Tallinna loomaaia

3. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS
3.1 Liigikaitselised tegevused:

• 
  Euroopa naaritsate üle-euroopalise asurkonna koordineerimine ja suguregistri pidamine;
  

• 
  Analüüsiti 2014. aasta paljundamise edukust ning soovituste kohasust Euroopas ning kooskõlas tehisasurkonna pikaajaliste haldamiste eesmärkidega koostati soovitused teistele loomaaedadele naaritsate paljundamiseks ning ümberpaigutamiseks;
  
• 
  Liigikaitselaboris paljundati naaritsaid. Paljundustegevuse tulemusel sündis 44 naaritsat, neist 17 isast, 27 emast;
  
• 
  Koostati Eesti Maaülikooli juhtimisel taotlust rahastamiseks EL LIFE + Programmi (loomaaed osales partnerina);
  
• 
  Esimene „Teema ära!“ kampaania üritus loomaaedades koostöös firmaga booking.com labori ümbruse korrastamine ja ettekanne Euroopa naaritsa kaitsest;
  
• 
  Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi üritus labori naaritsa aedikute ettevalmistamine naaritsate sissetoomiseks ja loeng Euroopa naaritsa kaitsest;
  

• 
  Hiiumaal lasti 27 naaritsat, neist 4 raadiojälgiti;
  
• 
  Lõpetati Keskkonnainvesteeringute keskuse projekt liigikaitselabori hoone ja naaritsa aedikute ehitamine. Koliti sisse uude laborihoonesse, sisustati laborihoone, asustati 20 naaritsat ümber uude moodulisse;
  
• 
  Koostati taotlus KIKi projektile, naaritsate Hiiumaal uuringute edendamiseks. Taotlus rahuldati;
  

• 
  26.–30.08 Maailma Looduskaitse Liidu Liigikaitse Komitee juhtgrupi aastakoosoleku ja avaliku seminari organiseerimine Tallinna Loomaaia hariduskeskuses (Maran);
  
• 
  2.09 osalemine Keskkonnaministri jahindusnõukogu koosolekul (Maran).
  

3.2 Muud, mis mahub valdkonda õpi- ja teadustegevus

Juhendamine

• 
  Kairi Kiik, doktoritöö „Euroopa naaritsa (Mustela lutreola) paaritumisedukus tehiskeskkonnas“, Tartu Ülikool (juh Tiit Maran, Toomas Tammaru).
  

Uuringud

• 
  15.03–15.10 naaritsate (4 looma) lahtilaskmine ja raadiojälgimine Hiiumaal.
  
• 
  Euroopa asurkonna haldajate ekspertgrupi aitamine tehisasurkondade seisundi analüüsimisel.
  
• 
  Isaste sigimishäirete uuringud koostöös Tartu Ülikooliga.
  
• 
  Aleuudi haiguse uuringud koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga.
  
• 
  Euroopa naaritsate sigimise uuringud looduses.
  

Loengud

• 
  24.01 loeng Tallinna Ülikoolis globaalsest liigikaitsest globaalökoloogia loengutsüklis.
  
• 
  18.02 loeng Eesti Maaülikoolis „Liigikaitse alused“.
  
• 
  17.03 loeng Eesti Maaülikoolis „Pisikiskjate füsioloogiast tehistingimustes“.
  
• 
  23.07 loeng loomaaia uutele töötajatele loomaaiandusest.
  
• 
  19.10 ettekanne USA sõduritele loomaaiandusest ja Tallinna loomaaiast.
  
• 
  06.11 loeng Tallinna Ülikoolis „Mis on looduskaitsebioloogia“.
  

• 
  23.05 osalemine Eesti Terioloogia Seltsi koosolekul (Maran).
  

Teaduslikud artiklid

• 
  Remm, L.; Lõhmus, A.; Maran, T. (2014). A paradox of restoration: prey habitat engineering for an introduced endangered carnivore can support native biodiversity. Oryx, 49, 1 – 4;
  
• 
  Harrington, Lauren; Põdra, Madis; Macdonald, David; Maran, Tiit (2014). Post-release movements of captive-born European mink Mustela lutreola. Endangered Species Research, 24, 137 - 148.
  

Ettekanded

• 
  27.04 ettekanne ZGAP aastakoosolekul Alam-Saksimaal (Saksamaa) Naaritsa kaitsest maailmas.
  
