Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Kõrgele tasemele jõuab kunstmuinasjutt. Suure tunnustuse nii lugejalt kui kriitikalt
sai Eno Raua (1928-1996) ökoloogiline muinasjutt “Naksitrallid” I-II ja “Jälle need
naksitrallid” (1972-1982).
“Naksitrallid 1. osa” tiitelleht
Autor: Eno Raud
Illustraator: Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1972
Naksitrallide" esimese raamatu eest on autor 1974. aastal kantud Rahvusvahelise
Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja (IBBY Honor List).
“Jälle need naksitrallid (1 ja 2 raamat koos)” tiitelleht
Autor: Eno Raud
Illustraator: Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1986
Viljakas muinasjutukirjanik on Aino Pervik (s. 1932). Tema kunstmuinasjutud
“Kunksmoor” (1973) ning “Kunksmoor ja kapten Trumm”( 1975, J.Smuuli nimeline
kirjanduspreemia 1976), “Sookoll ja sisalik” (1986) käsitlevad mitmeid kaasajale
omaseid probleeme, eelkõige loodusse suhtumise, päritolu ja juurte küsimust jne.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Pealkiri: Kunksmoor
Autor: Aino Pervik
Illustraator: Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1973
Nii Eno Raua kui Aino Perviku muinasjutud on jätkuvalt laste lemmikraamatute
hulgas,
muinasjuttude põhjal on tehtud animafilmid.
Uute muinasjutukirjutajatena lisanduvad Henno Käo, Astrid Reinla, Voldemar
Miller, Ira Lember, Dagmar Normet, Kalju Saaber jt.
Elluärganud mänguasjade teemat jätkavad Juhan Saar (1929-2007) jutustuses” Mäng”
(1973) ja Iko Maran (1915-1999) jutustuses “Londiste, õige nimega Vant” (1973, J.
Smuuli nimeline kirjanduspreemia 1974). Selles raamatus näitab autor end väikelapse
psüühika kujutamise tõelise meistrina. Raamat on lüüriline ja emotsionaalne, ka
targalt õpetlik. 1980. aastal ilmus I. Maranilt muinasjutt “Piki ja Tohotiise”, mis
jutustab kahe mänguasja, plüüšpärdik Piki ja plastmasskrokodilli Tohotiise
omavahelisest sõprusest.
“Londiste, õige nimega Vant” tiitelleht
Autor: Iko Maran
Illustraator: Heldur Laretei
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1972
Lastenäidendeid ilmus endiselt vähem kui proosat ja luulet.
Kahe väikese
näidendiraamatuga esines Ellen Niit (“Enne punaeid palituid”, ”Seitse väikest
kuulujuttu” mõlemad 1984). Kaks aktuaalset lühinäidendit kaasaja koolilaste elust
leidub Heljo Rammo kogus “Päästerõngas iseendale” (1983) ja üks Reet Kudu
jutukogus “Flöödiviis” (1985). Heljo Männi koostatud kogumik “Lasteteater” (1987)
sisaldab varem kirjutatud ja ka lavastatud näidendeid , Heljo
Männi, Vladislav Koržetsi
sulest. Suur lavamenu sai osaks Merle Karusoo
õpilaskirjandite põhjal seatud lavastusele “Olen 13-aastane”(lavastus 1980, ilmunud
1989) ja ka selle jätkule “Meie elulood”, kus kriitilisest aspektist näidati kaasaegset
koolielu.
Teatrites mängiti edukalt veel Eno Raua, Paul-Eerik Rummo, Vladislav Koržetsi,
Mihkel Tiksi
näidendeid.
(Krusten 1995: 184)
Uuele arengutasemele jõuab lastele mõeldud aimeraamat. Loomariiki tutvustavad
lastele Rein Saluri, Jaan Kaplinski, Fred Jüssi.
“Räägi mulle rebasest” tiitelleht
Autor(id): Fred Jüssi, Reet Rea
Kirjastus: Valgus
Tallinn: 1987
Taimedest kirjutab Viktor Masing (“Sinasõprus tammega” 1984, J. Smuuli nimeline
kirjanduspreemia 1985, „Sa vaata vaid...1986)
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
“Sinasõprus tammega
” tiitelleht
Autor: Viktor Masing
Kirjastus: Valgus, 1984
Illustraator: Sirje Eelma
Raamat tutvustab tamme, tema bioloogiat, levikut, kasutamisviise, kahjureid jm.
Esitatud on 16 lugu aastaaegade järjestuses.
Ilukirjanduslikus vormis on lastele ajaloost jutustanud Elar Kuus (“Välek vibulane”
1978, ”Nupumees Ati” 1980) ja Jaan Sarapuu (“Taevalindlased ja kirveslased” 1980,
“Salakivi” 1983, “Soovaimude laukast” 1987). Lastele kirjutati ka geograafiast,
rahvaluulest, bioloogiast., meditsiinist.
“Poiss ja tüdruk” tiitelleht
Autor: Harri Jänes
Illustraator: Elle Tikerpäe
Kirjastus: Valgus
Tallinn: 1986
* * *
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
20. sajandi 70.-80. aastatel saavutas eesti lastekirjandus kõrge taseme. Seda aega on
nimetatud eesti lastekirjanduse kuldajaks. 1960. aastatel tuli lastekirjandusee terve
plejaad andekaid autoreid, kellest enamik pühendus täielikult lastekirjandusele.
Arenesid kõik lastekirjanduse žanrid, avardus temaatika. Pöörati suurt tähelepanu
lapse psüühika kujutamisele, lastekirjanduse kangelane on valdavalt tundliku
hingeeluga teismeline. Kõrgele tasemele jõudis loodushoidliku temaatikaga
kunstmuinasjutt, tunduvalt arenes lasteluule ja lastedramaturgia, ilmus palju
eriteemalisi aimeraamatuid.
KIRJANDUS
Jaaksoo, Andres 1987. Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses. Tallinn: Eesti
Raamat.
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar.
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Uus_kvaliteet/
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Temaatiline_avardumine_80ndatel/
Tekstid:
Olen mina väike valge jänes 2001. Eesti lastekirjanduse antoloogia XI köide.
Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark.
Rähn, mis sa toksid? 2002. Eesti lastekirjanduse antoloogia XII köide. Koostanud
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark.
Laste rõõm 2011. Koost Eesti Lastekirjanduse Keskus.Tallinn: Tammerraamat.
Dostları ilə paylaş: |