-
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
-
Õppesisu
Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside (replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest tulenevad muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine arvutimudeliga.
Geneetilise koodi rakenduste uurimine arvutimudeliga.
-
Lõiming
Keemia – valgud, aminohapped
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane
1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel;
2) analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;
3) võrdleb DNA ja RNA sünteesi kulgu ning tulemusi;
4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile;
5) koostab sellise eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside universaalsust;
6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega;
7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;
8) selgitab valgusünteesi üldist kulgu.
-
Viirused ja bakterid
-
Õppesisu
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Bakterite levik ja paljunemine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad teaduslikud, seadusandlikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. Geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Bakterite mitmekesisuse uurimine.
Bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.
-
Lõiming
Matemaatika – geomeetriline jada
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) selgitab viiruste ehitust ning toob näiteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta;
2) analüüsib viiruste tunnuseid, mis ühendavad neid elusa ja eluta loodusega;
3) võrdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist;
4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega;
5) võrdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist, nende organismisisest toimet ja ravivõimalusi ning väärtustab tervislikke eluviise, et vältida nakatumist;
6) toob näiteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta;
7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi seisukohti ning õigusakte;
8) on omandanud ülevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning elukutsetest.
-
Pärilikkus ja muutlikkus
-
Õppesisu
Pärilikkus ja muutlikkus kui elutunnused. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline pärandumine. Geneetikaülesanded Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest. Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese terviseseisundile.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Praktiline töö keskkonnategurite mõjust reaktsiooninormi avaldumisele.
2. Päriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise uurimine arvutimudeliga.
-
Lõiming
Matemaatika – protsentarvutus ja tõenäosus
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane
1) toob näiteid pärilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismirühmadel;
2) võrdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi;
3) analüüsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;
4) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tunnuste kujunemisel;
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega;
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi põhjusi;
7) lahendab geneetikaülesandeid Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest;
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes.
IV kursus -
Bioevolutsioon
-
Õppesisu
Evolutsiooniidee täiustumise seos loodusteaduste arenguga. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitõendid. Eri seisukohad elu päritolu kohta Maal. Bioevolutsiooni varased etapid ja nüüdisaegsete eluvormide kujunemine. Olelusvõitlus, selle vormid. Loodusliku valiku vormid ja tulemused. Kohastumuste eri vormide kujunemine. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse, geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes. Makroevolutsiooniliste protsesside – evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise – tekkemehhanismid ning avaldumisvormid. Bioevolutsioon ja süstemaatika. Inimlaste lahknemine inimahvidest ning uute tunnuste kujunemine. Perekond inimene, selle eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolu kohta. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud käsitlused. Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Olelusvõitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga.
Praktiline töö loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses.
-
Lõiming
Geograafia – bioevolutsioon, eri seisukohad elu päritolu kohta Maal, makroevolutsooniliste protsesside tekkemehhanismid ja avaldumisvormid
Füüsika – Suur Pauk, Galaktika, Linnutee, Päikesesüsteem
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) selgitab Darwini evolutsioonikäsitlust;
2) toob näiteid loodusteaduslike uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni;
3) analüüsib ja hindab erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal;
4) võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi;
5) analüüsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes;
6) analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme;
7) hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis;
8) suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse käsitlustesse.
-
Ökoloogia
-
Õppesisu
Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoloogilise teguri toime graafiline iseloomustamine ning rakendamise võimalused. Biootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides. Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed. Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega. Ökoloogilise püramiidi reegli ülesannete lahendamine. Biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Uuring abiootiliste tegurite mõjust populatsioonide arvule või arvukusele.
Ökosüsteemi iseregulatsiooni uurimine arvutimudeliga.
-
Lõiming
Geograafia – biosfäär, bioom, biosfääri energiavoog kui elu alus
Füüsika – energia ülekanne looduses, energialiigid, nende muundumine, avatud ja suletud süsteemid, entroopia
Matemaaatika - protsentarvutus
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;
2) analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke näiteid;
3) seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega;
4) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhete kohta ökosüsteemis;
5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ning seda ohustavaid tegureid;
6) hindab antropogeense teguri mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonda;
7) lahendab ökoloogilise püramiidi reegli ülesandeid;
8) koostab ja analüüsib biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid.
-
Keskkonnakaitse
-
Õppesisu
Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed. Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad Eestis ning maailmas. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja riigisisesed meetmed. Säästva arengu strateegia rakendumine isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis. Teaduslike, majanduslike, eetilis-moraalsete seisukohtade ning õigusaktidega arvestamine, lahendades keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid. Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Väikesemahuline uuring säästva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil.
2. Isikliku igapäevase tegevuse analüüs seoses vastutustundliku ja säästva eluviisiga.
-
Lõiming
Geograafia – bioloogiline mitmekesisus, loodus- ja keskkonnakaitse suunad Eestis
Füüsika – Eesti energiavajadus, energeetikaprobleemide lahendamise võimalused
Keemia – taastuvad ja fossiilkütused, alternatiivkütused
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusse looduskeskkonnas;
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust;
3) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses;
4) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
5) selgitab Eesti looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning toob näiteid;
6) väärtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinähtust;
7) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi seisukohti ja õigusakte;
8) analüüsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke väärtushinnanguid.
Dostları ilə paylaş: |