• 
  26.09 kolm ettekannet EAZA Konverentsil Budapestis:
  

1 – Euroopa naaritsa tehisasurkonna seisust;

2 – Euroopa naaritsa liigikaitselise tegevuse seisust Eestis;

3 – Rumeenia missiooni tulemustest.
4. VETERINAAROSAKONNA TEGEVUS
4.1 Tallinna Loomaaia loomade haigus- ja surmajuhtumid jaotusid aasta jooksul alljärgnevalt:

	Imetajad	Linnud	Terraarium
Mittenakkavad haigused	321	47	18
Nendest seedetrakti haigused	117	18	1
hingamisteede haigused	25	1	4
ainevahetushaigused	26	2	7
günekoloogia ja sünniabi	22	0	1
kirurgilised haigused	65	9	2
traumad	41	8	2
operatiivkirurgia	8	6	0
muud haigused	17	3	1
Nakkus- ja parasitaarhaigused	41	0	0
Haigestus kokku	362	47	18
Nendest suri	21	8	0
Nendest uinutati	44	4	1
Äkksuremus	46	68	4
Suremus kokku	111	80	5

4.2 Laboratoorsed uuringud

4.2.1 Riiklikus Veterinaarlaboratooriumis tehti 229 proovi uuringuid, nendest

• 
  parasitoloogilisi uuringuid 27 korral;
  
• 
  vere seroloogilisi uuringuid 157 korral;
  
• 
  bakterioloogilisi uuringuid 33 korral;
  
• 
  histoloogilisi uuringuid 12 korral.
  

4.2.2 Kohapeal tehti vere biokeemilisi uuringuid 8 korral ja seroloogilisi uuringuid 3 korral, mükoloogilisi uuringuid 16 korral ja parasitoloogilisi uuringuid 7 korral.
4.3 Profülaktiline töö

• 
  Vaktsineeriti imetajaid 112 korral;
  
• 
  Dehelmintiseerimine: kiskjad ja sõralised/kabjalised kord kvartalis, linnud 2 korda aastas, terraarium vastavalt vajadusele;
  
• 
  Süstiti 298 imetajat ja 32 lindu profülaktiliselt nii endo- kui ka ektoparasiitide vastu;
  
• 
  Tuberkuliniseeriti 22 korral.
  

4.4 Veterinaarsanitaaria

• 
  Desinfektsioon erinevates loomapidamisruumides ja söödahoidlates;
  
• 
  Putukatõrjet tehti 17 korral;
  
• 
  Kahjurite tõrjeks kutsuti välja OÜ Rentokil 13 korral, korduvalt tehti prussakatõrjet troopikamajas, primaatide sektsioonis ja paksunahaliste majas ning regulaarselt näriliste tõrjet 17 kompleksis.
  

4.5 Muu tegevus

• 
  Mikrokiibiga märgistati 5 lindu ja 32 imetajat;
  
• 
  Immobiliseeriti linde 7 ja imetajaid 105 korral;
  
• 
  Värgiti sõrgu 179 korral;
  
• 
  Inimeste poolt toodi loomaaeda 296 lindu, 4 imetajat ja 3 roomajat, nendest viibis karantiinis 19 looma.
  

5. SÖÖDAMAJANDUSLIK TEGEVUS
5.1 Söötade kasutamine
Loomade söötmiseks kasutati ligi 160 erinevat sööta ja söödalisandit. Söödaratsiooni struktuur aasta jooksul oluliselt ei muutunud. 2014. aastal toodi palju uusi loomi ja linde ning sellepärast tuli koostada uued ratsioonid ja kauba tarbimine kasvab.
5.2 Söötmiskulud*

	2009	2010	2011	2012	2013*	2014
Euro	453278,47	417020,81	367036,1	414333,13	441922,81**	435607,09

