Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
50. aastatel jätkab lastevärssidega Ralf Parve (1911-2011). 1952. ilmus R. Parve
luulekogu “Lõbusad värsid”. Paljud selle kogu luuletused said väga populaarseks ja
neid teati peast. Eakohase huumoriga on kirjutatud väikelasteluuletused kogudes
“Tahan ruttu kasvada” (1953), “Tulge meile külla”(1954), “Telefon” (1953). Ralf
Parvelt on ilmunud veel Tiibeti muinasjutul põhinev värsslugu “Karsumm” (1958),
Eesti rahvalulul põhinev ”Kassiraamat” (1965) ja hulgaliselt valikkogusid.
50. aastate lasteluule paremikku kuulub ka Felix Kotta (1910-1963) looming.
Luuletaja debüteeris 1949. aastal värsslooga “Räägib Matti”, mis räägib
põlevkivikaevandamisest. Õnnestunud on F. Kotta pikemad värsslood loomadest ja
lindudest “Vaat, mis juhtus” (1951), “Tublid loomad” (1952), “Metsapere laulikud”
(1955). Kõikidest nendest värsslugudest on ilmunud mitmeid kordustrükke. Luuletaja
värsid on dünaamilised, huvitavate loomtegelaste tegutsemine annab võimalusi
väljendada olulisi eetilisi tõekspidamisi.
“Vaat mis juhtus” tiitelleht
Autor(id): Feliks Kotta
Illustraator: Ott Kangilaski
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1951
Paralleelselt uuenemisega proosas toimusid muudatused ka lasteluules. 50-ndate lõpul
tulid kirjandusse noored naisluuletajad Heljo Mänd ja Ellen Niit, kellel olid ka
endal väikesed lapsed. Nemad toovad luulesse väikelapse teema, lõbusa mängulisuse
ja naiseliku helluse.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
“Oakene” tiitelleht
Autor: Heljo Mänd
Illustraator: Olev Soans ja Asta Vender
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Tallinn: 1957
Tekstinäide
Tõrksad nukud
Heljo Mänd
“Head aega, nukukesed,
olge kodus, kukukesed,
tehke kõik, mis Toomas nõuab,
koolist varsti koju jõuan.”
Oi-oi-oi-oi! Nukuisa,
Miks su lapsed teevad kisa?
Riinad-Tiinad karjuvad,
hoidjaga ei harju nad.
“Ainult ema tahame!”
Toomas juba pahane.
Pirisejaid raputab,
nii et üks jääb paputa.
Lõpuks jalgupidi lastib
tõrksad nukud autokasti.
Keerab vänta, seab rooli:
“Viin teid ema juurde kooli.”
Mootor hakkab põrisema,
juhikene torisema:
“Endal pooleli jääb maja,
materjali tuua vaja,
raiskate mu kallist aega,
homme viin teid – lasteaeda.”
(1957)
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
“ Rongisõit”tiitelleht
Autor: Ellen Niit
Illustraator: Vive Tolli
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Tallinn: 1957
Õnnestunud väikelaste luuleramat on Lea Nurkse “Kubujuss” (1958).
Lastele kirjutasid veel Kalju Kangur, Paul Haavaoks, Juta Kaidla, Helvi
Jürisson, Olivia Saar, Venda Sõelsepp, Muia
Veetamm, Erika Esop, Adolf
Rammo, Leili Andre, Maimu
Linnamägi, Paul Haavaoks jt. Luule realistlikumat
suunda esindas Manivald Kesamaa, kes kirjutas lastele täiskasvanute tööd
tutvustavaid värsslugusid.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
“Keda kiita leiva eest” tiitelleht
Autor: Manivald Kesamaa
Illustraator: Alfred Saldre
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Tallinn: 1957
50.-60ndate lasteluulele on omane värsikultuuri üldine tõus ja eakohasuse printsiibi
teadlikum arvestamine. Kahjuks oli peaaegu kogu luule adresseeritud väikelastele
või nooremale koolieale.
Lastenäidend
Lasteluule ja -proosa kõrval on lastenäidendid jäänud nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt
tagasihoidlikuks. Trükituna ilmus üsna vähe lastenäidendeid. Suure osa
lastenäidenditest moodustasid nukunäidendid. 1952. aastal asutatud Eesti NSV
Riikliku Nukuteatri repertuaari eest kandis hoolt Uno Leies (1931-1988). Osa tema
nukunäidenditest on ilmunud kogus “Lõbus nukupere”(1971). Leiese nukunäidendite
tegelased on peamiselt loomad, nende käitumises on rohkesti huumorit.
Nukunäidendeid on kirjutanud veel Juhan Kangilaski, O. Liigand, E. Kuus, E.Raud.
Nooremale ja keskmisele koolieale on näidendeid kirjutanud Ellen Niit ja Heljo
Mänd.
Lastedramaturigia parimaks esindajaks antud perioodil on Boris Kabur (1917-2001),
kelle lastenäidendid “Rops” (1965) ja “Rops aitab kõiki”(1965) olid väga huvitava
süzeega ja samal ajal käsitlesid tähtsaid eetilisi probleeme. Näidendis tegutsevad
robot Rops ja elus poiss Jüri, kes on väliselt omavahel äravahetamiseni sarnased.
Näidendit on edukalt lavastatud nii Eestis kui ka välismaal.
* * *
50.-60. aastatel jõuab eesti lastekirjandus uue kvaliteedini. Kuigi lastekirjanduses oli
karm tsensuur ja kõikidel teemadel ei saanud endiselt kirjutada, laieneb teemade ring
ja žanrivalik. Realistliku jutukirjanduse kõrvale tuleb tagasi kunstmuinasjutt, tekkib
ulmekirjandus. Kirjandusse tuleb uus põlvkond noori andekaid autoreid. Üldse on
lastele kirjutavaid autoreid palju, samuti ilmub palju lasteraamatuid. Juhtival kohal on
proosalooming, kus peamiseks sihtrühmaks on keskmise kooliea poisid. Uue taseme
saavutab ka luule, mis vastupidiselt proosale on peamiselt mõeldud väikelastele ja
nooremale koolieale.
KIRJANDUS
Jaaksoo, Andres 1987. Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses. Tallinn: Eesti
Raamat.
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar.
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Tagasi_lapseliku_meele_juurde/
Tekstid:
Dostları ilə paylaş: |