Emaplaadil on kiibistik, mis ühendab omavahel vahel osasid



Yüklə 12,99 Kb.
tarix03.05.2018
ölçüsü12,99 Kb.
#41301

Emaplaat on peamine trükiplaat, mille peal asuvad mikroprotsessor, operatiivmälu ja laienduspesad, millega on ühendatud otseselt või kaudselt ühendatud kõik arvuti osad. Insenerid paigutavad kiired siinid emaplaadil võimalikult väikesele pinnale ning aeglasemad siinid protsessorist ja operatiivmälust eemale, kuna nad tekitavad sagedusi.

Emaplaadil on kiibistik, mis ühendab omavahel vahel osasid.

Emaplaadil – integreeritud pordid : klaviatuuri ja välismälu (magnetlindiseadme) ühendamiseks.

Kõik ülejäänud asjad(peale klaviatuuri) käisid laienduskaarditega

1995 aastast pandi COM ja LPT pordid ning kettakontrollerid laienduspesadesse.

Graafika, videokaart, võrgukaart, SCSi kaart ja helikaart eraldi.

Integreerimine ei õigustanud – oli keeruline uuendada, nõudis kõrgeltintegreeritud emaplaadid mittestandardseid lahendusi, nõudis ühe rikkis integreeritud komponendi asendamine terve emaplaadi väljavahetamist.

Põhilised muutused emaplaatide välimuses toimusid 20.saj viimastel aastatel koos üleminekuga Socket 7 pesaga Pentium MMX protsessorilt Slot1 pesaga Pentium II protsessorile.

Lõunasiinidega

Algul tehti seda ainult video- ja helikaartidega, kuid hiljem integreeriti ka SCSI, võrgu- ja isegi RAID kontrollerid.

BIOSI areng: Alguses nõuti arvutitel alglaadimise esimeseks seadmeks alati diskett A ja alles selle puudumisel kõvakõttalt. Uuemad BIOSid võimaldavad muuta alglaadmise järjekorda. Lisaks võimalik ka CD, IDE kettalt

Windows 98st alates 2 ekraani kasutamine üheaegne kasutamine ühel arvutil.

BIOS PnP IRQ numbrite koguarvu ei muudetud, selle asemel neid IRQsid mida hetkel ei kasutata valitakse muu IRQ:RTC – realtimeclock

Emaplaadi mõõtmed algselt 9x10 tolli. Alguses piisas toiteploki ventilaatorist

Hiljem lisati vent korpusesse/protsessori jaoks eraldi jahutussüsteem koos ventilaatoriks.

ATX toiteplokk võimaldab toiet sisse ja välja lülitada emaplaadilt saadud signaali abil. Seega saab nüüd ka lauaarvutit toidet lülitada samutni nagu kaasaskantava arvuti toidet. Uuel toiteplokil on ka täiendav toitepinge 3,3V prose ja PCI liidese jaoks. Toiteblokil on lisavent, mis puhub mujale.

NLX emaplaat – Tõstekaart, kuhu sai lisada PCI/ISA ja kettaseadmed.

MicroATX emaplaat- vähem pesi.

Prose ühendamine emplaadile – personaalarvutite edukuse üheks põhjuseks on olnud liideste paljudusus, mis võimaldavad nendega ühendada palju erinevaid lisakomponente ja seadmed.

Prose – ränplaadike, mille pinnale on söövitud elektrikseemid. Ühendused kiibi all (lairem ristkülikukujululine pistikühendus( SOCKET) või ühel küljel (piklik pistikühendus slot)

SDRAM; USB; ULTRA DMA ja ACPI lisamine

SLOT A – samapalju kontakte ja paigutus, aga teine ühendusprotokoll.põhirõhk protsessori pingeregulaator VRM 1,3 V kuni 2,06 V.

Socket 423 – Pentium 4 prose ühendamiseks.

PIIX3 kiip sisaldas ISA siini, kas EIDE kettakontrollerit jne.

Pentium 4 – kiibistik – Hub MCH ja 82801BA I/O et ühendada teisi seadmeid.
400 MHz süsteemisiin
2-kanaline mälu RDRAM 3,2GB/s
AGP 4x kuvariga kiirusühendus üle 1GB/s
Ultra ATA/100 kontrolleri toetus kettaseadmete ühendamiseks.

Hyper Threading


533 MHz süsteemisiin ja PC1066 RDRAM mälu.

2004 tuli uus kiibistiku perekond i925X ja i915, 533MHZ mälu taktsagedus, 800 Mhz sagedusega esisiin FSB, kahekanaline DDR2, Integreeritud mitmekanaline helikaart nimetusega Intel High Definition Audio.

i 915 versioonid toetavad nii DDR2 ja DDR mälu, Direct X 9 MS 4:3 ja 16:9 kuvareid toetab.

Emaplaadil pole vaja graafikakaarti, kuna see on juba olemas (945G)s

i 955 X võimaldab kasutada 8 GB põhimälu.

Minig teine tüüp

CPU ga otseühendus mäluga, IOH ja ICH.