*Söödakulu andmed esitatakse SAP liidese andmete alusel

** sh annetused ja toetused 5318,0 eurot

5.3 Taimsed söödad (varutud varumisperioodil)
HEIN 2014. a – 245,7 tonni, 2013. a – 210,25 tonni, 2012. a – 245,5 tonni. Varumisaja ilmastik oli parem kui eelmisel aastal, mistõttu sai varuda hea kvaliteediga heina. Heina keskmine hind oli 2014. a – 0,09 eurot/ kg, 2013. a – 0,1 eurot/ kg.
VIHAD 2014. a – 43,0 tuhat vihta (pajuvihad – 36,1 tuhat, galeega – 3 tuhat ja nõgesevihad – 3,8 tuhat), 2013. a – 43,1 tuhat vihta (pajuvihad – 36,8 tuhat, galeega – 3,1 tuhat, nõgesevihad – 3,2 tuhat). Keskmine hind 2014. a ja 2013. a oli 0,29 eurot/ tk.
PÕHK 2014. a – 2 rulli (900 kg), 2013. a – 2 rulli (900 kg). Põhku kasutati peamiselt kaamelite söötmiseks.
HALJASMASS söödeti 2014. a – 131 tonni, 2013. a – 159,25 tonni, 2012. a – 222,5 tonni.
SÖÖDAOKSI söödeti 2014. a – 27,8 t rm, 2013. a – 21,4 t rm, 2012. a – 17,6 t rm.
JÕUSÖÖT Spetsiaalset loomaaia loomade jaoks valmistatud jõusööta osteti Saksamaalt firmalt Michael Hassel GmbH, Inglismaalt firmalt SDS Mazuri Zoo Foods. Lisaks spetsiaalsetele söötadele kasutati ka Eesti firma Scandagra Eesti AS toodangut.
Jõusööta osteti 2014. a (Michael Hassel GmbH, SDS Mazuri Zoo Foods, Scandagra Eesti AS):

	2013/ kg	2014/ kg
Mazuri jõusööt kg	44341	34398
Hassel jõusööt kg	33391	52176
Poro-Elo 40 kg	60800	66360
Green-Line 25 kg	42800	41640
Jõusööt (veiste) 25 kg	15125	17000
Muu jõusööt 25 kg	2367	2610

5.4 Söödaloomad:

Anti loomadele söödaks alljärgnevalt (kasvatatud I zoo-osakonnas):

	2012/ tk	2013/ tk	2014/ tk
Küülik	103	67	73
Rott	10692	12718	8914
Hiir	14605	10623	10702
Hamster/ deegu	64	148	197
Merisiga	1152	1313	1348

Söödaks kasutati 1 zoo-osakonna poolt prakeeritud 78 sõraliste noorlooma, kokku 624 kg värsket liha. Lisaks osteti Eestist ning Saksa firmalt Michael Hassel GmbH külmutatud närilisi: rotte – 1716 kg, hiiri – 1194 kg ja külmutatud küülikuid – 1114 kg (2013. a rotte 1832 kg, hiiri 1443 kg, külmutatud küülikuid 1361 kg). Järveotsa farmist 30,7 tuhat vutti (2013 – 27,4 tuhat tk, 2012 – 25,5 tuhat tk, 2011 – 25 tuhat tk) ja 10,2 tuhat põldvuti muna (2013 – 10 tuhat tk, 2012 – 9,8 tuhat tk, 2011 – 9,2 tuhat tk).

5.5 Olulisemate söötade kulu 2014. aastal võrreldes eelmise aastaga:

	ühik	2013	2014		ühik	2013	2014
Liha	kg	51064**	53997**	Kala	kg	20517	21163
Kana	kg	653	462	Külmutatud kala	kg	115,5	58,3
Kanasubpr	kg	188	235,5	Krevetid	kg	52,6	81,6
Kanakaelad	kg	0	0	Koeratoit	purk	2323	2636
Munad	tk	19541	21692	Kassitoit	purk	360	432
Põldvuti munad	tk	10000	10200	Koeratoit	kg	2461	2903
Sea süda	kg	171	155	Merekokteil	tk	36	30

*51064 kg + 1112,5 kg (prakeeritud loomad) = 52176,7 kg liha väljaminek kokku

** 53997 kg + 624 kg (prakeeritud loomad) = 54624 kg liha väljaminek kokku

Piimatooted

	ühik	2013	2014		ühik	2013	2014
Juust	kg	10,4	10,4	Piim	l	1678	1611
Jogurt	tk	867	897	Kohup.mass	tk	303	303
Keefir	l	152	230	Või	kg	111,4	108,77
Kohupiim	kg	1355,02	1334	Pärm	tk	12	0