Ajaloo ja arheoloogia instituut
Yüklə 1,91 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Töö struktuur
- Luurespetsiifiline tegevus
- Lokk.
7 Arhiiviallikate läbitöötamisel ilmes ka mitmed probleeme. Suurimaks probleemiks võib lugeda jalamaakuulajate komandode sõjapäevaraamatute puudumist 2., 4., 5., 6., 7. ja 9. jalaväepolgu arhiivifondides. 1. jalaväepolgu fondis 17 on olemas küll nii jala- kui ka ratsaluurajate sõjategevuse päevaraamatud, kuid tegemist on väga lühikeste dokumentidega, kust informatsiooni luuretegevuse kohta ei saa. Ka 8. jalaväepolgu fondis 18 leidub jalaluurajate sõjategevuse päevaraamat, kuid käekirja tõttu pole kohati võimalik sellest aru saada ning sõjategevusest on päevaraamatus vähe juttu. Ainus kasutatav sõjategevuse päevaraamat pärineb 3. jalaväepolgu fondist 542. 19 Luureüksuste korralike sõjategevuse päevaraamatute olemasolu oleks olnud suureks abiks uurimustöö koostamisel. Samas võib luureüksuste kohta informatsiooni leida ka polkude jalaväeroodude sõjategevuse päevaraamatutest, kuid nende läbitöötamine ületaks kaugelt bakalaureusetöö mahu. Problemaatiline on ka üksustele antud päevakäskudest informatsiooni saamine, kuna suurem osa käskudest anti suusõnaliselt ning kirjalikke andmeid on talletatud äärmiselt vähe. Lisaks on päevakäsud üldise iseloomuga, kust võib saada informatsiooni üksustele püstitatud ülesannete eesmärkidest, kuid äärmiselt vähesel määral üksuste poolt kasutatavast taktikast ülesannete täitmisel. Mõningast informatsiooni luureüksuste taktika kohta on võimalik saada ajakirjast „Sõdur“. Eraldi tasub siinkohal välja tuua artikkel 1931. aasta numbrist 7-8 20 seotud raskusi, nagu abivahendite puudumine, kuid ka selgitusi taktika osas. Töö struktuur Käesolev uurimustöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk käsitleb luureüksuste tegutsemist ja taktikat Vabadussõjas luurespetsiifilisest valdkonnast lähtudes. Peatükis kirjeldatakse luurajate tegevust ning taktikat erinevate luureülesannete täitmisel. Peatükis käsitletakse ka sõjakavalust ning tsiviilisikute rolli luures. Lisaks kirjeldatakse ka kuperjanovlaste luureretki. Teine peatükk vaatleb lähemalt luureüksuste tegevust jalaväeüksusena ning kuidas kasutati luureüksuseid nii integreeritult jalaväega kui iseseisvalt kaitse ja ründelahingutes. Lisaks
17 ERA fond 534 – 1. jalaväepolk 1917 – 1918. 18 ERA fond 550 – 8. jalaväepolk 1919 – 1920. 19 ERA fond 542 – 3. jalaväepolk 1918 – 1940. 20 –ms.– Mõnda Vabadussõja taktikast. – Sõdur – 1931, nr 7-8, lk 224-228.
8 tuuakse peatükis välja ka luureüksuste teisejärgulised ülesanded nagu valve- ja julgestusteenistus ning üksuste vaheline sidepidamine.
9 Luurespetsiifiline tegevus
Jalaväepolkudes teostasid luureülesandeid luurekomandod, mille koosseisus oli ette nähtud kolm ohvitseri ning 78 sõdurit. Üksikpataljonides oli jalamaakuulajate komando rühmasuurune. Struktuuriliselt jagunes luurekomando kaheks rühmaks ning igas rühmas oli kaks jagu. 21 Selline struktuur võeti üle 1916. aastal kehtima hakanud Vene jalaväepolgu struktuurist. 22
Luureohvitseri luureandmete kogumise organiseerimiseks ning luureandmete töötlemiseks väeüksustes ei olnud. 23 Lisaks luurekomandodele teostasid luuret ka teistes allüksustes kokkupandud luuresalgad. Näiteks 6. jalaväepolgus loodi septembris 1919 lisaks luurekomandole nii roodu, pataljoni kui ka polgu tasandil luureüksuseid, mis tegutsesid enda vastutusala piires iseseisvalt. Roodust määrati harilikult 4-6 meest roodu maakuulajateks, kes pidid iga päev tegema retki kuni vastasega kokkupuutumiseni. Nad pidid vangistama või hävitama vastase eelposte, tegutsedes võimalusel vaikselt. Pataljoni luurajaiks võeti roodudest 25-30 meest ohvitseri juhatusel. Nende ülesanne oli tungida võimalikult sügavale vaenlase rühmitusse, võtta vange ja tekitada segadust vastase osades. Polgu jalaluurajate komando pidi toimetama luuret polguülema ülesandel tähtsamais suundades. 24 Ka Sakala partisanid lõid eraldi roodu ja pataljoni
luuregrupi, kuhu valiti igast roodust välja 5-6 meest ja kelle ülesandeks oli pataljoni rajoonis tungida vastase seisukohtade sügavusse ja tekitada seal segadust. 25 Seega ei piirdu luureüksused vaid jalaväepolkude luurekomandodega, vaid luureüksustena tuleb käsitleda ka mitteorgaanilisi ehk mitte struktuuri järgi loodud üksuseid, kelle ülesandeks oli luure teostamine. Luureüksused teostasid luuret polkudele üldiselt kuni 15 kilomeetri kaugusel polgu põhijõududest. 26 Tegemist oli enamasti ühepäevaste luureretkedega ning luurekomando puhkeala oli üldjuhul jalaväeroodude läheduses, mis andis komandodele ning jalaväeroodudele suurema integreerituse astme. Luureretkedele mindi sõltuvalt polgu- või pataljoniülema teabevajadusest, kuid üldjuhul käidi luurel mõne päeva tagant, vajadusel ka igapäevaselt. 27
Lisaks ülema teabevajadusele võib luurel käimist seostada ka igavuse peletamisega kaevikusõjas nagu seda juhtus Pihkva rajoonis sügisel 1919, kui rinde aktiivsus oli madal ning
21 Vt lisa 3. 22 Lokk. Eesti Rahvusväeosad, lk 43-50. 23 Mõnda Vabadussõja taktikast. – Sõdur – 1931, nr 7-8, lk 226. 24 Maide, Valdin. 6. Jalaväepolk Vabadussõjas, lk 585-586. 25
26 Mõnda Vabadussõja taktikast. – Sõdur – 1931, nr 7-8, lk 226. 27 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate komando ülema välikirjavahetuse register.– RA, ERA.2124.3.642, l. 7-9. Yüklə 1,91 Mb. Dostları ilə paylaş:
|