Diskettseadmed

Vahetatavad kettaseazdmed – 1980ndad 20 MB kõvakettas ja 1,2 MB diskett
1999 – 3-4GB kõvaketas, 1,44 MB.

Diskettiseadmed – 1967 – 80 KB (ainult lugemiseks) ketteseadmete kriitiliseks osaks oli põimimata kangast kaitsekiht, mis puhastas ketta pinda selle pöörlemise ajal. 8 tollised


1973 – 256 KB (kirjuta/loe)

Diskett 5,25 tolli 160 kb->180kb->360 KB (kahepoolne)


1984a 1,2 MB
3,5 tolline 720 KB
1987 1,44 MB
Hiljem ka 2,88 MB.

Diskettile salvestatakse info radadele. Varurajad võetakse kasutusele, kui põhirada ketta formaatimisel tõrgub. (tegelik suurus 1,40625 MB).

Kõvakettaseadmel erinevalt disketist on servomootor, mis võimaldab lugemis-kirjutamispeade plokil kontrollida oma asendit ja võimaldab niivisi sadu kordi suuremat kirjutamistihedust kui diskettiseade.
2,88*1000=2880 /1024=2,8125 MB, sadu kordi suurem? 2,8125*100=281,25MB
Diskettiseadme andmete kirjutamise tihedus sõltub samm-mootorit täpsusest.
CD-ROM – 1980ndate lõpus. Pisut hiljem CD-E/CD-RW.. .Töökiiruselt optiline seade on aeglasem. Optilisi kettaid on kerge transportida, pole karta ketta rikkumist keskkonnatingimuste tõttu.
Magnetkettaseadmed
Magnetoptilised ketteaseadmed
Faasimuundamisel põhinevad kettaseadmed.

Magentoptiline (MO) ketas on ehitatud niiviisi, et ühelt poolt mõjub kettale magnetväli ja teiselt poolt laserikiir. 200 C (soojust) kirjutamist. Info lugemiseks väiksema võimsusega laser.

Kettasse sisseehitatud magneteid- LIMDOW MO – kirus 4 MB/s otsinguaega 15 ms. Vastupidav vaik –kuulikindel klaas. 640 MB / 1,3 GB (3,5 tolli). Kahepoolsed 2,6 GB. Väga vastupidavad. Väidetakse, et ühele kettale miljon korda ja sealt lugeda vähemalt 10 miljonit korda. 30 aastat andmeid säilitavad.
40 GB (OSD) – 30 mb/s edastuskiirus.

Kõvakettaseadmed.

Esimese kõvakettaseadme valmistas personaalarvutitele Seagate Technology 1979 ja selle maht oli 5 MB. 1980ndate lõpus 100 MB. Pole mõttet programmide mahtu väga suurendada, ajaraiskamine (kirjutamise mõttes).
2000ndaks 18 GB vanasti kasutati metallioksiidi, kaasajal aga üliõhukest metallikihti. Seesmise reostamise vältimiseeks on õhurõhk tasakaalustatud erifiltrite abil ning kettad on hermeetiliselt suletud korpusesse, mida hoitakse osaliselt vaakumis. Suletud kambri nimi – HDA. Esimestel kasutati sammelektrimootorit, kaasaajal on see asendatud lineaarse elektrimootoriga. Ketta pinnal peab olema maandumistsoon LZ, mis on ette nähtud peade parkimiseks ja sinna ei salvestata kunagi andmeid. Kettakontroller on (IDE või SCSI) kettaseadme lahutamatuks osaks.
Vabrikus tehakse eelvorming – ketta pind jagatakse radadeks, silindriteks. Iga sektor 512 baiti informatsiooni. Sektor on väikseim andmehulk, mida saab lugeda kettalt ilma magnetpäid liigutamata, vanasti oli suur sektor lahendus. Täna aga nii, et ääres on sektoreid on rohkem kui ketta keskel.


  1. Raja number

  2. Pea number

  3. Sektori numbri

Ketaseadme kontroller teisendab BIOS-i poolt saadetud.
Loogiliselt järgmine sektor paigutati N:1 (mitmes füüsiline sektor vastab järgmisele loogilisele sektorile). Sektorid moodustavad klastreid.

FAT - failide paigutustabel (2 paigutustabelit). Juurkataloog sisaldab failide ja alamkataloogide nimesid ja teisi parameetreid. Failide paigutustabel aga, miliselt rajalt ja milliselt sektorist võib vajaliku faili leida.


Kettakontroller analoogsignaal >digitalsignaal.

Mehaanilne pöörudsaeg – ms – peade liigutamisest ja paketti pöörelmisest tingitud viivitus

Rajaotsiaeg – andmeploki ja füüsilise asukoha leidmiseks

Latentsusaeg – sektori otsimise keskmine aeg.



Pöördusaeg koosneb rajaotsiajast latentsusajast ja ballast ajast.

Kaasaegsetel ketastel on andmekandja kiirus ketta äärel suurem kui keskosas.
Yüklə 12,99 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə