Mullaosakeste suurus. Kivine, liivane, savine muld

MULLATEKKETEGURID

MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL

I. PASSIIVSED

PIKAAJALINE MÕJU,

VÄHEMÄRGATAV

A. LÄHTEKIVIM

MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST

1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE

MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD

a. ÕHU- JA VEESISALDUS

LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA

b. SOOJENEMISKIIRUS

SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST

2. MULLAREAKT-SIOON

MÕJUTAB TOITAINETE SISALDUST MULLAS

a. ALUSELINE

SOODUSTAB TOITAINETE KUHJUMIST MULLAS

b. HAPPELINE

SOODUSTAB LEETUMIST, TOITAINETE VÄLJAKANDUMIST MULLAST

B. AEG

MULLATEKE ON AEGLANE PROTSESS. SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLATEKE KIIREM. NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUL, VULKAANILISTEL ALADEL

1. MULLA PAKSUS

PAKSEMAD MULLAD ON ROHTLATES, KUS NEED ON SAANUD KAUEM KUJUNEDA, NEID EI HÄVITANUD MANDRIJÄÄ

2. MULLA EHITUS

VANEMATES MULDADES ON HORISONDID SELGEMALT VÄLJA KUJUNENUD

C. RELJEEF

MÕJUTAB VEE, SOOJUSE JA MULLAOSAKESTE JAOTUMIST

1. TASANE

MULLATEKKE TINGIMUSED ÜHTLASEMAD

a. MULLAD ÜHTLASEMAD

SOOJUS, NIISKUS, TOITAINED JAOTUVAD ÜHTLASELT

b. TUULE-EROSIOONI ESINEMINE

SUURTEL LAGEDATEL PÕLDUDEL KANNAB TUUL VILJAKA PINNASE ÄRA

2. EBATASANE

VEE, SOOJUSE EBAÜHTLANE JAOTUMINE

a. MITMEKESISED MULLAD

JALAMIL ON PAKSEMAD JA NIISKEMAD MULLAD. LÕUNANÕLVAL KIIREM SOOJENEMINE

b. VEE-EROSIOONI ESINEMINE

VESI KANNAB TOITAINED NÕLVALT JALAMI SUUNAS

II. AKTIIVSED

MÕJU KIIRE JA MULLA OMADUSTELE MÄRGATAV

A. KLIIMA

MÄÄRAB MURENEMISE LIIGI, TAIMKATTE TÜÜBI, ELUSTIKU, MULLAPROT-SESSID

1. SOOJUS

SOOJUSE JA SADEMETE VAHEKORD MÄÄRAB MULLAPROTSESSIDE KUJUNEMISE

a. MURENEMINE

TAIMKATE

ELUSTIK

AINERINGE

SOOJAS NIISKES KLIIMAS ON ÜLEKAALUS KEEMILINE MURENEMINE, LOPSAKAS TAIMESTIK, RIKAS MULLAELUSTIK, KIIRE AINERINGE

2. SADEMED

TUGEVAD SADEMED PÕHJUSTAVAD EROSIOONI, LIIGNIISKUST

B. BIOSFÄÄR

1. TAIMESTIK

TAIMKATTE TÜÜP SÕLTUB KLIIMAST, SADEMETE JA SOOJUSE VAHEKORRAST

a. AINERINGE

SOOJA JA NIISKE KLIIMA NING LOPSAKA TAIMESTIKU PUHUL ON KIIRE AINERINGE JA MULD EI OLE VILJAKAS

(1) ANNAVAD ORGAANI-LISE AINE

TAIMEJÄÄNUSTE KÕDUNEMISEL JA LAGUNEMISEL TEKIB HUUMUS

(2) KASUTAVAD TOITAINEID

TAIMED VÕTAVAD MULLAST VETT JA TOITAINEID. MIDA SUUREMAD TAIMED, SEDA ROHKEM NAD NEID VAJAVAD

b. MULDADE KAITSE

TAIMEDE JUURED KINNISTAVAD PINNAST JA KAITSEVAD MULDI TUULE- JA VEE-EROSIOONI EEST

2. LOOMASTIK

MULLAELUSTIK TAGAB MULDADE KOBESTAMISE JA ORGAANILISE AINE LAGUNEMISE

C. INIMENE

MAAKERA KASVAV RAHVASTIK TEKITAB ÜHA KASVAVA VAJADUSE TOIDUAINETE JÄRELE JA MAA-RESSURSSIDE VÄHENEMISE.

1. VILJAKUSE TÕSTMINE

SAAGIKUSE TÕSTMISEKS EI PIISA VAID SORDIARETUSEST TULEB TAGADA TASAKAALUSTATUD MAAHARIMINE

a. VÄLJA-VAHELDUS

VÄETAMINE

ERINEVATE KULTUURIDE KASVATAMINE EI KURNA MULDA

b. KÜNDMINE

ÄESTAMINE
TÕSTAB MULLA ÕHUSISALDUST

c. KASTMINE

KUIVENDA-MINE

KUIVADEL ALADEL RAJATAKSE NIISUTUSKANA-LEID. LIIGNIISKEID ALASID KUIVENDATAKSE

2. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMINE

KOORMUS MULDADELE ÜHA KASVAB, OLULINE ON KESKENDUDA MULDADE KAITSELE

a. MONO-KULTUURID
ALEPÕLLUNDUS, ISTANDUSED KURNAVAD MULLA VÄLJA

b. MULDADE TIHENEMINE
RASKED PÕLLUTÖÖMASINAD, ÕHUSISALDUS VÄHENEB

c. KEEMILINE REOSTUS

ÜLEVÄETAMINE, TAIMEKAITSE-

VAHENDID, RASKEMETALLID.

MULLAELUSTIK VÄHENEB

d. MAARES-SURSSIDE

VÄHENEMINE
MAAVARADE KAEVANDAMINE, LINNADE JA TEEDEVÕRGU LAIENEMINE

e. ÜLENIISUTA-MINE
KUIVADEL ALADEL AURUB VESI, SOOLAD JÄÄVAD MULDA