lk 51-52. Yüklə 1,91 Mb. Dostları ilə paylaş:
|